Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 17.02.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number: 1-14-777/2
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg: 17.02.2014
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 5710

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-14-777

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.veebruaril 2014 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas

Kriminaalasja number

1-14-777

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi

A.T süüdistuses KarS § 389 järgi ja H.J süüdistuses KarS § 389 3 järgi

Prokurör

Stella Veber

Süüdistatav Kaitsja Süüdistatav Kaitsja

lg 1 – 22 lg 3,

lg 1 – 22 lg

A.T , isikukood XXX, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel eesti keel, ametlikult ei tööta, tõkend - elukohast lahkumise keeld Imbi Seimar (määratud korras) H.J , isikukood XXX, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodanik, 8 klassi haridus, emakeel eesti keel, ei tööta, tõkend - elukohast lahkumise keeld Leelo Viil (määratud korras)

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada A.T KarS § 389 vangistus 11 kuud.

lg 1 – 22 lg 3 järgi ja mõista karistuseks

KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui A.T ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil XXX;

2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 74 lg 1 alusel määrata H.J katseajaks Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse järelevalve alla (Sauna 5, 79515, Rapla). Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. H.J-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel kinnipidamise aeg 22.05.2013.a. – 23.05.2013.a. , s.o. 2 päeva karistusaja hulka. Välja mõista H.J-ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 532.50 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 1221.60 eurot. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 (IBAN EE 89 1010 2200 3479 6011) SEB pangas, nr 221023778606 (IBAN EE93 2200 2210 2377 8606) Swedbankis, nr 333416110002 Danske Bankis (IBAN EE 40 3300 3334 1611 0002) või nr 17001577198 (IBAN EE 701 7000 1700 1577 198) Nordea pangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „H.J, 1-14777, menetluskulud.“ Kohustada H.J-i tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 146.18 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistused

on vastutav äriühingu juhtimise ja esindamise ning raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õiguse eest ning kes oli maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) § 8 lg-st 1 lähtuvalt kohustatud tagama Carimex OÜ maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise sh ka äriühingu tegevuse kohta tõepäraste andmete esitamise, ei täitnud eelloetletud kohustusi nõuetekohaselt ning võimaldas vormistada Carimex OÜ nimel dokumente fiktiivsete tehingute kohta, mille tulemusel vähenes Z.T maksukohustus ajavahemikul jaanuar 2013 kuni märts 2013 ning jäi riigile maksudena laekumata 207 493, 73 eurot, so enam kui suurele kahjule vastav summa. Sellega A.T aitas otsese tahtlusega kaasa Z.T ja XXXpoolt maksuhaldurile käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisele, osutades ainelist ja füüsilist kaasabi alljärgnevalt. Nimelt XXX tegi A.T-le ettepaneku tasu eest asuda ettevõtte OÜ Carimex juhatuse liikmeks, millega viimane nõustus ja asus OÜ Carimex juhatuse liikmeks ja osanikuks variisikuna 04.12.2012. Samuti A.T käis XXXpalvel SEB Pangas, kus ta lasi vormistada OÜ Carimex nimele SEB Pangas pangakaardi ja lasi väljastada interneti-panga kasutamiseks paroolid ja kasutajatunnused, millised andis A.T üle XXX. Edaspidi kasutas XXX antud pangakaarte ja paroole OÜ Carimex kontolt sularaha väljavõtmiseks. Samuti allkirjastas A.T XXXkorraldusel fiktiivseid arveid OÜ Carimex nimelt Z.T, milliseid Z.T kasutas oma raamatupidamises käibemaksu arvestuses ja milliste alusel esitas S.Saarmann käibedeklaratsioonides valeandmeid Z.T nimelt. Tegelikkuses OÜ Carimex Z.T kaupu ega teenuseid ei müünud. Samuti A.T käis kahel korral XXXpalvel ettevõtte OÜ Carimex arveldusarvelt välja võtmas raha, mis oli sinna eelnevalt laekunud Z.T ja andis OÜ Carimex kontolt välja võetud sularaha üle XXX. Nimelt organiseeris Z.T juhatuse liige XXXsuhkru ostu-müügiahela, kus tehti näilikke ostu-müügitehinguid eesmärgiga vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. Nimelt esitas Z.T juhatuse liige XXXmaksukohustuse vähendamise eesmärgil ajavahemikus august 2012 kuni aprill 2013 maksuhaldurile käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid, kajastades käibemaksuarvestuses XXXkontrolli all olevate variettevõtete Carimex OÜ, Vi Progre OÜ (12341491, juhatuse liige XXXajavahemikul 25.09.2012 kuni 06.05.2013, alates 06.05.2013 juhatuse liige XXX), OÜ Sihtar Trade (12097826, juhatuse liige H.J ajavahemikul 19.07.2012 kuni 26.03.2013, alates 26.03.2013 juhatuse liige XXX) ja OÜ Tatraveski (12324274, juhatuse liige Joonas Kiis alates 11.03.2013) nimelt koostatud fiktiivseid arveid, millised olid koostatud XXXpoolt ja nende allkirjastamise organiseeris XXX. Variettevõtetel OÜ Sihtar Trade, OÜ Vi Progre, OÜ Carimex ja OÜ Tatraveski puudus reaalne majandustegevus ja antud ettevõtete juhatuse liikmed olid variisikud, kes ettevõtete majandustegevust reaalselt ei juhtinud. Priit Tutt koostas fiktiivseid arveid 20%-lise käibemaksumääraga suhkru näiliku müümise kohta Z.T-le OÜ-te Sihtar Trade, OÜ Vi Progre, OÜ Carimex ja OÜ Tatraveski nimelt - selleks, et Z.T saaks kajastada oma maksuarvestuses soetamisel tasutud käibemaksu. Selle tulemusel vähendati Z.T käibedeklaratsioonides alusetult tasumisele kuuluvat käibemaksu. Variettevõtete ja Z.T vahel tehingute tegemisest mulje tekitamiseks, kandis Z.T juhatuse liige XXXfiktiivsete arvete alusel raha OÜ Sihtar Trade arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX SEB Pangas, OÜ Vi Progre arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX

