1-13-10267/25 - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõend: • DVD-plaat videofailiga, mis kujutab kahte nooremat kui 18-aastast tüdrukut pornograafilises situatsioonis /I kd tl 45/ - jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; • CD-plaat, millele on X Xe lauaarvutist salvestatud süüdistatava ja kannatanu vaheline Skype ́i vestlus /I kd tl 51// - jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; • CD-plaat infotehnoloogiauuringu tulemustega /I kd tl 175/ / jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; • DVD-plaat X X videoülekuulamise salvestisega /II kd tl 69/ - jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; • Põhja Prefektuuril korraldada kõvaketastelt IOMEGA S/N:87AK51W422 ja LACIE nr 14621211072093QMA, asuvad Põhja prefektuuri asitõendite laos /I kd tl 195/ X Xile isiklike dokumentide ja lubatud pildi- ning videofailide jms kopeerimine ja tagastamine; • Kõvaketas IOMEGA S/N:87AK51W422 juhtmega ning kõvaketas LACIE nr 14621211072093QMA juhtmega asuvad Põhja prefektuuri asitõendite laos /I kd tl 195/ - KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.; • Kõvaketta IOMEGA S/N:87AK51W422 vutlar- tagastada X Xile kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. KarS prg. 178 lg 1 järgi mõisteti X X süüdi selles,et tema, ajavahemikul 01.04.2013 kuni 20.04.2013 elektronposti teel aadressilt xxxxxxxxxx saatis X Xe elektronposti aadressile xxxxxxxxx alla 18-aastaseid isikuid pornograafilises situatsioonis kujutava videofaili. Samuti tema, ajavahemikul 03.01.2009 kuni 29.05.2013 hoidis enda valduses oleva välise kõvaketta Lacie MS35U3 (S/N: 14621211072093QMA) kõvakettal Seagate ST3000DM001 ja välise kõvaketta Iomega LPHD-UP (S/N:87AK51W422) kõvakettal Seagate ST9500325AS (S/N:6VEOSG9R) kokku 1 videofaili ja 17 pildifaili, milledel on kujutatud nooremaid kui 18-aastaseid isikuid erinevates pornograafilistes situatsioonides ja/või nooremaid kui 14-aastaseid isikuid erinevates erootilistes ja pornograafilistes situatsioonides. KarS prg. 179 lg 1 ja 26 lg 1 järgi mõisteti süüdi selels, et tema, ajavahemikul 29.07.2012 kuni 27.08.2012 erinevatel kuupäevadel ja kellaaegadel, teadvalt ahvatles seksuaalselt internetikeskkonna www.kroxa.net sisekirjade vahendusel kasutajanime “Fiore” alt, öeldes et ta on 13-aastane tütarlaps nimega x, 13-aastast x, kes esines kasutajanime “x” all. Nimelt täpsemalt vestles X X Xga erinevat liiki seksuaalsuhetest, andis Xle juhtnööre eneserahuldamise kohta, kirjeldas vestlustes oraalseksi. Samuti tegi X X X Xle ettepaneku kohtuda tema vanema vennaga sh tegi Xle ettepaneku tema vennaga seksimiseks. X X’i tahtlik tegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumatutel asjaoludel, kuivõrd isik, keda tema teadis 13-aastase Xna, oli jälitustoimingu raames tegutsev politseiametnik.

