Eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Ivi Kesküla ja Meelika Aava B.N-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi
Kriminaalasi
Süüdistatav
Harju Maakohtu 28. oktoobri 2013. a otsus kokkuleppemenetluses Süüdistatav B.N Marina Kalistratova B.N isikukood xxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxx; emakeel – vene keel, töötu; kriminaalkorras karistatud 13 korda, viimati 12.03.2013.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p. 8,9 järgi vangistusega 1 a 4 k, millest ärakandmata osa 10 k 7 p asendati ÜKT-ga 614 tundi (tegemata 469 tundi)
1.Harju Maakohtu 28. oktoobri 2013. a kohtuotsus B.N-i suhtes jätta muutmata ja süüdistatava apellatsioon rahuldamata.
2.Jätta B.N-i apellatsiooni osa, milles vaidlustatakse temalt tsiviilhagide väljamõistmist, läbi vaatamata.
3.Jätta süüdistatava 03.02.2013 esitatud apellatsiooni täiendus § 319 lg 4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsiooni esitajale.
Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 19. veebruaril 2014. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 28. oktoobri 2013. a otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati B.N süüdi KarS § 199 lg 2 p. 8,9 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 06.06.-07.06.2013.a., 11.07.-12.07.2013.a., s.o. 4 päeva. Määrati, et kandmisele kuulub 11 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.03.2013.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse (7 kuud 24 päeva) võrra ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud 20 päeva vangistust. Määrati, et karistuse kandmise algust arvestatakse alates viimasest kinnipidamisest - 28.07.2013.a. Sama otsusega mõisteti B.N-ilt välja 239,90 eurot X X kasuks. B.N-ilt mõisteti riigituludesse välja KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha 480 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti määratud kaitsjale makstud tasu kogusummas 141.60 eurot ja kaitsjale toimiku materjalidest koopiate tegemise kulud – 0.45 eurot riigi kanda.
2.B.N tunnistati süüdi selles, et tema, olles kriminaalkorras karistatud varguste eest 11l korral, viimati 12.03.2013 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, taas 28.03.2013 kella 16:45 paiku Tallinnas, aadressil Lastekodu 46 asuvas Tallinna Autobussijaama territooriumil seisval bussi (liin Tallinn-Risti) pagasiruumist võõra vallasasja omastamise eesmärgil võttis X X’ile kuuluva spordikoti Catmandoo väärtusega 45 eurot, milles olid: matkasaapad Timberland väärtusega 140 eurot, jope Five Season väärtusega 150 eurot, matkapüksid ISC väärtusega 70 eurot, pesu üldväärtusega 50 eurot, sokid ( 5 paari ) üldväärtusega 30 eurot, T-särgid üldväärtusega 90 eurot, kampsunid üldväärtusega 40 eurot, pidžaama väärtusega 35 eurot, mobiiltelefoni Nokia akulaadija väärtusega 12 eurot, võtmekimp väärtusega 20 eurot, näokreem NO7 väärtusega 25 eurot, puuderkreem Loreal väärtusega 25 eurot, ripsmetušš Lumene väärtusega 15 eurot, kosmeetikakott Clinique väärtusega 15 eurot, lauavärvid Lumene väärtusega 10 eurot, lauvärv väärtusega 10 eurot, tolmupuuder väärtusega 25 eurot, huulepulk väärtusega 6 eurot, meigipintsel väärtusega 10 eurot, lõhn “212” väärtusega 5 eurot, pärlpuuder väärtusega 15 eurot, kommikarp Lindt väärtusega 6 eurot, meestesokid väärtusega 6 eurot, toidukraami üldväärtusega 50 eurot, prügikotid väärtusega 2 eurot, tekitades vargusega X X’ile varalist kahju üldsummas 907 eurot. Samuti tema isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, taas 27.05.2013 kella 09:40 ajal võõra vallasasja omastamise eesmärgil sisenes Tallinnas Rävala pst 8 asuva Valvekohviku tööruumi lukustamata ukse kaudu, kuid mis on mõeldud sisenemiseks üksnes töötajale, ning võttis sealt X X’le kuuluva käekoti väärtusega 50 eurot, milles olid: E-sigaret väärtusega 50 eurot, kaks huuleläige üldväärtusega 10 eurot ja rahakott väärtusega 70 eurot. Rahakoti sees oli sularaha summas 15 eurot, erinevad kliendikaardid, ID-kaart Ü.X nimele (ID-kaarti taastamine 24,90 eurot) ja Swedbank ́i kaart koos koodikaardiga, ühistranspordikaart, kus oli 20 eurot, tekitades vargusega X X’le varalist kahju üldsummas 239,90 eurot. Samuti tema isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, taas viibides 06.06.2013 kella 12.35 paiku Tallinnas, Lootsi 7 asuvas Wine Store OÜ-le kuuluvas kaupluses, pani toime 2(5)
tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis pappkarbi, kus sees olid 10 pudelit alkoholi Ibis üldväärtusega 74,20 eurot ja möödus kassadest jättes kauba eest tasumata, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Samuti tema isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, taas viibides 11.07.2013 kella 19.30 paiku Tallinnas, Viru Väljak 4/6 asuvas R-Kiosk Estonia AS-ile kuuluvas kioskis, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis pudeli õlu “Bock” väärtusega 1,55 eurot, purki “Gin Long Drink” väärtusega 1.95 eurot, kompveki “Haribo” väärtusega 1 eurot, kompveki “Dumle” väärtusega 1,95 eurot ja möödus kassadest jättes kauba koguväärtusega 6,45 eurot eest tasumata, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Samuti tema isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, taas viibides 28.07.2013 kella 11.00 paiku Tallinnas Mere pst 20 asuvas Aldar OÜ-le kuuluvas “Superalko” kaupluses, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist Aldar OÜ-le kuuluvad kaks pudelit likööri “Amareto di Saranno” üldväärtusega 42,50 eurot ja möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Seega B.N, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, so KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo
ESITATUD APELLATSIOON
3.Süüdistatav B.N vaidlustab 13.11.2013 esitatud apellatsioonis maakohtu otsust temalt tsiviilhagi väljamõistmise osas ning 11.07.2013 toimepandud süüteoepisoodi kvalifitseerimise õigsuse osas. Süüdistatav on seisukohal, et 11.07.2013 toimepandud varguse katse episood ei ole kuritegu, kuna varguse katse objektiks olnud vara väärtus ei luba kvalifitseerida antud süütegu kuriteona. Süüdistatav ei ole nõus temalt kannatanu X X kasuks väljamõistetud tsiviilhagi suurusega. Süüdistatav märgib, et varastatu hulgas ei olnud e-sigaretti ning tema pole varastanud pangakaardil olnud 20 eurot. Süüdistatav palub vähendada temalt väljamõistetud hagi summa 70 euro võrra. Samuti palub süüdistatav ajatada temalt väljamõistetud menetluskulude tasumist. Süüdistatav edastas 03.02.2014 ringkonnakohtule ka apellatsiooni täienduse, milles sisuliselt kordab oma varasemad väited, lisades, et 28.07.2013 varguse katse episood ei saa olla kvalifitseeritud KarS § 199 järgi kuriteona, kuna vara väärtus oli alla 64 €.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
4.Vastavalt KrMS § 318 lg-le 4 saab süüdistatav, kes ei ole kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega, vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras üksnes juhul, kui on tegemist kriminaalmenetluse seadustiku
9.peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
3(5)
4.1.Süüdistatav B.N väidab esitatud apellatsioonis, et talle süüks arvatud 11.07.2013 toimepandud varguse katse episood ei ole kuritegu, seega selles osas on ringkonnakohtu pädevuses kontrollida süüdistatava seisukoha õigsust. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust, et B.N pani 11.07.2013 toime talle inkrimineeritud varguse katse episoodi, kus varguse katse objektiks olnud vara väärtus oli 6,45 eurot. Kohtukolleegium selgitab, et B.N süüdistatakse vargustes, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Süstemaatiline on vargus, mis on toime pandud vähemalt kolmandat korda, kusjuures väheväärtuslike asjade süstemaatilise varguse korral ei ole erinevate süütegudega varastatu väärtusel iseseisvat tähendust. Seadusandaja on pidanud vajalikuks kaitsta õiguskorda ka väheväärtuslike asjade suhtes toime pandud varguste eest, eesmärgiga suunata varastamist normiks pidav isik raskemat karistust ettenägeva seadusega õiguskuulekale elule. (RKKK nr. 3-1-1-66-13). Teisisõnu see tähendab, et alates isiku (kes pole vargusi varasemalt toime pannud) poolt toime pandud varguse kolmandast episoodist, ei ole varastatu väärusel enam tähtsust – süstemaatilisuse moodustavad ka süüteod väheväärtuslike asjade vastu. B.N on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud varguste toimepanemise eest süstemaatiliselt, käesolevas kriminaalasjas teda süüdistatakse veel 5 varguse episoodi toimepanemises, seega käesoleva kaasuse puhul B.N-i poolt toime pandud iga varguse episood isegi väheväärtusliku asja vastu moodustab varguse, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Sellest tulenevalt kohtukolleegium asub seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas B.N-i tegevus kõikide kuriteo episoodide toimepanemises on õigesti kvalifitseeritud ning 11.07.2013 ja ka 28.07.2013 toime pandud varguste katse episoodid moodustavad kuritegu.
