Kohtulahend

karistust I.K-le eelmise, 11.10.2012 Harju Maakohtu, otsuse alusel mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra. I.K-le on eelmise kohtuotsuse alusel määratud üldkasuliku töö tundidest tegemata 188 tundi, mis vastab 94 (üheksakümne neljale) päevale vangistusele. I.K tuleb seega lõplikult ära kanda liitkaristus: 11 (üheteistkümne) kuu ja 4 (nelja) päeva pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka I.K poolt eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise alguseks lugeda 18.02.2014.a. Valida I.K ́i suhtes tõkendiks– vahistamise. Võtta I.K vahi alla kohtusaalis. Kohaldada lisakaristust KarS § 50 lg 1 p 1 järgi ja võtta I.K-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 2 (kaheks) kuuks. riigieelarve tuludesse sundraha 266,25 eurot. Määrata, et Välja mõista I.K-lt I.K tasub sundraha ositi, 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on mitte vähem kui 44,00 eurot. Viimase osamakse suurus on 46,25 eurot. Välja mõista I.K-lt riigieelarve tuludesse menetluskulu 216,00 eurot kaitsjatasu. Määrata, et I.K tasub menetluskulu ositi, 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on mitte vähem kui 18,00 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS SEB pangas või nr EE932200221023778606 AS Swedbank pangas või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber – 2800049777, kriminaalasja number ja selgitus „menetluskulud“, „sundraha“ vastavalt sellele, mida tasutakse. Tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule teatamist. Kohtu selgitus: Selgitada, et kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse. Selgitada, et I.K (LS) § 127 kohaselt on I.K kohustatud viie tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile Esitatud süüdistus: I.K ́i süüdistatakse selles, et tema 18.02.2014. a. kella 20.25 ajal juhtis tahtlikult Harjumaal Tallinnas Ehitajate tee 107 asuva Rimi kaupluse eest Ehitajate tee 109D suunas, mootorsõidukit Volkswagen passat registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,07 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l (lõplik tulemus 0,97 mg/l)). Sellise käitumisega rikkus I.K liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine

tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega I.K pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Poolte ja süüdistatava seisukohad istungil: I.K kaitsja Leelo Viil asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud. I.K on ennast süüdi tunnistanud ja see on tema karistust kergendav asjaolu. Raskendavaid asjaolusid ei ole. Tema kaitsealune ei ole allkirjastanud joobe tuvastamise protokolli, kuid isik tutvus tulemusega ja teab, mis joove oli. I.K on terviseprobleeme ja sellest tulenevalt näitab joovet. Otsuse tegemisel peab sellega arvestama ja samuti peab arvestama isiku kohtueelses menetluses antud selgitustega. Samuti tuleb arvestrada, et isik soovis joobe meditsiinilist tuvastamist, kuid selleks talle võimalust ei antud. Kaitsja juhtis tähelepanu asjaolule, et I.K asus sõidukirooli politseiametniku korraldusel. I.K-le tuleks määrata minimaalne karistus. Tegu on toime pandud ajal, mil I.K tegi üldkasulikku tööd, tegemata jäi väga vähe tunde. Karistuse määramisel tuleb arvestada ka isiku pereliikme tervislikku seisundit. Käesoleval juhul on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Kaitsja palus anda menetluskulude tasumiseks pikem aeg. Prokurör jäi istungil esitatud süüdistuse juurde, leidis, et I.K tegu on KarS § 424 alusel õigesti kvalifitseeritud ning tema