Kohtulahend

Välja mõista F.E-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel ja KrMS § 256 lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 266, 25 eurot riigituludesse ja kaitsjatasu kokku 324 eurot riigituludesse. Selgitusse märkida „F.E 1-14-1700, sundraha“ ja „F .E 1-14-1700, kaitsjatasu.“ KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasu ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates 15 päeva möödumisel. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Süüdistus F.E süüdistatakse selles, et tema 23.02.2014.a. kella 05.10 ajal juhtis tahtlikult Harjumaal Tallinnas Sõle tn 41 maja juures, mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,02 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l (lõplik tulemus 0,92 mg/l)). Sellise käitumisega rikkus F.E liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht

kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

Menetlus kohtus ja uuritud tõendid Süüdistatav F.E märkis Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 24.02.2014.a toimunud kohtuistungil, et /kd I tl 44/ Kohus uuris prokurör taotlusel, kaitsja ja süüdistatava nõusolekul järgmisi tõendeid: Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli koos näidu väljatrükiga, millisest nähtub, et 23.02.2014.a kella 05:20 ajal on tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EST seerianumber ARAF – 0036 (taatlustunnistus nr TTRC-13-00168) kasutades Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo patrullpolitseinik A. Gelvei F.E tuvastanud alkoholijoobe. Nimelt on alkoholijoobe mõõtetulemuseks tuvastatud 1,02 mg/L, laiendmääramatusega 0,10 mg/L s.o lõpliku tulemusega 0,92 mg/L; /kd I tl 11-12/ Tõendusliku alkomeetri taatlustunnistust millisest nähtub, et F.E mõõteti joobeseisundit 08.11.2013.a taadeldud mõõtevahendiga - tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110, nr ARAF – 0036; /kd I tl 13/ Nils - Joonas Vaikla kohtueelsel uurimisel 23.02.2014.a tunnistajana antud ütlusi selle kohta, et

/kd I tl 17/ F.E kohtueelsel uurimisel 23.02.2014.a kahtlustatavana antud ütlusi selle kohta, et ta

/kd I tl 18-20/ Õiendit F.E juhtimisõiguse kohta, millest nähtub juhtimisõiguse olemasolu F.E; /kd I tl 25/ Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kontrollinud kriminaalasjas kirjalikke avaldatud tõendeid ja süüdistatava F.E poolt kohtueelsel uurimisel ja kohtus antud süüd kinnitavaid selgitusi, asub seisukohale, et F.E süü on temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud, seda kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud ja avaldatud ning eelpool refereeritud tõenditega ning F.E kuritegelik käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi s.o F.E-le inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivse koosseisuna ette esmalt mootorsõiduki juhtimist. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et F.E juhtis 23.02.2014.a kella 05.10 ajal Harjumaal, Tallinnas, Sõle 41 juures mootorsõidukit Ford Mondeo reg nr XXX. Antud fakt on tuvastatud süüdistatava poolt kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlustega ja Nils - Joonas Vaikla kohtueelsel uurimisel tunnistajana antud ütlusega. Eelpool avaldatud süüdistatava ja tunnistaja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on kohtu hinnangul omavahel riimuvad. F.E-le inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivses koosseisus teise tunnusena ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kes on joobeseisundis. Käesolevas asjas ei ole vaidlust ka faktis, et F.E eelpool märgitud kuupäeval s.o 23.02.2014.a kella 05.10 ajal, juhtides mootorsõidukit Ford Mondeo reg nr XXX oli alkoholijoobes. Antud asjaolu on tuvastatud F.E enda kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ning kohtus tema poolt talle esitatud süüdistuses süü tunnistamisega. Samuti riimuvad süüdistatava F.E kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana antud ütlused tunnistaja Nilis – Joonas Vaikla antud ütlustega, käesolevas kriminaalasjas kogutud teiste kirjalike tõenditega ja nimelt: tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga sh alkoholijoobe mõõtetulemuse väljatrükiga, tõendusliku alkomeetri taatlustunnistusega. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Vastavalt LS § 69 lg 4 p-le 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui isiku ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Seega on KarS § 424 järgi karistatav mootorsõiduki või trammi juhtimine, mil isikul tuvastatud alkoholijoove ületab LS § 69 lg 4 p-s 1 sätestatud alkoholijoobe määra. Alkoholijoobe tuvastamist tõendusliku alkomeetriga kui menetlustoimingut reguleerib Politsei ja piirivalve seadus (edaspidi PPVS), mille § 724 lg 1 sätestab, et politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. Käesoleval juhul toimetati F.E joobe tuvastamiseks Tallinnas Kolde pst 65 asuvasse Kesklinna politseijaoskonna ametiruumidesse. Kirjeldatud tegevus on kooskõlas PPVS § 725 lg 1, mille järgi juhul, kui kohapeal ei ole joobeseisundi tuvastamine võimalik, võib isiku toimetada politsei ametiruumi alkoholijoobe tuvastamiseks tõendusliku alkomeetriga. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas juhtis F.E mootorsõidukit Ford Mondeo reg nr XXX, olles joobeseisundis.

