Kriminaalasi nr 1-14-1688
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja
21. veebruar 2014. a, Jõgeva kohtumaja
koht Kriminaalasja number
1-14-1688 (14260100479)
Kohtunik
Raina Pärn
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Kriminaalasi
Z.M-i kriminaalasi KarS § 424 järgi kiirmenetluses
Prokurör
Margit Luga
Süüdistatav
Z.M elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: AS Konesko – tööline, kriminaalkorras karistatud kahel korral: viimati 30.03.2011 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt KarS § 424 järgi, väärteokorras karistatud kahel korral, tõkendit kohaldatud ei ole
Kaitsja
Advokaat Heiki Kuningas
Süüdi tunnistada Z.M KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel määrata, et Z.M-ile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Z.M ei pane 18-(kaheksateist) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;
– 1(4)
2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Z.M ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9 (üheksaks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 266 (kakssada kuuskümmend kuus) eurot 25 senti ja riigi õigusabi kulud 205 (kakssada viis) eurot 44 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Z.M on õigus menetluskulud summas 471 (nelisada seitsekümmend üks) eurot 69 senti tasuda 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, makstes igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt 79 (seitsekümmend üheksa) eurot kuni kogusumma tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (AS SEB Pank) või EE932200221023778606 (AS Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Selgitusse tuleb märkida „1-141688, menetluskulud, Z.M“. Juhul, kui Z.M ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, tuleb pärast esimese makse tegemata jätmist pöörata kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või 2(4)
pidi teada saama.
I Kokkuleppe sisu Z.M-ile on esitatud süüdistus KarS § 424 järgi selles, et tema olles alkoholijoobes (ühes liitris väljahingatavas õhus 1,18 mg/l alkoholi), juhtis 12.02.2014. a kella 08.00 ajal Jõgevamaal Põltsamaa vallas Tallinn-Tartu-Luhamaa mnt.128 km-l mootorsõidukit sõiduauto Opel Astra reg.nr 181 AVD ning põhjustas liiklusõnnetuse sõites teelt välja paremale poole kraavi vigastades sellega teeservas olevat helkurposti. Prokurör nõuab kohtus toimepandud kuriteo eest karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetavat karistust täitmisele mitte pöörata, kui Z.M 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kurit egu ja täidab talle KarS § -s 75 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. KarS 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 9 kuuks II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemis el on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Z.M-i süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Z.M-i menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 169,44 eurot (97,44 + 72) ja kohtumenetluses makstud tasu 36 eurot. Kokku 205,44 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). KrMS § 2565 lg 3 alusel vähendab kohus sundraha suurust poole võrra, so 266,25 eurot. Seega on menetluskulud kokku 471,69 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja palus vähendada sundraha poole võrra ning menetluskulud määrata tasumisele osade kaupa poole aasta jooksul. Kohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendab kohus süüdimõistva kohtulahendiga väljamõistetavat sundraha suurust poole võrra. Kohus peab vajalikuks määrata ülejäänud menetluskulude, s.o summas 471,69 eurot, tasumise osade kaupa 6 kuu jooksul. Z.M on kindel töökoht ja seega ka kindel sissetulek. Tema töötasuks on 700 eurot kuus. Z.M on ka 1 ülalpeetav, s.o 13 -aastane tütar, kellele 3(4)
maksab ta elatist. Kuna Z.M-i sissetulek ei võimaldaks pärast menetluskulude tasumist (471,69 eurot) piisavat äraelamist ja sellest ülalpidamiskohustuse täitmist, tuleb anda Z.M-ile võimalus maksta menetluskulusid osade kaupa. Z.M-i sõnul on ta võimeline menetluskulud tasuma 6 kuu jooksul. Kuna ühe osamakse suurus tasumiskohustuse jaotamise korral kuuele kuule jääb siiski arvestatavaks, s.o 79 eurot, peab kohus võimalikuks sellest lähtuda ning määrata menetluskulude tasumine osade kaupa 6 kuu jooksul.
Raina Pärn Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.