süü on leidnud nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtuistungil täielikult tõendamist. Süüdistatav I.K selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistab ennast süüdi. Süüdistatav jäi kohtueelses menetluses esitatud lühimenetluse taotluse juurde ja ei soovinud anda kohtuistungil ütlusi. Samas ei keeldunud isik vastamast kaitsja esitatud küsimustele. Tõendid: Istungil avaldati ja uuriti järgmisi kirjalikke tõendeid: I.K kahtlustatavana antud ütlused (tlk 1-2), tunnistaja Aare Kutsari ütlused (tlk 11-12), isiku nõusolek alkoholijoobe tuvastamiseks tõendusliku alkomeetriga (tlk 14-15), indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tlk 16), tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos näidu väljatrükiga (tlk 17-18), tõendusliku alkomeetri taatlustunnistus (tlk 19), õiend juhtimisõiguse kohta (tlk 31), tunnistaja XXX ütlused (tlk 39-42). Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid asub seisukohale, et I.K süü on tõendatud ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. I.K on andnud ütlusi selle kohta, et kahtlustuse sisu on talle arusaadav ja ta tunnistab, et on toime pannud kuriteo. Ta juhtis 18.02.2014 mootorsõidukit VW Passat r/n XXX, olles alkoholijoobes. I.K ütluste kohaselt sõitis ta umbes kella 19.00 paiku, siis oli ta kaine. Sõidukis oli ka elukaaslane S. Stepanova. Ta sõitis kaupluse ees olevasse parklasse, läks poodi ja ostis väikese pudeli – 300-350g - likööri, ta jõi ära umbes 100g likööri. Poest tulles istusid nad autosse ja hakkasid juttu ajama, alkoholi ei joonud. Auto juurde tuli meesterahvas, kummardus

autoklaasi kohale ja näitas PPA töötõendit. Mees esitles ennast, ütles, et seal ei tohi seista ja auto tuleb ümber parkida. I.K väitel selgitas ta mehele, et on äsja alkoholi joonud, kuid mees ütles, et pole hullu ja lahkus. Ta ei oska öelda, kui kaua nad veel autos istusid, seejärel nad väljusid ja jalutasid ringi – ta ei oska öelda, kui palju aega möödus. End politseiametnikuna esitlenud meesterahvas lahkus – see auto, kuhu isik istus, sõitis ära. Mõne aja pärast ta istus autosse, tegi ühe lonksu likööri – ta ei oska öelda, kas hakkas kohe sõitma või ajas veel autos juttu. Ta tahtis auto ümber parkida ja lahkuda, selle pärast läks ta rooli ja alustas sõitu. Ta jõudis sõita umbes 50-100m, võib-olla vähem, kui ta nägi, et tema sõiduki taga olev politseisõiduk annab peatumismärguande. Ta pidas sõiduki kinni. Tema käest küsiti dokumente, ta esitas juhiloa. Talle anti korraldus puhuda indikaatorvahendisse, mida ta tegi. Tal tuvastati alkoholijoove ning ta viidi politseijaoskonda. Politseijaoskonnas puhus ta 2 korda tõenduslikku alkomeetrisse. Talle öeldi, et joove on 0,67 promilli, talle näitu ei näidatud. Tema käest ei küsitud, kas ta on nõus, et tema joovet kontrollitakse alkomeetriga – talle anti korraldus ja näitu ei näidatud. Arvab, et jõudis peale alkoholi tarvitamist roolis olla ja sõita maksimaalselt 100m. Enne sõiduki rooli asumist tundis ta ennast normaalselt, kuid oli teadlik, et oli alkoholi joonud. Ta tunnistab ennast süüdi ja kahetseb puhtsüdamlikult oma tegu. Tunnistaja XXXon andnud ütlusi selle kohta, et ta oli 18.02.2014 töökaaslastega patrullis, kui tuli raadio teel ühelt politseiametnikult informatsioon selle kohta, et Ehitajate tee 107 Rimi kaupluse ees seisab tumesinine VW Passat r/n XXX, kust olid väljunud kaks joobes isikut ning oli oht, et isikud võivad peale poes käimist edasi sõita. Teade saabus kella 20.00. Kohale jõudes nägid nad poe ees seismas kirjeldatud