Süüdistatav on vaidlustanud esitanud apellatsioonis süüküsimuse ja karistuse ning taotlenud õigeksmõistmist KarS prg. 179 lg 1 ja 26 lg 1 järgi ning karistuse kergendamist. Määruskaebusega vaidlustanud temalt väljamõistetud menetluskulud ja asitõendite – kõbaketaste – hävitamisotsustuse. Ta leiab, et ei ole teinud midagi kriminaalset ning KarS prg. 179 järgi kvalifitseeritava kuriteo süüdimõistmisel ei ole arvestatud tema tegevuse tegelikke eesmärke. Süüdistuses ei ole ka konkreetselt ära toodud, millega on tõendatud, et suhtlusportaalis süüdistuses näidatud nime all vestles tegelikult tema. Kokkuleppele sedavõrd range karistuse mõistmiseks kirjutas ta alla oma kaitsja hirmutusel, kes hirmutas teda veel rangema karistusega. Ta ei mõista mille eest peab ta kasutu kaitsja tegevuse eest maksma kaitsjatasu 732 eurot, kui eeluurimise ajal oli tasu 228 eurot. Ta ei mõista, kas on võimalik, et ainuüksi kohtuistungil osalemise eest on tasu kahe nimetatud summa vahe e. sisuliselt 500 eurot. Nüüdseks tunneb ta end petetuna ja ebaõiglaselt rangelt karistatuna. Taotleb KarS prg. 179 lg 1 ja 26 lg 1 järgi õigeksmõistmist ning kokkuleppe kinnitamist KarS prg. 178 lg 1 järgi 1 aasta ja 2 kuulise vangistusega. Menetluskulude vaidlustamise osa märgib süüdistatava, et kohus ei ole arvestanud menetluskulude sissenõudmisel seda, et ta viibib kinnipidamiskohas ning seal ei ole tagatud temale igakuine sissetulek summas 101 eurot, millises summas tuleb tal hakata igakuiselt menetluskusid hüvitama. Seega ei ole ta võimeline 12 kuu jooksul hüvitama kogusummat 1212 eurot. Maakohus on menetluskulude väljamõistmist põhjendanud selelga, et ei ole esitatud tõendeid maksevõimetuse kohta. Kaebaja väidab, et töökoht on tal tõesti olemas, kuid sissetulek on minimaalne. Elukoht on ta ka olemas, kui tegemist ei ole tema isikliku kinnivaraga, korter kuulub SEB pangale ja tema maksab üüri igakuiselt. Tal on veel eelmisest kohtuotsusest kohustus tasuda menetluskulusid summas 1640 eurot. Tal on võlakohustus eraisiku ees, kes andis temale suures summas laenu. Ka viibis ta 2013.a. veebruarist alates kuni vahistamiseni haiguslehel seoses jalatraumaga. Tema ülalpidamisel on alaealine laps ja ta on kogu pere ainuke toitja. Ka on tal kohustus abistada oma pensionärist ema. Ta ei mõista mille eest peab ta kasutu kaitsja tegevuse eest maksma kaitsjatasu 732 eurot, kui eeluurimise ajal oli tasu 228 eurot. Ta ei mõista, kas on võimalik, et ainuüksi kohtuistungil osalemise eest on tasu kahe nimetatud summa vahe e. sisuliselt 500 eurot. Taotleb osa menetluskuludest jätta riigi kanda ja on esitanud oma ema pangakonto väljavõtte, mis kinnitab seda, et tema töötasu laekub ema pangakontole. Ka vaidlustab süüdistatav temale kuuluvate kõvaketaste konfiskeerimist ja hävitamist. Maakohus on seejuures viidanud KrMS prg. 126 lg 1 p.4 alusel, mis näeb ette väärtusetu asja saatuse. Temalt konfiskeeritud ja hävitamisele määratud kõvakettad soetas ta aga raha eest ja tegemist ei ole väärtusetute asjadega. Nendel on talletatud tuhandeid temale väga väärtuslikke faile. Ta leiab, et kohus peaks temale kõvakettad tagastama ning enne nendelt kustutama keelatud 17 pildifaili ja 1 videofail. Ka võeti temale läbiotsimise käigus ära perekonnafotosid, milliseid ei märgitud läbiotsimisprotokolli ole temale ka tagastatud. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega 27.jaanuarist 2014.a määrati apellatsioon läbi vaatamiseks kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele anti aega oma kirjalike seisukohtade esitamiseks kuni 10.jaanuarini 2014.a.