Tehingud eelnimetatud äriühingute vahel oli näilikud ja seega tegelikkuses Z.T ja variettevõtte vahel käivet KMS § 4 lg 1 p 1 tähenduses ei toimunud, seega ei tekkinud OÜ-l Z.T ka sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Tehingutega jäeti mulje suhkru ja armatuurterase ostu-müügi tehingutest ja varjati tegelikke tehinguid, milleks olid tehingud OÜ Z.T ja välisriigi ettevõtete vahel. Nimelt tegelikult toimusid ostu-müügitehingud OÜ Z.T ja Safin Nes SIA, Latvest SIA, UAB Hydra LT, UAB ORED, Dorotrans ja Grey Consulting & Brokerage Services vahel ning vahepealsete tehingute alusetu deklareerimise eesmärgiks oli äriühingule Z.T alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse loomine. Näilike tehingute alusel omandas Z.T alusetu õiguse sisendkäibemaksu mahaarvamiseks tasumisele kuuluvast käibemaksust. Kokku jäi A.T kaasaaitamise tulemusel Z.T nimelt käibemaksuna riigile laekumata 207 493, 73 eurot. Nimelt arvestati OÜ Carimex nimelt koostatud fiktiivsetel arvetel näidatud sisendkäibemaksu Z.T käibemaksuarvestuses ja antud arvete alusel koostud valeandmetega käibedeklaratsioonid esitati maksuhaldurile, st Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt, e-maksuameti kaudu. Seega A.T allkirjastas variettevõtte OÜ Carimex nimelt koostatud fiktiivseid arveid ja muid dokumente, milliseid kasutati Z.T maksuarvestuses ja samuti koostati fiktiivsete arvete alusel valeandmetega käibedeklaratsioonid ja esitati maksuhaldurile, st Maksu ja Tolliametile. Selline A.T tegevus on käsitletav kuriteovahendi andmisena ja seega ainelise kaasaabina. Lastes end eeltoodud viisil vormistada OÜ Carimex juhatuse liikmeks ning avades pangas OÜ Carimex arveldusarve ja vormistades variettevõtte OÜ Carimex konto juurde enda nimele pangakaardid, milliseid kasutati raha väljavõtmiseks, milline oli sinna eelnevalt laekunud OÜlt Z.T – A.T võimaldas tekitada muljet tegelikest majandustehingutest OÜ Carimex ja Z.T vahel. Sellega ta kergendas Sivart Saarmanni poolt maksukuriteo toimepanemist ja tegi selle võimalikuks eelkirjeldatud viisil, mis on käsitletav füüsilise kaasabina. Samuti eelviidatud tegevusega A.T võimaldas Z.T ja tema juhatuse liikmel XXXtagasi saada raha, mis oli kantud Z.T kontolt fiktiivsete arvete alusel OÜ-le Carimex – seega hõlbustas kuriteo toimepanemist ja on käsitletav ainelise kaasabina. Eelkirjeldatud tegevusega rikuti Käibemaksuseaduse järgnevaid sätteid:

• § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. • § 29 lg 1 kohaselt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktides 1 ja 6 või lõikes 21 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. • § 29 lg 3 punktis 1 sätestatu kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. • § 31 lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. § 38 lg 1 kohaselt tasub maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksu summa käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. S.Saarmannil puudus õigus vastavalt KMS §-le 29 lg 1 tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvata variettevõtete fiktiivsetel arvetel kajastatud käibemaksu ja seega deklareeris ta Z.T nimelt viidatud arvete alusel alusetult sisendkäibemaksu. Nimelt OÜ Z.T ei olnud saanud vastavalt KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt kaupu ega teenuseid ettevõtetelt OÜ-telt Sihtar Trade, OÜ Vi Progre, OÜ Carimex ja Tatraveski ja viidatud arved olid fiktiivsed ning ei vastanud KMS §-s 37 sätestatud nõuetele; seega puudus sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tulenevalt KMS § 31 lg 1. Vastavalt KMS § 8 lg 1 kauba ühendusesisene soetamine on kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse. Nimelt oli Z.T maksukohustuslasena kohustatud deklareerima käibedeklaratsioonis, vormil KMD, liikmesriigist soetatud kauba väärtuse real/lahtris 1., 4., 6. ja 6.1. Seega kauba ühendusesisese soetamise seaduslikul deklareerimisel ei oleks tekkinud Z.T õigust deklareerida teisest liikmesriigist soetatud kauba käibemaksu real/lahtris 5. Kuna Z.T kasutas oma raamatupidamises ja käibemaksuarvestuses Eestis registreeritud variettevõtete (sh OÜ Carimex) fiktiivseid soetusarveid, siis tekkis seeläbi Z.T alusetu õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks tasumisele kuuluvast käibemaksust. Seega on alust süüdistada A.T selles, et ta aitas kaasa maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa (207 493, 73 eurot), millega pani toime KarS § 22 lg 3- § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

