lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-1746/5

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 25.02.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
1-14-1746/5
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
25.02.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1747
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (nimetus) Asja lahendamise menetlus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav

Süüdistus Kaitsja

Viljandi kohtumaja 25. veebruar 2014 nr 10284000246 (kohtuasi nr 1-14-1746) riik versus J.E kokkuleppemenetlus kohtuistung kohtunik Toomas Lillsaar Irina Meremaa Merike Tikk J.E (isikukood xxx; elukoht xxxxx x xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 209 lg 2 p 1 järgi advokaat Nikolai Kõiv

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1.Tunnistada J.E süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 8 (kaheksa) kuud ning tunnistada J.E süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) aasta; KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista J.E-le liitkaristusena vangistus 1 (üks) aasta; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata J.E-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud 1-aastalist vangistust ei pöörata täitmisele, kui J.E ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata J.E-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxx x xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx ; tühistada J.E-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused 2.1 kuritegudega tekitatud ja heastamata kahjudes: 2.1.1 rahuldada täielikult Grand Hotel Viljandi AS tsiviilhagi ning välja mõista J.E-lt 555 (viissada viiskümmend viis) € ja 13 senti Grand Hotel Viljandi ASi kasuks; 2.1.2 rahuldada täielikult AS Eviko tsiviilhagi ning välja mõista J.E-lt 345 (kolmsada nelikümmend viis) € ja 12 senti AS Eviko kasuks;

2.1.3 rahuldada täielikult KEK Ehitus AS tsiviilhagi ning välja mõista J.E-lt 767 (seitsesada kuuskümmend seitse) € ja 96 senti KEK Ehitus ASi kasuks; 2.2 välja mõista J.E-lt kriminaalmenetluse kulud 640 (kuussada nelikümmend) eurot ja 50 senti; määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 1 aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2014 a märtsikuust igakuise menetluskulu osa 53 (viiekümne kolme) euro ja 38 sendi tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.3 tagastada kohtuotsuse jõustumisel asitõendid – J.E nimele väljastatud Viru Vangla vabastamistõend, SEB panga kontokaart ja Eesti Töötukassa konsultatsioonikaart – nende omanikele; 2.4 rahuldada vandeadvokaat Nikolai Kõivu kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus 36 (kolmekümne kuue) € (millest käibemaks 6 €) ulatuses. Selgitused kohtuotsusele 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318-321, mille kohaselt on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest; 3.2 KrMS § 248 (Kohtulahendid kokkuleppemenetluses) lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta; 3.3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.4 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.5 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.6 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr EE891010220034796011 SEB Pank, kontole nr EE932200221023778606 Swedbank, kontole nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või kontole nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine kohtuasjas nr 1-14-1746“);

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1.Süüdistused Süüdistustest nähtuvalt on J.E toime pannud kuritegudena: 1) võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud varem varguse ja röövimise toimepannud isiku poolt ja sissetungimisega KarS § 199

