lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-671/35

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 17.02.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-13-671/35
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
17.02.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1499
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-671/13Tartu Maakohus Valga kohtumaja02.04.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-671

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 22. jaanuari 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu X kaitsja vandeadvokaadi abi Valli Murde, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 22. jaanuari 2014 määrus muutmata
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Karl Saavo kaudu 180 eurot (s.h käibemaks 30 eurot) vandeadvokaadi vanemabi Valli Murdele määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
4.KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista X välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde poolt osutatud õigusabi eest 180 eurot riigituludesse.
5.X tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011 või Swedbank nr EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „X 1-13-671 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 02.04.2013 otsusega tunnistati X süüdi KarS §-de 424 ja 274 lg 1 järgi ning teda karistati 1-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati X mõistetud karistust Tartu Maakohtu 23.08.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud 27 päeva vangistust alates 04.12.2012.
2.Tartu Maakohtu 22.01.2014 määrusega jäeti X tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohtu põhistused olid seejuures järgmised. 2.1 Süüdimõistetu X on käesolevaks ajaks teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud poole ja rohkem kui 6 kuud. Seega on olemas KarS §-st 76 lg 1 p 2 tulenev formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kuid süüdimõistetu isik, tema eelnev elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda X t vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. 2.2 X isiklikus toimikus olevast karistusregistri teatisest ja kohtulahenditest nähtuvalt on teda aastatel 2003-2013 üheksal korral kriminaalkorras karistatud. Seega on tegemist kuritegelikult üsna aktiivse isikuga. Korduvalt on X antud võimalus jätkata elu vabaduses (Tartu Maakohtu 20.04.2012 otsusega, Tartu Maakohtu 23.08.2012 otsusega), kuid ta on katseajal või üldkasuliku töö tegemise kestel toime pannud uue kuriteo. Karistusregistri teatisest nähtub, et X t on ka varem vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid karistus tuli hiljem pöörata täitmisele. Selline X varasem käitumine teeb äärmiselt kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. 2.3 Peale selle on X l kalduvus alkoholi kuritarvitamisele, millele viitab kuritegude toimepanemine alkoholijoobes, mida kinnipeetav ka kohtuistungil ise ei eitanud. Alkoholi kuritarvitamine suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. 2.4 Osalemine sotsiaalprogrammis, puidupingitöölise eriala õppimine, hoidumine vanglas korrarikkumistest, soov elada edaspidi seadusekuulekalt, võimalus tööle asuda OÜ-s DP Recycling on X t positiivselt iseloomustavad asjaolud. Need aga ei kaalu üles seda negatiivset, millel kohus eelnevalt peatus. X kui varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isiku ja varem vanglakaristust kandnud isiku puhul ei ole veenev kohtuistungil avaldatu, et just nüüd on ta teinud vajalikud järeldused ja muutnud oma ellusuhtumist.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSED

3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada X tingimisi enne tähtaega. Kaitsja arvates vaatas kohus ennetähtaegset vabastamist ühekülgselt, omistades liiga suurt tähtsust kaitsealuse varasemale käitumisele. Määruskaebuse esitaja väited on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 Kaitsja leiab, et maakohus ei ole piisaval määral arvestanud, et kaitsealune arenes perekonnas, kus toimusid vanemate pidevad joomingud. Dokumentidest nähtub, et kaitsealuse haridus on üsna madal ning alates viiendast klassist omandatud Vastseliina eriinternaatkoolis. Materjalidest nähtub, et aastal 2002 (siis kaitsealune oli 14-aastane!) viibis ta SA TÜK Psühhiaatriakliinikus lenduvate lahustite tarvitamisest tingitud depressiooni ja käitumishäirete tõttu. Diagnoosiks oli F19,0 uimastite segakasutamine. Nendest asjaoludest tulenevalt on küsitav kaitsealusele ette heita, et tal on raskused realiseerida soovi elada seaduskuulekalt. Ülalkirjeldatu omab tähtsust, et teha selgeks kaitsealuse kuritegeliku käitumise põhjused ning jõuda järeldusele, kas esinevad tunnused, et edaspidi suudab ta kuritegude toimepanemisest

hoiduda. 3.2 Kohus on jätnud arvestamata, et X l puuduvad distsiplinaarrikkumised, mis tähendab seda, et kaitsealune on suuteline korrale alluma. 3.3 Vangla iseloomustas X käitumist kui üleolevat, kergesti ärrituvat ja äkilist ning tegi järelduse, et sellise iseloomu tõttu võivad tal tekkida konfliktsituatsioonid. Kohus poleks tohtinud aktsepteerida vangla ülalmärgitud arvamust, kuna vangistuse kandmine ei ole kindlasti vahend inimese iseloomu muutmiseks positiivses suunas. 3.4 Puudub vaidlus, et X t on korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest ning on ilmselge, et kuritegude toimepanemine toimus valdavalt alkoholijoobes. Kuid vaidlustatavast kohtumäärusest ei nähtu, kas vangistuse edasine kandmine aitab kaitsealusel alkoholisõltuvusest vabaneda ning kas vangistuse edasine kandmine muudab tema isiksuse positiivseks. Seda, et kaitsealune läbib sotsiaalprogrammid, omab vähe tähtsust, sest on ilmselge, et lapsepõlves agressiivses õhkkonnas kasvavad isikud vajavad individuaalseid sotsiaalprogramme, mida vangla tingimustes realiseerida ei ole võimalik. 3.5 Kaitsja leiab, et kui vangistuse mõistmise üheks eesmärgiks KarS § 56 lg 1 kohaselt on võimalus mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, siis selline mõjutamine ei saa olla formaalne. On selge, et kui ühiskond soovib näha kaitsealust seaduskuuleka inimesena, siis tuleb ka ühiskonnal võtta tarvitusele abinõud selleks, et abistada niisugust kaitsealust oma ellusuhtumist muutma. Antud juhul vajab isik tugevat psühholoogilist abi, sest tema suutmatus anda oma käitumisele õiguspärast hinnangut on objektiivse iseloomuga – raske lapsepõlve tagajärjel ta lihtsalt ei oska hetkel teisiti mõelda. Siinjuures tuleb oluliseks pidada seda, et kaitsealune ise teadvustab oma probleeme ning avaldas kohtule soovi vabanemise korral koheselt alluda alkoholisõltlastele mõeldud ravile ning pöörduda psühholoogi poole.

