Kohtulahend

Välja mõista Z.M-ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel ja KrMS § 256 lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 266, 25 eurot ja kaitsjatasu summas 216 eurot riigituludesse. Selgitusse märkida „Z.M 1-14-1698, sundraha, kaitsjatasu“ KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Menetluskulude tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates 15 päeva möödumisel. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

SÜÜDISTUS

Z.M süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 04.02.2014 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi karistatud varguse toimepanemise eest (tegu toime pandud 02.02.2014), 19.02.2014 kella 17.41 paiku Tallinnas Tartu mnt 49 asuvas Maxima Eesti OÜ-le kuuluvas kaupluses alustas vahetult vastavalt oma ettekujutusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis ühe 500-grammise paki Eesti juustu maksumusega 4,49 eurot ja ühe 1-liitrise pudeli veini Martini Rosato maksumusega 8,89 eurot, peitis need endale põue, möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata summas 13,38 eurot, kuid ei viinud oma tegu lõpule, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, 23.02.2014 kell 09.32 paiku Tallinnas Vesivärava 37 asuvas Selver AS-ile kuuluvas Torupilli Selveri kaupluses alustas vahetult

vastavalt oma ettekujutusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis neli pakki kõvajuustu Prussia kogumaksumusega 5,54 eurot, peitis kauba endale taskusse, möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud oma tegu lõpule, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Oma tahtliku tegevusega Z.M pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUS KOHTUS

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 24.02.2014.a toimunud kohtuistungil tunnistas süüdistatav Z.M end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises täielikult süüdi. Kinnitas, et nõustub lühimenetluse kohaldamisega. Enda täiendavat ülekuulamist ei taotlenud. Kohus uuris prokuratuuri taotlusel, kaitsja nõusolekul järgmisi tõendeid: 19.02.2014 episoodis: - Maxima OÜ avaldus (tl 15), millest nähtub 19.02.2014.a kell 18.16 ajal püüdis Z.M varastada Tartu mnt 49 asuvast kauplusest Maxima Eesti juustu ja Martini Rosatot, kokku kaupa 13,38 euro väärtuses, kaup on kauplusele tagastatud rikkumata kujul; - Tunnistaja XXXütlused (tl 16-19) selle kohta, et tema viibis 19.02.2014 turvatöötajana enda töökohal Maxima kaupluses ja nägi videokaamerast, kuidas süüdistatav võttis riiulilt pudeli Martinit ja tüki Eesti juustu ja pani endale jope sisse; kell 17.41 pidas isiku kinni kui meesterahvas läbis kassa kauba eest maksmata summas 13,38 eurot, kaup on rikkumata ja kauplusele tagastatud; - Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 22-23), millest nähtub, et Z.M peeti kinni 19.02.2014 kella 17.41 ajal Tallinnas Tartu mnt 49 ning kirjeldatud on tema riietust; - Z.M ütlused kahtlustatavana (tl 24-26) millest nähtub, et Z.M tunnistab enda süüd kuriteo toimepanemises ning annab ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta, selgitab, et varastas enda jaoks, kahetseb tehtut. 23.02.2014 episoodis: - Selver AS-i avaldus (tl 2), millest nähtub, et 23.02.2014.a kell 09.32 ajal püüdis meesterahvas varastada Selver Eesti AS-le kuuluvast kauplusest aadressil Vesivärava 37 Tallinn neli pakki kõvajuustu Prussia kogumaksumusega 5,54 eurot, kaup on kauplusele tagastatud rikkumata; - Tunnistaja XXX ütlused (tl 3) selle kohta, et tema viibis turvatöötajana enda töökohal 23.02.2014 Torupilli Selveris, kuulis müüjalt, et kell 09.32 läbis kassad meesterahvas, kes olevat midagi endale taskusse pannud; tunnistaja pidas meesterahva kinni, turvakontrollist isik keeldus ja sokutas 4 tk juustu turvatöötaja jope kapuutsis sisse, kaup ei olnud rikutud ja on tagastatud kauplusele; - Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 7-9), millest nähtub, et Z.M peeti kinni 23.02.2014 kella 09.32 ajal Tallinnas Vesivärava 37, kus ta püüdis varastada kaupa kogumaksumusega 5,54 eurot ning kirjeldatud on tema riietust; - Z.M ütlused kahtlustatavana (tl 10-12), millest nähtub, et Z.M tunnistab enda süüd kuriteo toimepanemises ning annab ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta, selgitab, et turvaruumis võttis varastatud juustud enda taskust välja ja pani ühe jope kapuutsi sisse, mis rippus turvaruumis, kuid turvatöötaja märkas seda, kahetseb tehtut; - Harju Maakohtu 04.02.2014 otsus kriminaalasjas nr 1 - 1 4 -10 1 4 ( tl 47-48), mis tõendab, et Z.M poolt varguste toimpanemist süstemaatiliselt.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED JA KARISTUSE MÕISTMINE