4.2.Apellatsiooni osa, milles vaidlustatakse B.N-ilt väljamõistetud tsiviilhagi summa suurust, läbivaatamisele ei kuulu tulenevalt KrMS § 318 lg 4. KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi KrMS § 318 lg 4 rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 4 alusel läbi vaatamata. Sellesisulise suunise on andnud kohtutele Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27. aprilli 2006. a määruses nr 3-1-1-38-06. Apellant ei osutanud apellatsioonis ühelegi teisele KrMS § 318 lg 4 nimetatud rikkumisele. Kohtukolleegium märgib, et 28.10.2013 süüdistatava, prokuröri ja süüdistatava kaitsja vahel toimunud läbirääkimiste tulemusena süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras (T I lk 186). Samal päeval toimunud maakohtu istungil avaldas süüdistatav, et kokkulepe on arusaadav, ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde (T I lk 188). Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p-st 2 ja § 318 lg 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava Dmitri B.N-i apellatsioon osas, milles vaidlustatakse temalt väljamõistetud tsiviilhagi summa suurust, tuleb jätta läbi vaatamata.
5.Süüdistatav esitas 03.02.2014 ka apellatsiooni täienduse, milles ta vaidlustab ka 28.07.2013 toime pandud varguse katse kvalifitseerimist kuriteona. Kohtukolleegium leiab, et apellatsiooni täienduse tuleb jätta läbi vaatamata KrMS § 319 lg 2,4 alusel. Tulenevalt nimetatud paragrahvi teisest lõikest apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Nimetatud apellatsioonitähtaeg kehtib ka apellatsiooni täiendamise suhtes. B.N sai kohtuotsuse tervikteksti vene keelte tõlgituna kätte 01.11.2013 (T I lk 198), seega apellatsiooni esitamise viimaseks päevaks on 16.11.2013. Kuivõrd 16.11.2013 on laupäev, oleks pidanud B.N
4(5)
apellatsiooni täienduse kohtule esitama vastavalt KrMS § 171 lg 3 hiljemalt 18.11.2013. Süüdistatav esitas apellatsiooni täienduse vangla juhtkonnale aga 03.02.2014. Süüdistatav ei ole taotlenud apellatsiooni esitamise tähtaja ennistamist. Tulenevalt KrMS § 319 lg 4 apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kohtukolleegium jätab eeltoodust tulenevalt B.N-i apellatsiooni täienduse läbi vaatamata ja tagastab süüdistatavale, siiski märkides, et apellatsiooni täienduses toodud etteheitele kohtukolleegium vastas käesoleva otsuse punktis 4.1.
6.Süüdistatav ei vaidlusta temalt väljamõistetud menetluskulude suurust, kuid taotleb nende tasumise ajatamist. Kohtukolleegium on seisukohal, et ka selles osas puuduvad ringkonnakohtul alused maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et süüdimõistetul on õigus esitada oma elukohajärgsele maakohtule taotlus kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamiseks või ajatamiseks vastavalt KrMS §-dele 423 ja 424.
7.Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi apellandi poolt nimetatud ja KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, § 344-345 lg-st 1 ja 2, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 28. oktoobri 2013 otsuse B.N-i suhtes muutmata ja tema apellatsiooni rahuldamata.
Pavel Gontšarov
Ivi Kesküla
Meelika Aava
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.