1-13-4469
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
27.02.2014.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja nr
1-13-4469
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Kaitsja
Marko Tammann (kokkuleppel)
Kohtuasi
Vangla esitatud materjalid V.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
V.O (ik: XXX; viibib Vanglas)
Kohtuistungi toimumise aeg,
19.02.2014.a Tallinn kaugkohtuistung
koht
Liivalaia
kohtumaja,
avalik
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
konkurentsivõimet tööturul. Isik on osalenud rehabiliteerivates programmides Õige Hetk, Usk ja teadmine. V.O taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Triinu Olev edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei toeta V.O ennetähtaegset vabanemist. V.O on varem kriminaalkorras karistatud 4 korda, lisaks on teda väärteo korras korduvalt karistatud NPALS rikkumiste eest. V.O on varasemalt allutatud ka käitumiskontrollile tingimisi enne tähtaega vabanedes, kuid katseaja nõudeid ei ole V.O täita suutnud ning on vabaduses olles jätkanud kuritegude toimepanemist. Isik on varem olnud ka kriminaalhoolduse all, kuid kriminaalhooldaja hinnang katseaja läbimise kohta oli negatiivne – isik jätkas mõnuainete tarvitamist. Praegust karistust kannab joobesjuhtimise ja kehalise väärkohtlemise eest. Kuivõrd isikut on ka varasemalt reaalse vangistusega karistatud ning kuriteod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks, siis saab järeldada, et isik pole varasematest karistustest järeldusi teinud ning jätkab kuritegude toimepanemist. V.O iseloomustusest nähtub, et reaalne elukoht oleks tal vabaduses olemas, ent ainuüksi selletõttu ei saa eeldada, et isik on võimeline kriminaalhooldusele alluma. Iseloomustusest nähtub, et isik kasutab enesekehtestamiseks vägivalda ning kipub tegutsema hetkelise emotsiooni ajel, arvestamata sealjuures võimalike tagajärgedega. Esiplaanil on isikul isiklik heaolu, mida püüab saavutada minimaalsete jõupingutustega. Tema käitumine on riskiv ja hoolimatu, ajendatud omakasust ning isiklikust heaolust. Samuti nähtub, et isiku tutvusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid, kellega on vangistuses läbi kokkusaamiste suhtlemist jätkanud. Kaitsja taotleb kohtuistungil V.O vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. V.O soovib vabanedes tegeleda oma sõltuvusprobleemidaga. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud V.O ja kaitsja arvamuse, leiab, et V.O võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V.O isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimase kohtuotsusega tunnistati V.O süüdi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning kehalise väärkohtlemise eest. Kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude toimepanemise soodustavaks teguriks sõltuvusainete tarvitamine, peab kohus positiivseks, et kohtuistungil tunnistas V.O probleeme narkootikumidega ning lubas pöörduda vastavale ravile. Ka vangla materjalides on märgitud, et kinnipeetav tunnistab probleemi ja väidetavalt on motiveeritud narkootikumide tarvitamisest loobuma. Välistamaks uusi süütegusid on kohtu hinnangul oluline, et isik oleks aru saanud sõltuvusainete kahjulikkusest ning avaldanud tahet neid edaspidises elus vältida. Probleemi tunnistamine ja sellega tegelemine annab aluse väitmiseks, et V.O on vangistuse ajal hakanud järele mõtlema kuritegude toimepanemise asjaolude üle ning teinud enda õigusvastasest käitumisest tõsiseltvõetavad järeldused. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, näitab ka distsiplinaarkaristuste puudumine vanglas. Samuti hindab kohus positiivsena V.O osalust sõltuvusvõõrutusprogrammis „Eluviisitreening“ ning eriala omandamist. Ka kriminaalhooldusametnik on välja toonud, et V.O omandab vangistuse
ajal eriala, mis parandab tema konkurentsivõimet tööturul ning isik on osalenud rehabiliteerivates programmides Õige Hetk, Usk ja teadmine. Eelöeldu näitab, et kinnipeetaval on olemas motivatsioon muuta oma käitumist paremuse suunas. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on vähem kui aasta vangistust, võimaldab kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas V.O-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma narkootikumidest. Vangla materjalides on välja toodud, et kinnipeetav mõistab, et peab loobuma sõltuvusainete tarvitamisest ja suhtlemisest kriminaalsete tuttavatega, kuid küsitav, kas saab sellega ka reaalselt hakkama. Kohus usub, et tuge jätkata oma elu õiguskuulekalt saab kinnipeetav läbi kriminaalhoolduse. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on V.O olemas ka kindel elu- ja töökoht ning vanaema toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka V.O, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa V.O edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et käesolev vangistus on pannud V.O mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed, ta on enda õigusvastasest käitumisest vajalikud järeldused teinud ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.