Kohtulahend

elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse

Välja mõista D.P ’ elt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB, arveldusarve nr EE932200221023778606 Swedbank, arveldusarve nr EE701700017001577198 Nordea Bank, arveldusarve nr EE4033003173616110002 Danske Bank, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-14-1738, menetluskulu, maksma kohustatud isiku nimi/: - sundraha 532 (vissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti. Väljamõistetud sundraha tuleb D.P ’ el tasuda igakuiste osamaksetena kaheksateist (18) kuu jooksul, igakuise makse suurus sundrahal on 29,59 eurot. Igakuine makse tuleb teostada hiljemalt kuu 30. –ks kuupäevaks. Esimene menetluskulu osamakse teostada hiljemalt 30.04.2014.a. KrMS § 180 lg3 alusel vabastada D.P arvestatud menetluskulu, kaitsjatasu, tasumisest riigituludesse. Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub temalt väljamõistetud menetluskulu ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Kui menetluskulu ei ole tasutud seadusega ettenähtud tähtajal või kohtuotsusega määratud tähtajal tasutud saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.

Edasikaebamise kord

Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu seoses Kriminaalmenetluse seadustiku 9.peatüki 2.jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Tähtaeg apellatsioonkaebuse esitamiseks on 15 päeva alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus D.P süüdistatakse selles, et tema juhtis 16.01.2014.a kell 07.00 ajal Saare maakonnas, Pihtla vallas, Kuressaare–Püha-Masa mnt 12,3-ndal kilomeetril mootorsõidukit Peugeot 307 reg.märgiga ***, alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mõõdetud tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 nr 80-005399, alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 1,16 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,10 mg/l, lõplik tulemus 1,06 mg/l, sõitis lauges kurvis teelt välja ja rullus sõidukiga üle katuse, millega põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse (rikkus liiklusseadus § 223 lg 1). Tulenevalt Liiklusseaduse § 69 Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund lõige 4 p 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui 1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani D.P toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus D.P ’ ele nõutud karistus: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust kuus (6) kuud. KarS § 73 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 3 aastat . Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja ning käesoleva paragrahvi lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti. KarS § 50 lg1 kohaselt võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks (1) aastaks. Süüdistatav D.P andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sõlmitud kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Kahetseb toimepandut. Kuna majanduslik olukord on raske siis palub vabastada ennast osaliselt menetluskulude tasumisest ja tasumisele kuuluva määrata ositi tasumisele, võimalusel 18-nele kuule. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Menetluskulude tasumisest osalisele vabastamisele vastuväited puuduvad. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse

seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepitud karistus vastab KarS §-s 56 sätestatule. D.P kriminaalkaristatust ei oma. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Tsiviilhagi – puudub. Asitõendid- puuduvad. Tõkendiks on kohaldatud D.P suhtes elukohast lahkumise keeld, milline tõkend tuleb kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 355,00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x355 eurot = 532,50 EUR-i. KrMS 180 lg1 alusel kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumise ositi. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. D.P kaitsja taotluse alusel on kohus arvestanud kaitsjale tasuks osalemise eest nii kohtueelses menetluses kui kohtus kokku 216,00 eurot (sisaldab käibemaksu). KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. D.P omab küll töökoha, kuid tema töötasu on veidi üle kuupalgaalammäära. D.P ülalpidamisel on üks alaealine laps, abikaasa töötu. D.P on teisi rahalisi kohustusi, sealhulgas tuleb tal tasuda ***. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Süüdistatavalt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 532, 50 EUR-i. D.P on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut ta ei oma kriminaalkaristatust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava võib vabastada osaliselt menetluskulu tasumisest, so. arvestatud kaitsjatasu.

Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.