Kohtulahend

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 09.02.2014. Kinnipidamisasutusest J.B kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et J.B on kriminaalkorras karistatud neli korda. Vanglakaristust kannab teist korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, viimased kaks kuritegu on isikuvastased. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Täitmiskava kohaselt peab isik läbima sotsiaalprogramme ja töötama. A. Saaremärgi osales programmis „xxx“, töötamisest korduvalt keeldus, põhjendades seda väikse töötasuga ja sellega, et töö talle ei sobi. Selline käitumine näitab, et isik ei ole oma suhtumist töötamisse muutnud. Isik oli 6 korda distsiplinaarkorras karistatud (ei allunud korraldustele asuda tööle, valdas sigarette selleks mitte ettenähtud kohas ja ajal, valdas temale mitte kuuluvat eset). Pärast vabanemist asub J.B elama oma ema korterisse aadressil xxx. Käesoleval hetkel elab korteris tema ema ja kaks alaealist tütart. Kinnipeetava ema on nõus oma poja vanglast vabanemisel tema enda juurde elama võtma. Kinnipeetaval on keskharidus, tema õppis ka kutsekoolis, kus xxx, töö kõrvalt on õppinud mööbli-, puidu- ja ehitustisleriks. Enne vangistust vahetas isik tihti töökohti, töötas mitteametlikult. Toimetulekut mõjutavad alkoholi kuritarvitamine ja võlad, ka vanglas keeldus kinnipeetav korduvalt töötamast. Lähedastest on isikul ema ja kaks tütart, kellega on väidetavalt head suhted. Korralikke sõpru aga ei ole. Kinnipeetav on 44 korda väärteokorras, millest nähtub, et isikul on riskiv ja hoolimatu elustiil. Isikul on probleeme alkoholiga, praktiliselt kõik õigusrikkumised olid toime pandud alkoholijoobe seisundis. Kriminaalhooldusalusena tarvitas ta alkoholi, kuid see oli kohtuotsusega keelatud. Isik ise ei tunnista, et alkoholiga oleks probleeme. Isik ei teadvusta kuritegevusega kaasnevaid riske ega seda, et karistusest pääsemiseks tuleb endal alada ja käituda teisiti. Vangla leiab, et uue kuriteo toimepanemise oht on väga suur ning ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest selgub, et kriminaalhooldajal ei õnnestunud kohtuda kinnipeetava emaga, kuid ema telefoni teel nadis mõista, et J.B oleks kasulikum vangistus lõpuni kanda. Kinnipeetav soovib elada koos oma emaga, temal on ka võimalus taotleda sotsiaalpinda xxx. Kinnipeetaval on keskharidus, kuid kindlat töökohta ei ole. Isik oli neli korda kriminaalkorras ja 43 väärteokorras karistatud, rikkunud katseaja tingimusi. Vabaduses oleks tal vaja hoiduda tarvitamast sõltuvusaineid ning suhtlemast kriminaalse taustaga tuttavatega, tema peaks võtma ennast arvele Töötukassas ja läbima sotsiaalabiprogrammi. J.B soovib tingimisi ennetähtaega vangistusest vabaneda. Peale võimalikku vabanemist soovib ta minna tööle, asuda rahalisi kohustusi täitma, sest siin vanglas ei ole võimalik korralikku tööd teha. Prokurör ei toeta J.B tingimisi ennetähtaegset vabastamist. J.B varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on neljal korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Ei saa mööda vaadata sellestki, et nimetatud kinnipeetav on karistatud mh I astme raske vägivaldse isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste võimaliku panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav ühe aasta jooksul suudab selle läbida nõuetekohaselt. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda eemal uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustusest nähtub, et uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 56% (kõrge risk). Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. 2(4)

