Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

1-13-11436

Vabastada isik koheselt kohtusaalis kinnipidamiselt. Välja mõista F.H-lt KrMS § 173 lg 2 alusel riigituludesse menetluskuludena sundraha 532.50 €, kaitsjale toimikukoopia valmistamise eest 0.45 € ning tasu riigi õigusabi eest 403.20 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas või EE932200221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendeid ei ole. Tsiviilhagi ei ole.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

F.H süüdistatakse selles, et tema olles toime pannud võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, mille eest on teda karistatud 22.08.2011.a. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt 6 kuulise vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga, olles seega KarS § 266 lg 2 p 1 täheldatud isik, alates suvest 2011, täpselt tuvastamata kuupäevast kuni 15.10.2011 koos X.C-ga, tungis ebaseaduslikult ning omanike valdaja tahte vastaselt Pärnus XXXXXXXX ) asuvasse kuuri kus elasid erinevates kuuriboksides kuni täpselt tuvastamata ajani. Täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 15.10.2011 kella 15.00 tungis F.H koos X.C-ga, ebaseaduslikult ning omanike tahte vastaselt Pärnus XXXXXXXXXXXX asuvasse hoonesse hoovipoolse välisukse kaudu hoone avatud välisesikusse ja sealt edasi vaheuste lukustuse eemaldamisega nii MP kuuluvasse korterisse nr 1, kui ka teisel korrusel asuvasse XXX OÜ-le kuuluvasse korterisse nr 3. Hoonesse ja ruumidesse sissetungimisega rikkus Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-i 32, mille kohaselt igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Seega tema, valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ja ruumi ebaseadusliku tungimisega, kui see on toime pandud vähemalt teist korda ja grupi poolt, pani toime KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi

2 (3)

1-13-11436 kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör taotles F.H süüdi tunnistamist KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista karistuseks 30 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg, s.o 6 (kuus) päeva, ärakandmata karistuseks on seega 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 22.08.2011 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata 6 (kuue) kuu võrra ja liitkaristuseks mõista 6 (kuus) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga (204 päeva x 2h=) 408 tundi, milline ära teha ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajaks kohustada F.H järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: „Elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.“

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ning mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendeid ei ole. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 532.50 €, kaitsjale toimikukoopia valmistamise eest 0.45 € ja tasu riigi õigusabi eest 403.20 €.

Rubo Kikerpill Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.