sõidukit. Mingil hetkel hakkas sõiduk liikuma Ehitajate tee suunas. Nad sõitsid koheselt sõidukile järgi ja andsid peatumismärguande. Sõiduk peatati kella 20.25 Ehitajate tee 109D juures. Sõiduki roolis oli I.K (isikukood: XXX). Isiku joovet kontrollides selgus, et isik puhus alkomeetrisse 0,68 mg/l. Isik tunnistas ka ise, et oli joonud kodus pudeli viina, tuli juurde ostma ja ei tahtnud autot poe ette jätta. Isik tuigerdas ja suust tuli alkoholilõhna. Tunnistaja XXXon andnud ütlusi selle kohta, et 18.02.2014 umbes kella 20.00 paiku seisis ta Õismäe tee 20 maja juures, istus autos ja ootas oma tütart. Ta nägi, et temast ülejärgmise auto juurde tulid mööda sõiduteed kaks inimest – meesterahvas ja naisterahvas, nad tulid mööda sõiduteed. Auto oli vahel, ta neid konkreetselt ei näinud, kuid isikud mõlemad kõikusid ning seetõttu ta arvas, et mõlemad on joobes. Mees ja naine istusid autosse, läks natuke aega, mootor käivitus ja auto hakkas sõitma. Meesterahvas läks sõiduki rooli. Auto hakkas sõitma Õismäe tee maja nr 20 juurest „Nurmenuku“ poe suunas. Tegemist oli tumesinist värvi, sedaantüüpi VW Passatiga. Kui ta õigesti mäletab, siis sõiduki r/n oli XXX. Ta ei olnud päris kindel, et juht on joobes, ta tahtis jälgida sõiduki sõidustiili ja otsustas autole järgi sõita. Õismäe siseringilt sõites välisringile ei näidanud juht suunatuld ja sõitis otse „Rimi“ kaupluse parklasse, aadressil Ehitajate tee 107 Tallinn. Ta sõitis sellele sõidukile järgi. Kui isikud tulid autost välja, sai ta neid rohkem jälgida. Ta sai aru, et mõlemad on alkoholijoobes – neil oli raskusi trepist üles saamisega, isikud tuikusid, mõlemad ei olnud sirge käitumisjoonega. Mõlema isiku kehahoiak oli selline, et nad on joobes. Kui ta oli veendunud, et isikud on joobes, otsustas ta kutsuda patrulli. Ta võttis ühendust Lõuna politseijaoskonna välijuhiga, kes teatas, et patrullidel on vahetuse aeg, nad asuvad jaoskonnas, hetkel kedagi Õismäe kandis ei ole. Mõne aja pärast teatas kiirreageerijate patrull, et nad asuvad Mustamäel ja tulevad kohale. Samal ajal, kui ta sai aru, et patrull on teel nägi ta meest ja naist kauplusest väljumas. Ta teadis, et patrulli tulek võtab aega. Ta läks auto juurde, isikud juba istusid autos – mootor töötas. Ta läks juhi kõrvale, palus avada aken. Juht avas akna, ta näitas juhile töötõendit. Ta oli erariietes. Roolis istus sama meesterahvas, kes juhtis sõidukit sõites kaupluse parklasse. Ta rääkis juhiga eesti keeles – ta sai aru, et tegemist on vene rahvusest isikuga, kuid isik sai hästi eesti keelest aru. Ta küsis juhilt, mida viimane teeb – olete ilmselgelt alkoholijoobes. Juht vastas, et paneb vaid mootori tööle, soojendab autot, sõitma ei lähe. Sellega jutt lõppes, ta ei andnud korraldust sõiduki ümberparkimiseks. Sõiduk seisis korralikult parkimisalal, mingit rikkumist ei olnud, sõiduk seisis ettenähtud parkimiskorra järgi. Ta läks oma autosse, ta sai parkida oma sõiduki

teisele poole parklasse ja ta jälgis sõidukit. Samal ajal suhtles ta raadio teel patrulliga. Mõne aja pärast mees ja naine väljusid sõidukist ja hakkasid liikuma Õismäe tee 20 maja suunas. Sellele ajal said isikud aru, et ta liigub oma tumedat värvi Škodaga. Ta sõitis sündmuskohalt ära, eesmärgiga jälgida neid teisest kohast, et isikud saaksid aru, et ta on ära sõitnud. Selleks ajaks oli kohale jõudnud juba eravärvides sõidukiga patrull. Patrull jälgis meesterahva ja naisterahva tegevust eemalt. Isikud tulid VW juurde tagasi, sättisid midagi auto juures ja lahkusid. Ta läks korraks Õismäe