4.Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Menetluspooltele anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 14.02.2014. Vastuväites ei toetanud prokurör jätkuvalt X tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja jäi maakohtus antud põhjenduste juurde. X seisukohas lubab ta muutuda ja palub anda selleks võimaluse. Ta väidab, et ema ei tarbi enam aastaid alkoholi ja käib regulaarselt tööl. Ka X lubab loobuda alkoholi tarvitamisest, astuda Nelipühi kiriku liikmeks ja asuda tööle. X leiab, et vangistus on tema puhul oma eesmärgi täitnud ja ennetähtaegne vabastamine hoiaks teda hirmu all uuesti vanglasse sattuda. X saab alguses toetust perekonnalt, ent tal on plaan asuda tööle, üürida eluase ja seada oma elu korda. Sel korral on tal alkoholi tarvitamise lõpetamisega tõsi taga. Eeskujuks on talle sõber, kes tegi alkoholi tarvitamisega lõpparve ja on õnnelikus suhtes. X on aru saanud, et ta ei vaja õnneks alkoholi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik X vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 5.2 Süüdlase ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Määrusest nähtub, et kohus on X ja tema kaitsja kohtus antud seisukohti, mis kordavad suures osas määruskaebuses esitatut, arvestanud kogumis teiste KarS § 76 lg-s 3 nimetatud materiaalsete eeldustega. X kuriteod on eriliigilised – nii on teda karistatud varguse, asja omavolilise kasutamise,

narkootilise ja psühhotroopse aine valmistamise, omandamise, valdamise ja arsti ettekirjutuseta tarvitamise, omavolilise sissetungi ja kehalise väärkohtlemise eest. Käesolevat vangistust kannab ta joobes juhtimise ja vägivalla kasutamise eest võimuesindaja suhtes. Maakohus on arvestanud ka süüdimõistetu isikuga (kuritegude toimepanemine alkoholijoobes), varasema elukäiguga (korduvalt pannud toime uue kuriteo katseajal, varem ka tingimisi vabastatud, ent karistus täitmisele pööratud) ja käitumisega karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine, osalemine sotsiaalprogrammis ja puidupingitöölise eriala omandamine). Ringkonnakohus peab positiivseks, et X soovib teha oma elus kannapöörde – asuda tööle, täielikult loobuda alkoholist ja elada seaduskuulekalt. Samas peab kohus kõiki asjaolusid hindama kogumis, mistõttu tuleb maakohtuga nõustuda, et negatiivsed asjaolud ei kaalu üles positiivset. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et risk uute kuritegude toimepanemiseks on kahe aasta jooksul kõrge. Samuti ei ole täidetud X individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevused. 5.3 Kaitsja on oma määruskaebuses suuresti apelleerinud kinnipeetava varasemale elukäigule ja leidnud, et vangla ei ole koht, kus inimest ümber kasvatada, leides, et kui ühiskond soovib näha kaitsealust seaduskuuleka inimesena, tuleb ka ühiskonnal võtta tarvitusele abinõud selleks, et abistada niisugust inimest oma ellusuhtumist muutma. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga selles, et X kasvukeskkond ei olnud kerge ja ei soodustanud normikuulekuse kinnistumist. Ja ehkki vangistuse üheks eesmärgiks on tõepoolest ka püüd isiku integreerimiseks, on kinnipidamise kohaldamine vajalik ka ühiskonna kaitsmiseks. Seega ei saa tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral määravat tähendust omistada ainult kaitsja püstitatud küsimustele: kas vangla parandab ja kasvatab inimest?, vaid arvestama peab ka teiste vangistuse eesmärkidega. Isiku muutumine algab tema hoiakutest, suhtumisest õiguskorda ja tahtest käituda kooskõlas ühiskonna normidega.

6.Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga ja tema varasema elukäiguga ning leidnud, et X katseaja edukus oleks äärmiselt kaheldav ning tema lubadused enda muutmiseks ei ole veenvad. Kuivõrd arvestades isikut iseloomustavat materjali esineb suur tõenäosus, et X jätkab vabaduses olles senist elustiili ega käitu õiguskuulekalt, nõustub apellatsioonikohus maakohtu seisukohaga.
7.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg-st 1 jätta Tartu Maakohtu 17.01.2014 määrus muutmata ja X määruskaebus rahuldamata. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.