Kohus, kontrollinud kriminaalasjas kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõendeid leiab, et Z.M süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud, tema tegevus õigesti kvalifitseeritud süstemaatiliste varguste katsena KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi. 19.veebruari 2014.a varguse katse episoodis on Z.M süü tõendatud kaupluse kirjaliku avaldusega varguse ja varastatu väärtuse kohta (tl 15), samuti tunnistaja XXX ütlustega (tl 16-19) varguse toimepanemise ja isiku kinnipidamise asjaolude kohta. Samuti tõendavad kuriteo toimepanemist kahtlustatava Z.M kinnipidamise protokoll (tl 22-23) ja tema poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused (tl 24-26). 23.veebruari 2014.a varguse katse episoodis on Z.M süü tõendatud kaupluse kirjaliku avaldusega varguse ja varastatu väärtuse kohta (tl 2), samuti tunnistaja XXX ütlustega (tl 3) varguse toimepanemise ja isiku kinnipidamise asjaolude kohta. Samuti tõendavad kuriteo toimepanemist kahtlustatava Z.M kinnipidamise protokoll (tl 7-9) ja tema poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused (tl 10-12). Seda, et tegemist on süstemaatiliste vargustega tõendab kohtuotsus 04.02.2014.a (tl 47-48). Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, tema isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, kergendavaks asjaoluks loeb kohus Z.M poolt oma süü tunnistamist ja kahetsust. Samuti arvestab kohus karistuse mõistmisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaaltoimiku andmetel puudub Z.M alaline sissetulek. Gunnar Maalinn on varem kriminaalkorras karistatud 7 korda varavastaste kuritegude toimepanemise eest, viimati karistati teda Harju Maakohtu 04.02.2014.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi karistati teda vangistusega 1 kuu ja 27 päeva, millist karistust ei pööratud täitmisele tingimisi KarS § 74 lg 1 sätete kohaldamisel, määrates katseajaks 18 kuud. Vaid mõni nädal peale eelmist kohtuotsust on ta toime pannud kaks uut kuriteoepisoodi. Selline käitumine näitab, et varguste toimepanemine on süüdistatava põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elustiiliks. Käesoleva juhul leiab, kohus, et Z.M tuleb karistada reaalse vangistusega, sest süüdistatav ei ole varasematest mõistetud karistusest endale järeldusi teinud, vaid jätkanud kuritegude toimepanemist, samas süüdistatakse teda käesoleval juhul kahe varguse katse episoodi toimepanemises, varastatu väärtus ei olnud suur, seega võib ka seekord jääda mõistetav karistus sanktsiooni miinimumi lähedale. Arvestades, et Z.M pani 19. Ja 23.02.2014.a kuriteod toime eelmise kohtuotsusega mõistetud katseajal, tuleb liitkaristus moodustada KarS § 65 lg 2 sätete kohaldamisel. Kuriteoga kahju tekitatud ei ole. Menetluskuludeks on käesoleval kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasu. Tulenevalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära ehk käesoleval ajal 480 eurot. KrMS § 256 5 lg 2 alusel süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lõikes 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus leiab, et Z.M peab tasuma sundraha 266, 25 eurot. Samuti kuulub temalt väljamõistmisele kaitsjatasu. KrMS § 180 lg 3 järgi arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdistatav Z.M ei tööta, tal puuduvad igakuised sissetulekud, tema majanduslik olukord on väga raske, seega peab kohus põhjendatuks kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätestatut ning võimaldada Z.M tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.