Kohtulahend

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Prokuröri abi Triinu Olev edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei toeta S.L-i ennetähtaegset vabanemist. S.L on varem kriminaalkorras karistatud 6 korda, seejuures on S.L pannud toime viimase kuriteo katseajal. Isiku kuriteod on valdavalt olnud esimese astme kuriteod ja enamjaolt seotud ka vägivallaga. Kuivõrd isikut on ka varasemalt reaalse vangistusega karistatud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist, siis saab järeldada, et isik pole varasematest karistustest järeldusi teinud ning võib jätkata kuritegude toimepanemist ka täna. Lisaks on isikut Vanglas korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, mis näitab tema allumatust kehtivale korrale ning reeglite mitteaktsepteerimist. S.L-i iseloomustusest nähtub, et ta leiab pigem õigustusi oma tegudele ja ei näita üles kahetsust. Ta tunnistab oma kuritegevust pooldatavat mõtteviisi. Lisaks kinnipeetav tunnistab ise, et ta on konfliktne inimene ja võib kergesti kaotada enesevalitsuse. Kinnipeetaval on oma tegudest ja tagajärgedest ükskõik, tal puudub empaatiavõime ja oskus mõista teisi enda kõrval. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et S.L-i puhul ei ole otstarbekas rakendada kriminaalhoolduslikku järelvalvet, kuna ka juba rakendatud katseajal ei suutnud isik käituda seaduskuulekalt (S.L sooritas uue kuriteo katseajal). Arvestades isiku korduvat karistatust ning lugupidamatust kehtivate normide suhtes, võib eeldada, et S.L jätkab kriminaalset käitumist ka edaspidi. Otsuse tegemise juures viibinud ringkonnaprokurör Taavi Pern ei toeta S.L-i ennetähtaegset vabastamist, kuivõrd S.L pani toime kuriteo katseajal, olles seejuures arvamusel, et ta ei ole midagi valesti teinud. Seega leiab, et tegemist ei ole isikuga, kes oleks suuteline katseaja nõudeid täitma ning seaduskuulekalt elama. Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kinnipeetava näol on tegemist invaliidiga peale insulti. Distsiplinaarkaristused on seotud kinnipeetava võimatusega, et ta ei suutnud täita korraldusi, kinnipeetaval on ka epilepsia. Ärakandmata karistuse osa on 2 kuud. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et S.L-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S.L-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Viimase kohtuotsusega tunnistati S.L süüdi avaliku korra raske rikkumise eest, karistusele liideti eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus kehalise väärkohtlemise eest. Kuigi varasemad karistused ning kehtivad distsiplinaarkaristused näitavad pigem kinnipeetava senist negatiivset hoiakut õiguskuulekasse käitumisse, usub kohus, et praeguseks ligikaudu 1 aasta ja 4 kuud vanglas viibimist on pannud S.L-i tõsiselt järele mõtlema oma õigusvastase käitumise negatiivsetele tagajärgedele ning tema edasine käitumine on kooskõlas ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamistega. Kohus arvestab ka kaitsja ja kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatuga, et kinnipeetavale kohaldatud distsiplinaarkaristused vangistuse ajal on suuresti olnud seotud kinnipeetava tervisehäiretega. Kuna vastavalt materjalidele on distsiplinaarkaristused kohaldatud enamasti selle eest, et kinnipeetav suhtles vanglaametnikuga ebaviisakalt ja/või ei allunud vanglateenistuse ametniku seaduslikele korraldustele, ei ole välistatud, et kinnipeetava käitumist võis tema tervislik seisund mõjutada. Kohus lähtub

siinjuures vangla materjalides märgitust, et kinnipeetaval oli insult detsembris 2011, peale seda 100 % invaliidsust, on tekkinud seoses insuldiga ka kõnehäired, raskusi enda väljendamisega. Positiivsena käsitleb kohus ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahet pöörduda vabanedes psühhiaatri poole. Kuivõrd vastavalt esitatud materjalidele on kinnipeetaval probleemid närvidega, käib saamas nõelravi, on oluline, et kinnipeetav tegeleks vabanedes ka enda psühhiaatriliste probleemidega, välistamaks sellest tingitult tekkida võivaid konflikte, mis omakorda võivad soodustada uute süütegude toimepanemist. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on ligikaudu 2 kuud vangistust, võimaldab kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine 1-aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas S.L-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on S.L olemas ka kindel elukoht, samuti ema igakülgne toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka S.L, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul samuti kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kuivõrd kinnipeetav on 100 % töövõimetu, jätab kohus, arvestades kinnipeetava varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, kaitsja tasu riigi kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.