kulu on ära märgitud ka süüdistusaktis. Kogu ülejäänud süüdistatavalt väljamõistetud kaitsjatasust nimetatud summa mahaarvamisel jääb üle 500 EUR i e. 504 EUR. Selle summa väljamõistmiseks on süüdistatava kaitsja adv. Dmitri Školjar esitanud maakohtule taotluse 16.12.2013.a. ning see moodustub vastavalt siis toimikuga tutvumiseks kulunud 1,5 tunnista, süüdistatavale toimiku tutvustamiseks kulunud 1,5 tuunist, kohtulikuks menetluseks ettevalmistamiseks kulunud 6 tunnist, eelistungil osalemisest 0,5 tundi ja kohtuistungil osalemisest 1 tunnist – kokku 10,5 tundi e. 21 pooltundi e. 420 eurot, millele lisandub käibemaks summas 84 eurot. Täpsemalt ei ole kaitsja oma taotluses kohtuistungiks ettevalmistamiseks tehtud tööd 6 tunni e. 12 pooltunni ulatuses lahti kirjutanud, kuid arvestades, et enne seda oli kaitsja juba 3 tundi e. 6 pooltundi kulutanud kokku nii ise toimikuga tutvumiseks, kui ka selle tutvustamiseks süüdistatavale, on ilmselgelt tegemist ebareaalse ajakuluga. Kohtukolleegium rõhutab siinjuures, et kaitsja poolt kohtulikuks ettevalmistamiseks kulutatud aeg 12 pooltundi ja selle eest taotletav rahaline hüvitus 240 EUR on Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord p.16 kohaselt maksimaalne tasu, mida ühes üldmenetluses menetletavas kriminaalasjas on võimalik taotleda kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest maakohtus. Käesolev kriminaalasi oli kohtusse saadetud üldmenetluse korras. Arvestades eelöeldut on kohtukolleegiumi arvates igati mõistlik ja põhjendatud väljakujunenud kohtupraktika, kus maksimaalset kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest makstavat hüvitist on võimalik aktsepteerida suurtes grupilistes ja paljuepisoodilistes kriminaalasjades, kus on vajalikud muuhulgas e. kõrvuti tõenditega tutvumisega suurt tähelepanu osutada tekitatud kahju arvestustele, võimalikud maksuarvestused jms. Absoluutselt arusaamatu ja põhjendamatu on aga nõustumine kaitsja taotlusega temale maksimumtasu hüvitamine konkreetselt X.Xi kaitsmisel. Tegemist on ühe süüdistavaga kriminaalasjaga, keda süüdistatakse üksiktäideviimises kahes kuriteoepisoodis, kus puudub vajadus tsiviilhagiga vms. seonduva kahju arvestamiseks, kus ei ole vajadust tutvuda isikuliste tõenditega e. tunnistajate, kannatanute ülekuulamisprotokollidega, sest sisuliselt neid ei ole. Kaitseakti koostamiseks ei ole samuti kulutatud aega kuna ilmselgelt on tegemist vaid süüdistatava andmete sisestamisega n.ö. dokumendi põhjale. Kaitsja tegeles kohtulikuks menetluseks ettevalmistamisega vastavalt esitatud taotlusele 15.12.2013.a. kella 12.00- 18.00. Järgmisel hommikul e. 16.12.2013.a. kell 10.00 alanud kohtuistungil on nii protokolli kohaselt, kui ka kokkuleppe kohaselt juba allkirjastatud kokkulepe (kokkuleppe allkirjastamise kuupäevaks on 16.12.2013.a.). Seega on ilmselgelt juba eelmisel päeval olnud selge, et kriminaalasi lahendatakse kokkuleppemenetluses kohtus. Arvestades kõiki loetletud asjaolusid e. seda, et enne, kui kaitsja asus ettevalmistuma kohtumenetluseks oli ta juba ise tutvunud toimikuga ning seda ka süüdistatavale tutvustanud ning kumbki toiming võttis aega 1,5 tundi, ei saa olla kohtulikuks ettevalmistamiseks kulunud aeg 6 tundi. Põhjendatuks peab kohtukolleegium samuti 1,5 tundi ning seetõttu tuleb süüdistatavalt välja mõista katsjatasu 4,5 tunni e. 9 pooltunni eest ettenähtud tasu võrra

3.Enne, kui kohtukolleegium võtab seisukoha süüdistatava apellatsiooni teise taotluse e. konfiskeeritud kõvaketaste tagastamise osas, märgib kohtukolleegium järgmist. KarS §-de 83-83-2 sõnastuse kohaselt on mingi vara võimalik konfiskeerida üksnes konkreetselt süüteo toimepanijalt või KarS § 83 lg-tes 3 või 4, § 83-1 lg-s 2 või § 83-2 lg-s 2 nimetatud kolmandalt isikult, kellele vara konfiskeerimisotsustuse tegemise ajal kuulub. Seega ei ole konfiskeerimisotsustuse toime piiratud mitte üksnes esemeliselt (otsustuses nimetatud konfiskeerimise objektiga), vaid ka isikuliselt (isikuga, kellelt ese konfiskeeritakse). Teisisõnu ei ole konfiskeerimise toime mitte absoluutne, vaid relatiivne, sest see ei mõjuta mitte määratlemata isikute ringi, vaid üksnes konfiskeerimisotsustuse adressaadi õigusi konfiskeeritavale esemele. Sarnaselt on oma lahendites ka Riigikohus konfiskeerimise toimet mõtestanud (vt Riigikohtu üldkogu 16. mai 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-88-07, p 37; kriminaalkolleegiumi 11. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-97-10, p 33 ja üldkogu 30.aprilli 2013.a.määrus 3-1-2-3-12 p. 56). Seejuures on Riigikohus viimases viidatud määruse p.-s 54 selgitanud ka seda, et konfiskeerimisotsustuse adressaat peab üheselt mõistetavalt nähtuma kohtulahendi resolutiivosast. Arutatavas kriminaalasjas on maakohus viidanud vaidlusaluste kõvaketaste konfiskeerimisel KarS prg. 83 lg 1-le e. konfiskeeritud on süüdistatavalt äravõetud ning temale kuulunud kuriteo toimepanemise vahendid. Seejuures adresseerimisotsustuse adressaati ei ole kohtuotsuses märgitud. Samuti ei ole kohtukolleegiumi arvates selline viide õige veel seetõttu, et esiteks, see on vastuolus samas resolutiivosa punktis viidatud KrMS prg. 126 lg 3 p.4 sätetega, sest nimetatud sätte alusel hävitatakse väärtusetu asi või võltsitud või piraatkaup. Kaks teineteisele vastuolulist sätet ei saa eksisteerida üheaegselt. Konfiskeerimine KarS prg. 83 lg 1 alusel tähendab selle riigi omandisse minemist (KarS prg. 85 lg 1 ) ning seda reguleeriva korra (Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord) kohaselt antakse konfiskeeritud vara (2.ptk) või hävitamisele kuuluv asitõend (3.ptk) üle vastavale maavalitsusele, kes otsustab konfiskeeritud vara n.ö. edasise saatuse - võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara

Vältimaks juba ära võetud ebaseadusliku materjali sattumist süüdimõistetu kätte, ongi lahenduseks kõvaketta füüsiline hävitamine. Vaidlust ei ole selles, et kõvaketaste näol on käesolevas kriminaalasjas tegemist kuriteo toimepanemise vahenditega. Ka seda on Riigikohus viidatud määruses tunnistanud selgitades, et arvuti kõvaketas on käsitatav kuriteo toimepanemise vahendina, kuna selle abil oli süüdimõistetul võimalik temale kuuluvas sülearvutis talletada ja taasesitada lapspornot sisaldavaid pildifaile. Asjaolu, et süüdistatav on kõvakettad ostnud e. et ta on kulutanud nende soetamiseks raha ei anna alust rääkida nendest käesoleval ajal, kui kaubanduslikku väärtust omavatest asjadest. Kaubanduslik väärtus on varal, mida on võimalik müüa. KrMS prg. 126 lg 3 eristab asitõendeid just nende kaubandusliku väärtuse järgi ja see on väljaloetav selgelt nimetatud paragrahvi 3.lõike p.-st 3. Kui asi on muutunud kaubanduslikult väärtusetuks on tegemist p.-s 4 nimetatud väärtusetu asjaga. Müügiks ei saa pakkuda e. kaubanduslik väärtus puudub esemel, millel on talletatud seadusega keelatud faile. Ehk siis süüdistatav on ise oma kuritegeliku käitumisega muutnud enda poolt soetatud asjad väärtusetuks ning need kuuluvad hävitamisele KrMS prg. 126 lg 3 p.4 alusel. Sellise väärtusetu asja eelnevaks konfiskeerimiseks KarS prg. 83 lg 1 alusel puudub alus kuna ka riik ei saa korraldada sellise asja võõrandamist ettenähtud korras. Seega on maakohtu otsuses tehtud viide KarS prg. 83 lg 1le alusetu ning kohtukolleegium tühistab selles osas maakohtu otsuse. KrMS prg. 341-1 lg 3 annab ringkonnakohtule sellise õiguse. Oluliseks kokkuleppemenetlust reguleeriva menetlusnormi rikkumiseks loeb kohtukolleegium KarS prg. 83 lg 1 alusel kõvaketaste konfiskeerimise otsustuse, mida ei ole sõlmitud kokkuleppes kirjas nagu seda nõuab KrMS prg. 245 lg 1 p.10. KrMS prg. 408-1 lg 3 kohaldamiseks kohtukolleegiumi seisukohast alust ei ole. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg.191;337 lg 1 p.2 tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse osaliselt X.Xilt väljamõistetud menetluskulude osas ja arvuti kõvaketaste konfiskeerimise osas KarS prg. 83 lg 1 alusel ning loeb põhjendatuks kõvaketaste hävitamisotsustuse KrMS prg. 126 lg 3 p.4 alusel.