tee 20 juurde tagasi, tahtis vaadata, kas isikud jõuavad maja juurde. Ta ootas mõnda aega, mees ja naine maja juurde ei jõudnud. Ta tuli tagasi „Rimi“ parklasse, isikuid autos ei olnud. Ta suhtles patrulliga, neil jäi kokkulepe, et patrull jälgib sõidukit mõnda aega ja ta sõitis minema. Kohtu hinnangul on I.K ütlused ebausaldusväärsed. Kohtuistungil ei soovinud I.K küll uusi ütlusi anda, kuid vastas meelsasti kaitsja küsimustele, mis puudutasid mh talle esitatud süüdistust. Kohus märgib, et võrreldes I.K kahtlustatavana antud ütlusi ja istungil antud ütlusi, on ta oma versiooni toimunust lisanud värvikaid detaile – nt asjaolu, et tal on mürgitus ning seoses sellega võivad mõõteriistad näidata joovet, samuti käis ta samal päeval hambaarsti juures, talle tehti süst, mis võis ka joovet näidata. Kohtule jääb arusaamatuks, miks I.K, kahtlustades, et tuimestussüst või tema organismi nn „eripära“ näitavad joobeseisundit, ei pidanud seda vajalikuks mainida tunnistaja XXXvõi kahtlustatavana antud ütlustes. Süüdistatava I.K ütlused ei riimu ka tunnistaja XXX ja XXX ütlustega. Tunnistaja XXXsõnul ütles I.K sündmuskohal, et isik (so I.K ) tunnistas ka ise, et oli joonud kodus pudeli viina, tuli juurde ostma ja ei tahtnud autot poe ette jätta. Tunnistaja XXXandis ütlusi selle kohta, et märkas ilmsete joobetunnustega meesterahvast ja naisterahvast Õismäe tee 20 juures tütart oodates. I.K on kahtlustatavana ja kohtus avaldanud, et tema elukoht on Õismäe tee 20. Hinnates XXXütlusi selle kohta, kuidas I.K vahetult pärast sündmust politseile toimunut selgitas ja XXXütlusi selle kohta, et märkas joobes I.K oma teekonda alustamas just Õismäe tee 20 maja juurest, on ilmne, et I.K poolt tunnistaja XXXantud selgitus on õige ning isik on menetluse edasistes etappides oma versiooni läbi mõelnud ning seda pidevalt täiendanud. Tunnistaja XXXütlustega on ümber lükatud I.K ütlused selle kohta, et isik oli sõitu alustades kaine ning konsumeeris alkoholi alles poest tulles. Tunnistaja XXXja XXXütlustega on tõendatud, et I.K suhtes käivitunud nn „politseioperatsioon“ sai siiski alguse sellest, et XXXmärkas joobes isikut, kes sõitis autoga poodi. Kohtu hinnangul ei ole I.K ütlused usaldusväärsed ning tuleb seetõttu täielikult kõrvale jätta. Kohus ei ole erinevalt kaitsjast veendunud ka isiku süü tunnistamises: ühest küljest vastas I.K kohtu küsimusele enda süü tunnistamisele jaatavalt, kuid teisest küljest järgnesid süü tunnistamisele ennastõigustavad väited politseiametniku korralduste osas ja eluliselt mitteusutavad selgitused oma organismi eripära, hambaarsti visiidi jms kohta. Tunnistaja XXXja XXXütluste usaldusväärsuses kohtul alust kahelda ei ole. Tunnistaja XXXütlustega on tõendatud, et 18.02.2014 peeti Ehitajate tee 109D juures kontrollimiseks kinni VW Passat r/n XXX, sõidukit juhtis I.K , isik tuigerdas, suust tuli viinalõhna ning I.K joovet kontrollides selgus, et isik puhus alkomeetrisse 0,68 mg/l. 18.02.2014 indikaatorvahendi kasutamise protokolliga on tõendatud, et märgitud kuupäeval kella 20.32 allutati I.K sõidukijuhina kontrollile. Menetlustoimingul kasutati indikaatorvahendit Lion 500 nr 1304A391 (kalibreeritud kuni 06.03.2014). Indikaatorvahendi näit oli 0,68 mg/l kohta, isik oli seega alkoholijoobes. Protokolli pöördel on kontrollile allitatud isikul esinevad joobele viitavad tunnused: silmade punetus, suured pupillid, häiritud reaktsioonikiirus, aeglane kõne, häired aja-, isiku- ja kohatajus, kerged koordinatsioonihäired, rahutus, ärritumine ja omamehelik käitumine.