F.E-le inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on F.E käitumises tuvastatud kavatsetus, sest tarbides alkoholi ja juhtides sõidukit teadis F.E, et sääraselt tegutsedes juhib ta sõidukit joobeseisundis, mis on keelatud. Et ta seda teadis, nähtub otsesõnu tema poolt kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana antud ütlustest, mille kohaselt , samuti on viimane kinnitanud, et , kuid vaatamata sellele koju jõudmiseks asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega oli süüdistatav kohtu hinnangul teadlik oma seisundist alkoholijoobest ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see üksnes seda, et F.E pani kuriteo toime kavatsetult. Isik kes vahetult ennem mootorsõidukit juhtima asudes tarvitab alkoholi paneb teo toime kavatsetult. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud F.E poolt KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning F.E tuleb süüdi mõista KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale inkrimineeritud KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel F.E-le peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. F.E näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud süüdistatava karistust raskendavaid asjaolusid. Süüdistatav on väljendanud kahetsust nii kohtus kui ka kohtueelses menetluses, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna. F.E on varem kriminaalkorras karistatud KarS § 424 järgi, milline asjaolu on kohtule isiku iseloomustavaks asjaoluks. Kohus leiab, et F.E ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna sellisel viisil ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Varasemad karistused ei ole mõjutanud F.E kuritegude toimepanemisest loobuma. F.E iseloomustab ka asjaolu, et antud kuriteo pani ta toime katseajal. Kohtu hinnangul on F.E näol tegemist liikluses ohtliku isikuga. Katseajal toime pandud uus joobes juhtimine annab signaali, et F.E ei ole eelnevast karistusest teinud enda jaoks ühtegi järeldust. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhtimine joobes, on üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid ning tegemist on enamohtliku kuriteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. F.E käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et F.E ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. Senised karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Kohtu hinnangul on F.E suhtes käesolevaks ajaks kõik muud karistusõiguslikud mõjutusvahendid ammendatud ning tema suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust, kuid mitte sellises määras nagu seda on taotlenud riiklik süüdistaja

kohtulike vaidluse käigus. Kohtu hinnangul on prokuröri abi Urmo Paal poolt süüdistatavale taotletud lõpliku karistuse määr - 1 aasta reaalset vangistust liialt range. Kohtu hinnangul karistuse mõistmisel tuleb lähtuda konkreetsest isikust, teost ja isiku süü suurusest. F.E näol on tegemist isikuga, kes on oma tegu kahetsenud. Samuti puuduvad antud asjas kannatanud. Ka märgib kohus, et F.E alkoholijoobe näol, kus alkoholi sisaldus tema poolt välja hingatud õhus oli lõpliku mõõtetulemusega 0,92 mg/l kohta, ei olnud tegemist raske joobega. Nähtuvalt kriminaalasja toimiku materjalidest on F.E varasemalt karistatud korduvalt, viimati 01.11.2012.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi vangistusega 9 kuud ja 29 päeva lisaks mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega 6 kuuks antud fakti teadmine ei ole kohtule vähetähtis. 09.04.2013.a on Harju Maakohus vabastanud F.E tingimisi ennetähtaega ja katseajaks on määratud 1 aasta. Kohus märgib, et karistuse esmane eesmärk on isiku mõjutamine ja suunamine õiguskuulekale elule ning seetõttu leiab kohus, et F.E on võimalik karistada vangistusega oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra. Tunnistades F.E KarS § 424 järgi süüdi, peab kohus vajalikuks kohaldada F.E suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus selgitab, et viimasel ajal väljakujunenud liiklussituatsioon, kus liikluses hukkunute arv on märgatavalt suurenenud, sunnib liikluskorda rikkuvate liiklejate tegevust oluliselt tõkestama ja seda eesmärki teenib ka KarS §-s 50 lg 1 alusel määratav lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-86-09 leidnud, et

Käesolevas asjas puuduvad kohtupraktikas arvestatavad erandlikud asjaolud, mis lubaksid jätta kohtul lisakaristuse kohaldamata (3-1-1-10-03, 3-4-12-05, 3-1-1-20-06, 3-1-1-55-07). KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele, mis KarS § 50 lg 2 kohaselt välistaksid lisakaristuse kohaldamist. Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab süüdistatava tähelepanu toimepandud kuriteo tähendusele ja mõjule tema edasisele elukorraldusele. Kohus on seisukohal, et süüdistatav viis end teadlikult ja tahtlikult seisundisse, millises on sõiduki juhtimine keelatud ning sellega otsustas ta ise juba selle üle, mis sellega kaasneb, kuivõrd juhtimisõiguse saanud isikuna on süüdistatav teadlik liikluseeskirja nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Seega pidi süüdistatav vähemalt möönma seda, et pärast inkrimineeritava teo toimepanemist võetakse temalt ära sõiduki juhtimisõigus. Sellele vaatamata ei jätnud ta inkrimineeritud tegu toime panemata. Lisakaristuse määra valikul peab kohus vajalikuks ja oluliseks arvestada ka seda, et süüdistatavat on varasemalt sarnaste süütegude toimepanemise eest karistatud. Arvestades eelnevat peab kohus vajalikuks kohaldada F.E-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 aastaks ja 6 kuuks. Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et F.E esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et F.E-lt tuleb menetluskulud KrMS § 179 lg 1 p 2, § 2565 lg 2 ja § 180 lg 3 tuginedes välja mõista. Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.