Kriminaalasi nr 1-14-1781
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. veebruar 2014.a. Kuressaare kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-1781 (13250102548 )
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär
Janika Sarantšuk
Kriminaalasi
D.S süüdistusasi kuriteos KarS § 121 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses
Prokurör
Svetlana Maripuu
Süüdistatav D.S, ik xxx, ***
Kaitsja
Vandeadvokaat Kersti Põld
Kriminaalasi nr 1-14-1781
Kriminaalasi nr 1-14-1781 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.
Süüdistus D.S süüdistatakse selles, et tema 23.12.2013 a kell 18:40 paiku Kuressaare linnas Raekoja 4-7 asuvas korteris lõi korduvalt E S-lerusikaga pea ja keha piirkonda, tekitades viimasele füüsilist valu ja kehavigastusi. 23.12.2013 diagnoositi E S-l SA Kuressaare Haigla haigusloo nr S5377 2013 väljavõtte kohaselt ninaluude murd, näo pindmised vigastused ja rindkere kontusioon. Elmo Sild viibis Kuressaare Haigla SA kirurgia osakonnas ravil 23.12.2013 kuni 27.12.2013 a. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese peksmises ja tervisekahjustuste tekitamises, pani D.S toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus D.S-ile nõutud karistus: KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus kümme (10) kuud. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 kuud ühes KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Süüdistatav D.S andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sõlmitud kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Palub määrata menetluskulu tasumise ositi ja vabastada ennast arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 loetletud kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepitud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. KarS § 121 järgi on võimalik mõista
Kriminaalasi nr 1-14-1781 süüdistatavale karistuseks rahalist karistust või vangistust kuni 3 aastat. Kokkulepitud karistus jääb sanktsiooni piiresse. Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et D.S on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Samas märgib D.S , et läks appi oma emale, keda kannatanu omakorda ründas. D.S karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavateks asjaoludeks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava D.S vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kannatanu on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kokkuleppemenetluses, kannatanul materiaalsed nõuded süüdistatava vastu puuduvad. Eeltoodu annab alust kohtul kokkuleppe kinnitamiseks. Tsiviilhagi - ei ole esitatud. Asitõendid - puuduvad. Tõkend – Tõkendiks on D.S suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keeld, tõkend kuulub kohtuotsuse jõustumisel tühistamisele. Menetluskulud: Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2014.a. 355.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x355,00 eurot = 532,50 eurot. Kohus määrab KrMS § 180 lg3 alusel süüdistatava taotlusel D.S-ilt väljamõistetud sundraha tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiste võrdsete maksetena. - määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. D.S ’ le riigiõigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjale arvestanud nii kohtueelses menetluses, kui kohtulikus menetluses) tasuks kokku 144,00 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus KrMS § 180 lg3 alusel peab põhjendatuks vabastada D.S arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse. D.S on pikemat aega töötu ja seetõttu rahaline sissetulek praktiliselt puudub, mida tõendab ka toimikusse lisatud tõend tema sissetulekute kohta. Seega on ilmselge, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. D.S on oma süüd tunnistanud ja väljendanud kahetsust juhtunu üle, seega saab hinnata ka tema resotsialiseerumisväljavaateid heaks. Temalt on kohtuotsuse alusel menetluskuluna välja mõistetud sundraha.
Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.