lg 2 p 4 ja 8 järgi, mis seisnes: 1) et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, tungis ööl vastu 25.10.2010 Viljandimaal Võhma linnas Tartu tn 1 asuvale ehitusobjektile, kust varastas ehitussoojaku küljest AS-ile Eviko kuuluva 50 jm jõukaablit väärtusega 253.09 eurot (3960 krooni) ja kaablirulli (50 m) väärtusega 92.03 eurot (1440 krooni) ning ehitussoojakust KEKi Ehitus AS-ile kuuluvad 75 jm peakaablit (5x10) väärtusega 445.78 eurot (6975 krooni), 30 jm toitekaablit (5x3,5) väärtusega 49.85 eurot (780 krooni), 4 pikendusjuhet trumlil koguväärtusega 143.16 eurot (2240 krooni), 3 pikendusjuhet koguväärtusega 66.91 eurot (1047 krooni), 1 komplekti armatuurtange väärtusega 95.61 eurot (1496 krooni), 1 komplekti torutange väärtusega 55.60 eurot (870 krooni), 1 komplekti silmusvõtmeid väärtusega 126.09 eurot (1973 krooni) ja lasi tühjaks KEKi Ehitus AS-ile kuuluva pulberkustuti väärtusega 62.24 eurot (974 krooni. Vargusega põhjustati AS-ile Eviko varaline kahju kokku 345.12 eurot (5400 krooni) ning KEKi Ehitus AS-ile varaline kahju kokku 1045.27 eurot (16355 krooni). 2) varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud varguse KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, mis seisnes: et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, esines ajavahemikul 13.08.2010 kuni 15.08.2010 Viljandis Tartu 11/Lossi 29 asuvas hotellis Grand Hotel Viljandi maksejõulise kliendina ning registreeris end koos J.G ga Junior Sviiti ja kasutas majutus- ning toitlustusteenust, kavatsusega tellitud majutus-ja toitlustusteenuse eest mitte tasuda ning lahkus pärast teenuse kasutamist, jättes ettekavatsetult majutusteenuse eest tasumata 332.34 eurot (5200 krooni) ja toitlustamise eest 222.79 eurot (3486 krooni), millega põhjustas Grand Hotel Viljandi AS-ile kahju kokku 555.13 eurot (8686 krooni).

2.Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi ja karistamises vangistusega 8 kuud ja KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja karistamises vangistusega 1 aasta. KarS § 64 lg 1 järgi lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui J.E 18 (kaheksateist) - kuulisel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxx x; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
3.Menetluskulud
3.1.Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 532,5 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 2013 määrusest nr 166 ( ), millega on kehtestatud alates 01. jaanuarist 2014 töötasu alammääraks 355 € kuus.
3.2.Riigi õigusabi (kohtus ja kohtueelsel uurimisel) KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja

) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud maksta (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. Süüdistatava J.E kaitsja osalemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 72 €. Kohtus esinemise eest on süüdistava kaitsja esitanud kohtule taotluse riigi õigusabikulude tasu määramiseks summas 36 €. Kaitsja taotluses esitatud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb kohtumenetluses esinemise eest tasustada nõutud summas, s.o 36 € (sh käibemaks).

3.3.Kohtu hinnatud arvestuslikud menetluskulud kokku Seega on kriminaalmenetluses süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku sundraha 532,50 € ja riigi õigusabi tasu 108 € (72 + 36).
3.4.Menetluskulude hüvitamine KrMS § 189 ( ) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS. § 189 lg 2). KrMS § 180 ( ) lg 1 Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 ( ) sätestatud erandeid. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavalt. Siiski määrab kohus süüdimõistetu majanduslikku olukorda arvestades menetluskulude tasumise ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.
4.Tsiviilhagide lahendamine
4.1.Kriminaalasjas on süüdistatava vastu esitatud kolm tsiviilhagi: Grand Hotel Viljandi AS summmas 555,13 eurot, AS Eviko summas 345,12 eurot ning KEK Ehitus AS summas 767,96 eurot. Kokkuleppemenetluses on süüdistav hagid õigeks võtnud.
4.2.KrMS § 310 (Tsiviilhagi kohta otsuse tegemine) kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. VÕS § 1043 järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Tsiviilhagid tuleb VÕS § 1043 ning VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada ja ülalnimetatud summad tuleb süüdistatavalt kannatanute kasuks välja mõista.
5.Kohtu muud põhjendused KrMS § 312 ( ) p 7 kohaselt k ohtuotsuse põhiosas esitatakse tõkendi kohaldamise, muutmise või tühistamise motiivid. KrMS § 313 ( kohtuotsuse resolutiivosa) lg 1 p 8 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse kohtu valitud tõkend või varem kohaldatud tõkendi muutmine või tühistamine. Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohaldamise vajaduse äralangemisega tühistada. Kriminaalasja juures olevad asitõendid J.E nimele väljastatud Viru Vangla vabastamistõend, SEB panga kontokaart ja Eesti Töötukassa konsultatsioonikaart tuleb KrMS § 126 ( ad meetmed) lg 3 p 2 alusel nende omanikule tagastada. Toomas Lillsaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.