Kohtulahend

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Vanglale, prokurörile, Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 28.01.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Siim Rahneli tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 08.10.2013.a kohtuotsusega tunnistati Siim Rahnel süüdi KarS § 424 ja § 329 järgi ja karistati teda KarS § 63 lg 1 ja KrMS § 238 lg 2 alusel 1-aastase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 21.06.2013.a ja lõpp on 21.06.2014.a. Siim Rahneli kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kuritegude raskusaste ei ole muutunud, soodusteguriks alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Kaks distsiplinaarkaristust. Elab abikaasa ja lapsega Rapla vallas Mõisaaseme küla, Luuka-Reinu talus. Vabanedes töökoht puudub. Vangla toetab kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega.

Siim Rahneli kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et S.Rahneli suhted oma emaga on väga head, vennaga head. Oma abikaasa suhtes on S. Rahnel hooliv ja armastav. Lähedased loodavad, et Siim Rahnel on nüüd elu üle järele mõelnud ja tema väärtushinnangud on teised nii elu kui ka inimeste suhtes. S. Rahnelil on ennetähtaegsel vabanemisel olemas lähedaste igakülgne toetus, sealhulgas materiaalne toetus, mis aitavad edaspidi kaasa tema õiguskuulekale käitumisele. S.Rahnel asub vanglast vabanemisel elama oma abikaasa, lapse ja naiseema juurde aadressil Rapla maakond, Rapla vald, Mõisaaseme küla, Luuka-Reinu talu. Eluasemeks on individuaalmaja, kus elamistingimused on normaalsed ja turvalised. Vanglast vabanemisel puudub S.Rahnelil töökoht ja sissetulek. Siim Rahnel taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Natalja Kutepova edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei toeta Siim Rahneli ennetähtaegset vabanemist. Teda on kriminaalkorras karistatud 6 korral. Praegust karistust kannab mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest kõrvale hoidumise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, kuid ei ole valmis loobuma. Samuti tarvitab narkootikume. Seega iseloomustab teda hooletu suhtumine oma probleemidesse. Ei kõhkle rikkumast ühiskonnas kehtivaid reegleid, sõites süstemaatiliselt autoga alkoholi või/ja narkojoobes. Käesolevat karistust kandes on teda karistatud distsiplinaarkorras kahel korral, mis samuti annab tunnistust sellest, et ka vangistuses viibides vastandab ta ennast kehtivatele nõudmistele ning ei suuda käituda vastavalt nõuetele. Võttes arvesse ülaltoodud asjaolusid, leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud, see ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna üldise õiglustundega. Kaitsja taotleb kohtuistungil S. Rahneli vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Isik on teinud enda käitumisest vastavad järeldused ja tahab elada seaduskuulekalt. S. Rahneli perekond ootab väga kinnipeetavat koju. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne, vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud Siim Rahneli ja kaitsja arvamuse, leiab, et Siim Rahneli võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S. Rahneli isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning praegust karistust kannab S. Rahnel mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Kohus arvestab, et tegemist on teise astme kuritegudega ning Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, märkides, et kinnipeetav on heatahtlik ja teistega arvestav, võimeline mõistma teiste isikute tundeid ja mõtteid, olemas kindlad eesmärgid lahendamaks varem tekkinud probleeme. Kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude toimepanemise soodustavaks teguriks sõltuvusainete tarvitamine, peab kohus positiivseks, et kohtuistungil tunnistas S. Rahnel probleeme alkoholiga ning lubas pöörduda vastavale ravile. Välistamaks uusi süütegusid on kohtu hinnangul oluline, et isik oleks aru saanud sõltuvusainete kahjulikkusest ning avaldanud tahet neid edaspidises elus vältida. Probleemi tunnistamine ja sellega tegelemine

annab aluse väitmiseks, et S. Rahnel on vangistuse ajal hakanud järele mõtlema kuritegude toimepanemise asjaolude üle ning teinud enda õigusvastasest käitumisest tõsiseltvõetavad järeldused. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on ligikaudu neli kuud vangistust, võimaldab kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas S. Rahnelile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti loobuma alkoholist ja narkootikumidest. Pärast vabanemist on S. Rahnelil olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka S. Rahnel, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa S. Rahneli edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kuigi kinnipeetaval vabanedes töökoht puudub, arvestab kohus kriminaalhooldusametniku arvamuses märgituga, et S. Rahnelil on ennetähtaegsel vabanemisel olemas lähedaste igakülgne toetus, sealhulgas materiaalne toetus, mis aitavad edaspidi kaasa tema õiguskuulekale käitumisele. Kohus usub, et käesolev vangistus on pannud S. Rahneli mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed, ta on enda õigusvastasest käitumisest vajalikud järeldused teinud ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. KrMS § 180 alusel tuleb S. Rahnelil hüvitada ka kaitsjatasu. S. Rahneli kaitsja määratud korras vandeadvokaat Eve Jundas esitas kohtule taotluse hüvitada talle 278,16 eurot riigi õigusabi osutamise eest. Arvestades Siim Rahneli varalist seisundit (töökoha puudumist) ning tema resotsialiseerumisväljavaateid jätab kohus osa kaitsjatasust riigi kanda ning peab põhjendatuks S. Rahnelilt välja mõista 100 eurot. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.