18.02.2014 tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt viidi nimetatud päeval kella 21.03-21.07 Rahumäe tee 6/1 Tallinnas läbi I.K joobeseisundi tuvastamine tõendusliku alkomeetriga. Menetlustoimingu käigus kasutati tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest ARAF0031 (taatlustunnistuse nr TTRC-13-00190). Tõendusliku alkomeetri lugem oli 1,07 mg/l, laiendmääramatus 0,10 mg/l. Mõõtetulemus 0,97 mg/l. Protokollile on lisatud mõõtevahendi näidu väljatrükk. AS Metrosert mõõtevahendi taatlustunnistusega nr TTRC-13/00190 on tõendatud, et I.K joobe tuvastamisel kasutatud mõõtevahend oli nõuetekohaselt taadeldud. Erinevalt kaitsjast ei näe kohus mittemingisugust probleemi selles, et I.K ei ole allkirjastanud indikaatorvahendi protokolli ja tõendusliku alkomeetri protokolli. Kriminaalasja toimikus on venekeelne väljavõte politsei- ja piirivalve seaduse § 7-24, mis käsitleb alkoholijoobe kontrollimist ja tuvastamist kohapeal, I.K on dokumendi allkirjastanud ja lisanud allkirjale ka kuupäeva – 18.02.2014. Osundatud seaduse § 7-24 lg 2 p 2 ja lg 3 p 2 kohaselt on puudutatud isikul õigus keelduda indikaatorvahendiga kontrollimisest ja tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on I.K , olles eelnevalt informeeritud asjaomastest normidest, nõustunud menetlustoimingutega, kuid keeldunud protokolle allkirjastamast. 18.02.2014 indikaatorvahendi kasutamise protokollile on I.K allkirjalahtrisse omakäeliselt kirjutanud „EI TIA“. Tunnistaja A. Kutsar on andnud ütlusi, et I.K puhus alkomeetrisse. Tunnistaja ütlustest ei nähtu, et I.K oleks menetlustoimingust keeldunud. Samuti on I.K puhunud tõenduslikku alkomeetrisse. Isiku keeldumine protokolle allkirjastamist ei tähenda tema keeldumist menetlustoimingute läbiviimisest, mõlemal protokollil on kahe politseiametniku allkirjad selle kohta, et isik keeldus allkirjastamast. I.K ütlused selles, et ta soovis joobe tuvastamist vereproovist, tuleb kõrvale jätta – isik ei ole oma ütluste üldise ebausaldusväärsuse tõttu tõendiallikana tõsiseltvõetav. Kohtu hinnangul on tunnistaja A. Kutsari, tunnistaja XXXütlustega ja 18.02.2014 tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga tõendatud, et I.K juhtis 18.02.2014 kella 20.25 ajal Harjumaal Tallinnas Ehitajate tee 107 asuva Rimi kaupluse eest Ehitajate tee 109D suunas mootorsõidukit VW Passat r/n XXX, olles joobeseisundis (tuvastatud ja tõendatud alkoholijoove 0,97 mg/l kohta). Kohus, analüüsimata lähemalt I.K väiteid selles, et suur vahe indikaatorvahendiga mõõdetud ja tõendusliku alkomeetriga tuvastatud joobe näitudes on tingitud ilmselgelt tema organismi „eripärast“ märgib, et on eluliselt usutav, et isiku puhul, kes on kodus joonud pudeli viina, ostnud poest lisa ning tõenäoliselt jõudnud seda enne rooli asumist ka mingil määral tarvitada, saab rääkida joobeastme teatavast suurenemisest 0,5h möödumisel (so antud juhul konkreetne ajaline vahe, mis jääb isiku kinnipidamise ja temal tõendusliku alkomeetriga joobe tuvastamise vahele). Kohtu hinnangul pani I.K toime õigusvastase teo, õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti on I.K näol tegemist täisealise, süüvõimelise isikuga. Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistus: rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Kohtu hinnangul ei saa I.K puhul karistust kergendava asjaoluna võtta arvesse isiku kahetsust. Kohtule ei tundunud kahetsus siiras, isik tegeles terve istungi vältel enda õigustamisega. Samuti ei