hilisemate muudatuste ja täiendustega) § 180 lg 1 ja § 183 tulenevalt on vastutav äriühingu juhtimise ja esindamise ning raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õiguse eest ning kes oli maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) § 8 lg-st 1 lähtuvalt kohustatud tagama Sihtar Trade OÜ maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise sh ka äriühingu tegevuse kohta tõepäraste andmete esitamise tegevuse kohta tõepäraste andmete esitamise, ei täitnud eelloetletud kohustusi nõuetekohaselt ning võimaldas vormistada Sihtar Trade OÜ nimel dokumente fiktiivsete tehingute kohta, mille tulemusel vähenes Z.T maksukohustus ajavahemikul august 2012 kuni oktoober 2012 ning jäi riigile maksudena laekumata 160 043,03 eurot, so enam kui suurele kahjule vastav summa. Sellega H.J aitas otsese tahtlusega kaasa Z.T ja XXXpoolt maksuhaldurile käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisele, osutades ainelist ja füüsilist kaasabi alljärgnevalt. Nimelt eeluurimisel täpselt tuvastamata isik tegi H.J-ile ettepaneku tasu eest asuda ettevõtte OÜ Sihtar Trade juhatuse liikmeks, millega viimane nõustus ja asus OÜ Sihtar Trade juhatuse liikmeks ja osanikuks variisikuna 13.07.2012. Samuti allkirjastas H.J fiktiivseid arveid OÜ Sihtar Trade nimelt Z.T , milliseid Z.T kasutas oma raamatupidamises käibemaksuarvestuses ja milliste alusel esitas S.Saarmann käibedeklaratsioonides valeandmeid. Tegelikkuses OÜ Sihtar Trade Z.T kaupu ega teenuseid ei müünud. Z.T juhatuse liige XXXorganiseeris suhkru ostu-müügiahela, kus tehti näilikke ostu-müügitehinguid eesmärgiga vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. Nimelt esitas Z.T juhatuse liige XXXmaksukohustuse vähendamise eesmärgil ajavahemikul august 2012 kuni aprill 2013 maksuhaldurile käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid, kajastades käibemaksuarvestuses XXXkontrolli all olevate variettevõtete Carimex OÜ, Vi Progre OÜ (12341491, juhatuse liige XXXajavahemikul 25.09.2012 kuni 06.05.2013, alates 06.05.2013 juhatuse liige XXX), OÜ Sihtar Trade (12097826, juhatuse liige H.J ajavahemikul 19.07.2012 kuni 26.03.2013, alates 26.03.2013 juhatuse liige XXX) ja OÜ Tatraveski (12324274, juhatuse liige Joonas Kiis alates 11.03.2013) nimelt koostatud fiktiivseid arveid, millised olid koostatud XXXpoolt. Variettevõtetel OÜ Sihtar Trade, OÜ Vi Progre, OÜ Carimex ja OÜ Tatraveski puudus reaalne majandustegevus ja antud ettevõtete juhatuse liikmed olid variisikud, kes ettevõtete majandustegevust reaalselt ei juhtinud. Priit Tutt koostas fiktiivseid arveid 20%-lise käibemaksumääraga suhkru näiliku müümise kohta Z.T-le OÜ-te Sihtar Trade, OÜ Vi Progre, OÜ Carimex ja OÜ Tatraveski nimelt - selleks, et Z.T saaks kajastada oma maksuarvestuses soetamisel tasutud käibemaksu. Selle tulemusel vähendati Z.T käibedeklaratsioonides alusetult tasumisele kuuluvat käibemaksu. Variettevõtete ja Z.T vahel tehingute tegemisest mulje tekitamiseks, kandis OÜ Z.T juhatuse liige XXXfiktiivsete arvete alusel raha OÜ Sihtar Trade arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX SEB Pangas, OÜ Vi Progre arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX SEB Pangas, OÜ Carimex arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX ja OÜ Tatraveski arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX SEB Pangas. Seejärel tehti OÜ Sihtar Trade, OÜ Vi Progre, OÜ Carimex ja OÜ Tatraveski arvelduskontodelt ülekandeid Läti Vabariigis asuvate Safin Nes SIA kontole nr XXXXXXXXXXX, Latvest SIA kontole nr XXXXXXXXXXX, Leedu Vabariigis asuvate UAB Hydra LT kontole nr XXXXXXXXXXX, UAB ORED kontole nr XXXXXXXXXXX,

eesmärgiks oli äriühingule Z.T alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse loomine. Näilike tehingute alusel omandas Z.T alusetu õiguse sisendkäibemaksu mahaarvamiseks tasumisele kuuluvast käibemaksust. Eelkirjeldatud tegevusega rikuti Käibemaksuseaduse järgnevaid sätteid: • § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. • § 29 lg 1 kohaselt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktides 1 ja 6 või lõikes 21 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. • § 29 lg 3 punktis 1 sätestatu kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. • § 31 lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. § 38 lg 1 kohaselt tasub maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksu summa käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. S.Saarmannil puudus õigus vastavalt KMS §-le 29 lg 1 tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvata variettevõtete fiktiivsetel arvetel kajastatud käibemaksu ja seega deklareeris ta Z.T nimelt viidatud arvete alusel alusetult sisendkäibemaksu. Nimelt OÜ Z.T ei olnud saanud vastavalt KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt kaupu ega teenuseid ettevõtetelt OÜ-telt Sihtar Trade, OÜ Vi Progre, OÜ Carimex ja Tatraveski ja viidatud arved olid fiktiivsed ning ei vastanud KMS §-s 37 sätestatud nõuetele; seega puudus sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tulenevalt KMS § 31 lg 1. Vastavalt KMS § 8 lg 1 kauba ühendusesisene soetamine on kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse. Nimelt oli Z.T maksukohustuslasena kohustatud deklareerima käibedeklaratsioonis, vormil KMD, liikmesriigist soetatud kauba väärtuse real/lahtris 1., 4., 6. ja 6.1. Seega kauba ühendusesisese soetamise seaduslikul deklareerimisel ei oleks tekkinud Z.T õigust deklareerida teisest liikmesriigist soetatud kauba käibemaksu real/lahtris 5. Kuna Z.T kasutas oma raamatupidamises ja käibemaksuarvestuses Eestis registreeritud variettevõtete (sh OÜ Sihtar Trade) fiktiivseid soetusarveid, siis tekkis seeläbi Z.T alusetu õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks tasumisele kuuluvast käibemaksust. Seega on alust süüdistada H.J-i selles, et ta aitas kaasa maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi