Kohtulahend

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määrus kaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. 2(3)

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu Käesolevas kriminaalasjas on V.L-ile esitatud süüdistus selles, et tema olles alkoholijoobes (ühes liitris väljahingatavas õhus 1,27 mg/l alkoholi), juhtis 08.02.2014. kella 13.13 ajal Jõgevamaal Jõgeva vallas Laiuse-Kuremaa tee 8 km-l mootorsõidukit – mopeed KYMCO AGILITY reg.nr 918 F. Sellega pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör nõuab kohtus toimepandud kuriteo eest karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel kuulub mõistatavast vangistusest koheselt kandmisele 1 (üks ) kuu vangistust. 4 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui V.L 1 aasta 6-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § -s 75 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustub mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista V.L süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. V.L-i menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 224,16 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 36 eurot, kokku 260,16 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot (kuupalga

alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). KrMS § 256 lg 3 alusel vähendab kohus sundraha suurust poole võrra, so 266,25 eurot. Seega on menetluskulud kokku 526,41 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja esitas taotluse määrata menetluskulude tasumine ositi 1 aasta jooksul. Prokurör nõustus taotlusega. Kohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. V.L on 80% töövõimetuspensionär. Seoses tervisliku seisundiga ei ole tal võimalik ka töötada. V.L-i ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension 268 eurot kuus. Seega puuduvad V.L rahalised vahendid selleks, et menetluskulud ühe korraga tasuda. Kuna menetluskulude maksmine ühe maksena on V.L-ile ülejõukäiv, tuleb tema varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid arvestades määrata menetluskulude tasumine osade kaupa. Raina Pärn Kohtunik 3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.