Kohtulahend

Allan Alitsat on korduvalt karistatud ka väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Allan Alitsal mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 14% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 42%. Seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus viie aasta jooksul on Allan Alitsa puhul 41-62%. Vangla ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabaduses olemas lähedaste toetus ja kindel elu- ning töökoht. Peamiseks ohuteguriks on alkoholi tarvitamine ja teiste isikute poolne negatiivne mõjutatavus. Varasema kriminaalhoolduse ajal puudus süüdimõistetul koostöövalmidus, vastutustunne ja aktiivsus. Samas on ta nüüdseks enda sõnul oma elu üle järele mõelnud ning kavatseb vabanedes jätkata seadusekuulekalt ja alkoholivabalt. Kohtumenetluse poolte seisukohad Allan Alits soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt, asuda elama XXXX ja tema abikaasa juurde, minna tööle ning jätkata oma elu vabaduses seadusekuulekalt. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses Allan Alitsa katseajaga tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Allan Alits kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, viimati seksuaalkuritegude ja omavolilise sissetungi eest ning varem kehalise väärkohtlemise ja avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga. Seega on tegemist kuritegudega, mis on kujutanud endast otsest ohtu teiste isikute vaimsele ja füüsilisele tervisele, mistõttu tuleb sellise isiku ennetähtaegset vabastamist kaaluda eriti põhjalikult. Samas tuleb arvestada ka sellega, et käesolev reaalne vangistus on süüdimõistetu jaoks esmakordne, mistõttu võiks ka selle õiguskuulekusele suunav mõju olla kohtu hinnangul potentsiaalselt mõnevõrra efektiivsem kui näiteks korduvat vangistust kandva isiku puhul. Materjalide põhjal tuleb järeldada, et oluliselt on süüdimõistetu käitumist mõjutanud vaimsed probleemid ja alkoholi tarvitamine. Samas on ta enda sõnul mõistnud oma väärkäitumist ning on motiveeritud oma eluviisi muutma ja alkoholist loobuma. Vangistuses on ta osalenud omal soovil XXXX rehabilitatsioonis, mille raames läbinud sotsiaalabiprogrammid eluviisitreening ja vihajuhtimine, on osalenud psühhiaater-seksuoloogi konsultatsioonidel ning alustanud tagasilanguse ennetamise programmi, mis jäi küll temast endast mitteolenevatel põhjustel poolikuks. Samuti on ta vangistuses omandanud keevitaja eriala, on osalenud tööhõives ja

tegelenud spordiga. Ka vabaduses soovib ta jätkata rehabilitatsiooniteenustega ning taotleda endale tugiisikut. Seega on näha, et süüdimõistetul on ka tegelikult tekkinud motivatsioon oma eluviisi muutmiseks ja kuriteoriskidega tegelemiseks ning ta on vangistuses sellega aktiivselt juba ka algust teinud. Samuti on ta seadnud endale vabastamise puhuks reaalsed ja positiivsed tulevikueesmärgid ning tal on vabaduses olemas lähedaste toetus, kindel elu- ja töökoht, mis aitavad ilmselt omakorda kaasa edukale taasühiskonnastumisele ja seadusekuulekatele eesmärkidele keskendumisele. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Allan Alitsa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on põhjendatud, kuna on alust arvata, et praeguseks ärakantud vangistus on talle vajalikku mõju juba avaldanud ning edasi on võimalik tema kuriteoriskidega tegeleda kriminaalhoolduslike vahendite läbi. Kohus leiab, et ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks süüdimõistetu edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele hetkel ilmselt rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Kuna süüdimõistetu puhul on vajalik, et tema üle säiliks ka vabanemisel teatud järelevalve ning samuti toetaks ja suunaks keegi teda kuriteoriskidega tegelemisel, siis leiab kohus, et selleks on igati sobilik ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldus. Lisaks aitaks süüdimõistetu uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja teda täiendavalt distsiplineerida temale vajalike lisakohustuste määramine. Kuna oluliselt on süüdimõistetu õigusvastast käitumist mõjutanud alkoholi tarvitamine ning samuti on ta ise tunnistanud varasemat narkootikumide proovimist, siis peab kohus vajalikuks määrata talle katseajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Samuti peab kohus vajalikuks määrata talle lisakohustus tööle asumiseks või töötuna arvele võtmiseks, et tagada majanduslik stabiilsus ja tööle asumisel ka mõtestatud tegevusega hõivatus, mis aitaks vähendada võimalusi õigusvastaseks tegevuseks või alkoholi tarvitamiseks. Kaitsmaks süüdimõistetu seksuaalkuritegude ohvrit ja vähendamaks samas süüdimõistetu poolt uute kuritegude toimepanemist, peab kohus vajalikuks määrata süüdimõistetule katseajaks ka lisakohustus mitte suhelda XXXX ilma kriminaalhooldaja eelneva loata. Samuti ei tohi süüdimõistetu ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, et hoida seeläbi ära tema võimalikku negatiivset mõjutatavust.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.