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (kuriteod on enamjaolt toimepandud alkoholijoobe seisundis; korduvalt karistatud alkoholiseaduse § 70 alusel), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et J.B tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karistusregistri väljavõttest on näha, et isikul on 6 kehtivat karistust, millest kaks on kriminaalkorras. Viimane karistus on isikul KarS §-de 118 p 1, 121 ja 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi. Viru Maakohtu otsusega asjas nr 1-09-16584 oli isik karistatud tingimisi vangistusega KarS §-de 25, 121 ja 274 järgi katseajaga kolm aastat. Kuna isik ei täitnud katseaja tingimusi, pikendati talle katseaeg ühe aasta võrra ning kuna ka siis isik ei täitnud tingimusi, pöörati karistus täitmisele. Eeltoodust nähtub, et toime pandud kuriteod on ühiskonnale ohtlikud (eluohtliku tervisekahjustuse tekitamine ja kehaline väärkohtlemine), agressiivsed ja suunatud inimeste elu ja tervise vastu. Kinnipeetava elukaaslane sai kuriteo ohvriks (§ 121). Eelnevalt mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus J.B puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. J.B oli juba tingimisi karistusest vabastatud katseajaga, kuid ei suutnud katseaja tingimusi täita. Kohus leiab, et sellinne käitumine viitab sellele, et isik ei ole mingeid järeldusi enda jaoks teinud ega ole aru saanud, et õigusrikkumised toovad endaga kaasa karistuse. Kohus on seisukohal, et J.B ei ole aru saanud, et tema enda ebaseaduslik käitumine viis vangistuseni ja ebaseadusliku käitumise eest tuleb ka vastutada. Talle oli juba eelnevalt mitu korda (katseajaga tingimisi vabastamine eelmisest karistusest, katseaja pikendamine tingimuste mittetäitmise tõttu) antud võimalus asuda õiguskuulekale teele, kuid isik on jätkanud endist eluviisi, võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 6 korral distsiplinaarkorras karistatud, kinnipeetav osales sotsiaalprogrammides, kuid keeldus töötamisest. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kohus selgitab, et karistuse eripreventiivseks eesmärgiks on isiku mõjutamine, et ta tulevikus ei paneks toime süütegusid. Antud juhul kohus näeb, et karistuse eesmärk ei ole saavutatud – isik rikub ka vanglas korda ehk tema eirab ühiskonnas, sh ka vanglas kehtestatud norme ja ei tee samme oma käitumise muutmiseks. Kohus loeb positiivseks, et J.B osales vanglas sotsiaalabiprogrammides. Kuid tuleb arvestada ka sellega, et tema ei soovinud töötada, mis tähendab, et ta pole veel valmis oma harjumusi ja hoiakuid muutma. Isikul on kehtiv isikut tõendav dokument ID-kaart kehtivusega 13.05.2015. Vabanedes soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx, kus elab tema ema koos tema kahe tütrega. Vabanedes ei ole isikul kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Kinnipeetaval on haridus ja 3(4)

töökogemus, mis on eelduseks töö leidmisel. Kuid enne vangistust töötas tema peamiselt mitteametlikult, toimetulekut mõjutasid alkoholi kuritarvitamine ja võlad. Praktiliselt kõik süüteod olid toime pandud alkoholi mõjul. Haridus ja töökogemus oli tal ka enne vangistust, kuid isik ei soovinud otsida endale sobivat töökohta, vaid hakkas toime panema õigusrikkumisi. Arvestades J.B poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (viimane kuritegu eluohtliku tervisekahjustuse tekitamine), korduvaid karistusi (korduvad nii väärteo kui ka kuriteod, kuriteod seotud vägivallaga), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uute süütegude toimepanemine katseajal, alkoholi tarvitamine katseajal, kuigi see oli kohtuotsusega keelatud), tema käitumist vangistuses (distsiplinaarkaristused) ja vabaduses (korduvad väärteokaristused, muuhulgas alkoholi tarvitamine ka katseajal) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine, ei ole ka soovi töötada), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud, kuid ei suutnud katseaja tingimusi täita, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Seega kriminaalhooldus ei osuta J.B-le piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes oli juba käitumiskontrolli all viibinud ja seejuures katseajal rikkus korduvalt kohustused, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Isik ei osanud ka vanglas järgida kehtestatud reegleid, samuti keeldus töötamisest. See näitab, kohtu arvates, et isik ei ole oma mõtteviisi muutnud. Seega eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus leiab ka, et täitmiskavas püstitatud eesmärgid pole veel saavutatud. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab süütegude toimepanemist. Kohus leiab, et ka elukoha ja perekonna (ema ja kaks tütart) olemasolu ei saa takistada tal süütegude toimepanemist. Enne vangistust oli isikul ka elukaaslane, kelle suhtes kasutaski kinnipeetav vägivalda. Samas alkoholi kuritarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik ise väitis, et alkoholi ta tarvitas tegevusetusest (tööd ei olnud), samas aga ta näitab oma käitumisega sh vanglas, et ei soovigi töötada, mis omakorda viiks vabaduses jälle tegevusetuse ja alkoholi kuritarvitamiseni. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud, süüdlasel ei ole subjektiivset õigust vabaneda vangistusest ennetähtaegselt. Vangistusest ennetähtaegne tingimisi vabastamine on pigem erandolukord ning tuleb kõne alla selle isiku puhul, kelle karistuse eesmärgid on saavutatud enne karistuse lõpptähtaja saabumist. Antud juhul aga ei saa rääkida sellest, et J.B puhul oleks karistuse eesmärgid ennetähtaegselt saavutatud, isik ei ole aru saanud oma tegude lubamatusest ja sellest, et oma tegude eest tuleb ka vastutada. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu J.B temale Viru Maakohtu 02.05.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.