Kohtulahend

aeg 06.04.-08.04.2011, s.o 3 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõistis kohus 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistusaja algust arvestati K. M. vahistamisest, s.o alates 22.07.2011. Käesoleval ajal kannab K. M. karistust Tartu vanglas; karistusaeg algas 22.07.2011 ja lõpeb 18.04.2014. Tartu Maakohtu 27.07.2012 määrusega jäeti K. M. talle Harju Maakohtu 31.08.2011 otsusega mõistetud liitkaristusest tingimisi enne tähtaega. Tartu Maakohtu 04.04.2013 määrusega jäeti K. M. Harju Maakohtu 31.08.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. K. M. on varem kriminaalkorras karistatud 11-l korral, viimati 06.04.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 142 lg 2 p 1, § 182, § 121 järgi mõisteti tingimisi vangistus 2 aastat 8 kuud, mis jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga. Väärteokorras karistatud korduvalt. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt (isiklik toimik II osa, tlk 249-250) kannab K. M. neljandat reaalset vanglakaristust. K. M. on varasemalt süüdi mõistetud korduvate varguste ning kahel korral alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegude eest. Vangistuses distsiplinaarkorras karistatud 16-l korral. Ta on läbinud vangistuses sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Uus Suund, kutseharidussüsteemis keevitaja eriala ning osalenud vangla tööhõives majandustöödel. Alkoholiprobleemiga tegelemiseks on läbi viidud toetavad vestlused inspektor-kontaktisikuga. Korduv kriminaalkorras karistatus näitab kinnistunud kriminaalsete hoiakute olemasolu. Kinnipeetav väärtustab üldtunnustatud ühiskonnanorme ning väidetavalt ei ole tahtlikult midagi teinud, vaid kõik on juhtunud siis kui ta on alkoholi tarvitanud. K. M. sõnade kohaselt püüab ta oma käitumist muuta ning elada seaduskuulekalt. Tulevikuks on K. M. püstitanud eesmärgiks leida kindel töö- ja elukoht ning luua endale uus pere. Kriminaalhooldusametniku andmetest nähtub (isiklik toimik II osa, tlk 247), et K. M. on lähivõrgustik XXX ja XXX näol. Vangistuse ajal on ta nendega suhelnud peamiselt telefoni teel, XXX on saatnud vanglasse raha. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral K. M. kindel elukoht puudub. XXX M. M. kinnitas kriminaalhooldajale, et ta ei nõustu poja elama asumisega tema juurde aadressil XXX. Kinnipeetava XXX on XXX, tema igakuiseks sissetulekuks on XXX. K. M. on varasemalt korduvalt määratud kriminaalhooldusele, kuid on jätkanud katseaegadel väärtegude ja kuritegude toimepanekut, ka praegust vangistust kannab ta katseajal toimepandud kuriteo eest.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav K. M. kinnitas kohtule, et vaid esialgu on tal soov asuda XXX juurde elama. Esimesel võimalusel soovib ta minna XXX tööle. Ta möönab, et tarvitas liiga palju alkoholi. Enne vangistust töötas ta XXX XXX ja XXX. K. M. on ka XXX kutse. Prokurör on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, milles ta ei toeta K. M. vabastamist enne tähtaega ja tema allutamist käitumiskontrollile. Prokuröri seisukoha aluseks on asjaolud, et K. M. on kriminaalkorras karistatud kaheteistkümnel korral, ta kannab neljandat vanglakaristust ning on olnud varasemalt mitmel korral kriminaalhooldusel. Käesolevat karistust kannab katseajal toimepandud kuriteo eest. Vangistuses olles on K. M. karistatud distsiplinaarkorras, mis näitab, et ka range järelevalve tingimustes ei suuda ta kehtestatud korrale alluda. Seetõttu ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik K. M. käitumist korrigeerida. Süüdimõistetu kaitsja leiab, et karistusjärgse kontrolli määramine K. M. suhtes pole põhjendatud ega vajalik.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 871 lg 1 sätestab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise alused järgmiselt. Kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat. Kohus, tutvunud Tartu vangla, kriminaalhooldusametniku ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja seisukoha, leiab, et formaalsed alused K. M. suhtes karistusjärgse kontrolli kohaldamiseks on olemas. Samas on kohus seisukohal, et K. M. suhtes ei ole käesoleval hetkel mõistlik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli alljärgnevatel põhjustel. K. M. on läbinud vangistuses sotsiaalprogrammid. Muuhulgas programm, mis annab juhiseid alkoholisõltuvusest vabanemiseks. Samuti on ta osalenud tööhõives ja omandanud keevitaja kutse. K. M. on olemas lähedaste toetus. Isik on osalenud vangistuses majandusabitöödel, lugenud palju ja tegelenud spordiga. Seoses alkoholiprobleemiga on K. M. pöördunud ise varem XXX poole. Ta tunnistab sõltuvusprobleeme ja kinnitas vajadust ja arusaamist vabaduses nende probleemidega tegeleda. K. M. näeb oma edaspidiseid töötamise võimalusi eelkõige Eestist väljaspool. Isikul on ka varasem töökogemus välismaal. Samuti on viimane karistus mõistetud varguse katsete eest, millised süüteod ei olnud väga rasked. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks käesolevatel asjaoludel K. M. suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetul hüvitada menetluskulu – määratud kaitsjale makstav tasu summas 80,40 eurot. Rutt Teeveer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.