saa karistust kergendava asjaoluna arvesse võtta I.K poolt avaldatud fakti selles, et tema hooldada on eakas, haige ema. Kohus küll jagab süüdistatava muret oma lähedase pärast, kuid ei saa mööda vaadata asjaolust, et I.K-le pidi temast sõltuva lähedase olemasolu olema teada ka siis, kui isik asus alkoholijoobes olles sõidukirooli. Antud juhul tuleb nentida, et I.K pidas teadlikult ja tahtlikult sõidukit joobes juhtides oma isiklikke vajadusi (so poodi pudeli järgi minekut) selgelt kaalukamaks kui oma hoolitsust vajava ema toetamist. Kriminaaltoimikus on I.K karistusregistri väljavõte. Isikul on kaks kehtivat kriminaalkaristust KarS § 424 järgi. 27.04.2012 Harju Maakohtu otsuse alusel on I.K süüdi mõistetud KarS § 424 järgi ja teda on karistatud tingimisi vangistusega 4 kuud ja 28 päeva katseajaga 1 aasta ja 6 kuud ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 kuuks. 11.10.2012 Harju Maakohtu otsuse alusel on I.K süüdi mõistetud KarS § 424 järgi ja teda on karistatud vangistusega 1 aasta ja 28 päeva, asendatud üldkasuliku tööga 776 tundi (tehtud 588 tundi). Lisaks on I.K karistatud väärteokorras 2 korral – mõlemal korral liiklusalaste rikkumiste eest. Käesolevaks hetkeks on I.K osaliselt tegemata eelmise kohtuotsuse alusel määratud ühiskondlik töö kokku 188 tundi. Kohus märgib, et õigusteoorias ja kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha kohaselt on süüdlasele üldkasuliku töö määramise näol tegemist viimase võimalusega hoidumaks isiku saatmisest kinnipidamisastusse. Kohtu hinnangul on tõenäoline, et I.K-le on nii eelmise lahendi teinud kohtu kui kriminaalhooldaja poolt põhjalikult selgitatud seda, millised tagajärjed võivad olla kuritegude toimepanemise jätkamisel. Kohtu hinnangul ei ole I.K-le eelnevalt KarS § 424 järgi mõistetud karistused täitnud oma põhieesmärki: mõjutada isikut hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Käesolevas asjas on tõendatud, et I.K oli alkoholijoobes, sõitis poodi ja lahkus sealt samuti sõidukiga. Kohtu hinnangul ei saa I.K karistada rahalise karistusega vaatamata sellele, et isik varmalt kinnitas valmisolekut seda tasuda. Kohus ei näe, et kergemaliigilisem karistus mõjuks olukorras, kus raskemaliigilised karistused ei ole soovitud mõju avaldanud. Samuti on kohus seisukohal, et I.K suhtes on vältimatult vajalik lisakaristuse kohaldamine, kuid isik seostas oma sissetuleku just juhilubade olemasoluga. Lisaks asus I.K sõidukit juhtima sellises seisundis, mis tingis kõrvalseisja tähelepanu – so isikul tuvastatud joobe suurus, 18.02.2014 indikaatorvahendi kasutamise protokolli pöördel märgitud välised joobetunnused, tema ennastõigustav käitumine ning kahetsuse puudumine ei anna alust rääkida väikesest süüst. Märkimist väärib ka tunnistaja XXXütlus selle kohta, et teel „Rimi“ kauplusesse sõitis I.K ringil suunda näitamata üle joonte – nimetatud asjaolu illustreerib kahtlemata joobeseisundist tingitud hoolimatust kehtiva liikluskorra ja kaasliiklejate suhtes. Kohus peab vajalikuks veel lisada, et pidevalt sõiduki juhtimine joobes olles võib viidata ka isiku harjumusele kuritarvitada alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 järgi võib süüdimõistetule mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. I.K-le on väljastatud kehtiv juhiluba. Kohus asub seisukohale, et I.K on sõiduki juhina liikluses ohtlik. Isiku karistusregister näitab ilmekalt, et isik joob, asub rooli, jääb vahele, saab karistada ja mõne aja möödumisel tabatakse ta taas purjuspäi sõidukiroolist. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb üldjuhul sõidukit joobes juhtinud isikult juhtimisõigus ära võtta ning vaid erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata. Menetletavas kriminaalasjas aga selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks olla lisakaristuse kohaldamata jätmise aluseks, tuvastatud ei ole. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes lisakaristust. Arvestades seda, et I.K on eelnevalt kahel korral joobes juhtimise eest kriminaalkorras karistatud, sealjuures ühel korral mõjutatud lühiajalise lisakaristusega ja karistus ei ole kohast toimet avaldanud ning isikul on ka kehtivad väärteokaristused liiklusalaste rikkumiste eest, tuleb I.K sõiduki juhtimiselt kõrvaldada

pikemaks ajaks – 1 aastaks ja 2 kuuks. I.K on oma senise käitumisega näidanud, et tal puudub võime hoiduda alkoholi tarvitades sõiduki juhtimisest. Kohus märgib, et joobes juht on liikluses ohtlik nii iseendale kui kaasliiklejatele, I.K puhul sedastati koordinatsiooni- ja reaktsioonihäired, millised juhi puhul võivad ootamatult ülekäigurajale astunud ja vähemkaitstud jalakäijatele (eelkõige vanurid ja väikesed lapsed) olla fataalsete tagajärgedega. KrMS § 127 lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. KrMS § 130 lg 2 järgi võib kahtlustatava vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. KrMS § 130 lg 2 nähtuvad seega vahistamise alused, kuid tõkendi valimisel tuleb vältimatult arvestada ka KrMS § 127 lg 1 sätestatut. Kohtu hinnangul on I.K näol tegemist kahetsusväärselt on tegemist isikuga, kes järjepidevalt eirab nõuet olla sõidukit juhtides kaine. Arvestades süüdistatava harjumust juhtida joobeseisundis olles sõidukit ning seda, et isik pani teo toime ajal, mil ta tegi üldkasulikku tööd, puudub kohtul veendumus, et isik ei jätka vaatamata eelseisvale karistusele vabaduses viibides kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul tuleb I.K suhtes kuritegude toimepanemise jätkamise vältimiseks kohaldada tõkendit vahistamine. Eeltoodu alusel leiab kohus järgmist:

Kohtu hinnangul puudub alus menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks. I.K-le mõisteti karistuseks reaalne vangistus, kinnipidamisasutuses töötamine on vastavalt Vangistusseaduse § 43 tasustatud tegevus. Arvestades aega, mis I.K tuleb kinnipidamisasutuses veeta, leiab kohus, et selle aja kestel saaks süüdistatav soovi korral tasuda osa temalt välja mõistetud menetluskuludest. Kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Eeltoodu alusel tuleb I.K-lt mõista välja riigieelarve tuludesse menetluskulu 216,00 eurot kaitsjatasu. Määrata, et I.K tasub menetluskulu ositi, 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on mitte vähem kui 18,00 eurot. Samuti tuleb I.K-lt välja mõista sundraha 266,25 eurot, mis tuleb tasuda 6 kuu jooksul, igakuise osamakse suurus on mitte vähem kui 44,00 eurot. Viimase osamakse suurus on 46,25 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS SEB pangas või nr EE932200221023778606 AS Swedbank pangas või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber – 2800049777, kriminaalasja number ja selgitus „menetluskulud“, „sundraha“ vastavalt sellele, mida tasutakse. Tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. Kohtunik: /allkiri//pitsat/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.