Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Määruse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja nimetus)
Menetluse ese Määruse tegija Prokurör Süüdimõistetu
Kaitsja
Viljandi kohtumaja 13. veebruar 2014 nr 09260101681 (kohtutuasi ja toimik nr 1-09-10572) Tartu Maakohtu 28. septembri 2009 otsus Anton Sootsi süüdimõistmises KarS § 118 p 2 järgi ja karistamises vangistusega 2 aastat ja 8 kuud kohtulahendi täitmine süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine täitmiskohtunik Toomas Lillsaar Marja-Liina Talimaa Anton Soots (isikukood 38909306014; elukoht xxxxx xx x xxxxx-xxxxxx xxxxxxx xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; viibib vangistuses Tartu Vanglas;) advokaat Katrin Tamre
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustused
1.Süüdimõistetu tingimisi vangistusest enne tähtaega vabastamise menetluses: 1.1 vabastada Anton Soots § 76 lg 2 alusel alates käesoleva määruse jõustumisest vangistusest tingimisi enne tähtaega ning allutada Anton Soots katseajaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx xx x xxxxxx-xxxxx xxxxxxx xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxxx; 1.2 määrata KarS § 76 lg 4 alusel Anton Sootsile vanglast vabanemisel alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest katseaeg tähtajaga 1 (üks) aasta; 1.3 määrata Anton Sootsile katseajaks KarS § 75 lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena: 1) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 2) asuma ametlikult tööle või võtta töötuna arvele töötukassas hiljemalt 2 nädala jooksul arvates vanglast vabanemisest; 3) mitte otsima kontakte ega suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega 4) osalema kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. Täiendavad otsustused
2.
Seoses Anton Soots vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega: 2.1 määrus saata Tartu Vanglale, süüdimõistetule, tema esindajale ja prokurörile 2.2 määruse jõustumisel edastada käeoleva määrus jõustumismärkega täitmiseks viivitamatult Tartu vanglale süüdimõistetu vanglast vabastamiseks.
Selgitused kohtumäärusele
3.Kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
I Asjaolud
1.Kohtulahendid
1.1.Anton Soots on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 28. septembri 2009 otsusega KarS KarS § 118 p 2 järgi ja karistatud vangistusega 2 aastat ja 8 kuud.
1.2.Pärnu Maakohtu 18. jaanuari 2012 määrusega on Tartu Maakohtu 28. septembri 2009 otsusega Anton Sootsile mõistetud kandmata vangistus 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva täitmisele.
1.3.Tartu Maakohtu 07. juuli 2013 määrusega on jäetud Anton Soots vangistusest vabastamata tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla.
2.Kohtueelse menetluse kord Vangistusseaduse (VangS) § 76. Vabastamine tingimisi enne tähtaega (1) Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks edastab vangla pärast kinnipeetava poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule kinnipeetava isikliku toimiku, iseloomustuse, milles antakse vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele, kinnipeetava ohtlikkusele ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta, kriminaalhooldaja arvamuse katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta ning kinnipeetava nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, kui kinnipeetav taotleb enda vabastamist karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel. VangS § 16 (Kinnipeetava individuaalne täitmiskava) kohaselt kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, koostatakse kinnipeetava individuaalne täitmiskava (edaspidi täitmiskava), milles muuhulgas nähakse ette kinnipeetavale üldhariduse või kutsekeskhariduse või tööalase koolituse andmise vajadus; kinnipeetava vabastamise ettevalmistamiseks vajalikud abinõud ning muud vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalikud abinõud. Süüdimõistetuna kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise kord on kehtestatud VangS § 76 lg 4 alusel justiitsministri 12. augusti 2010 määrusega nr 28 Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord (edaspidi kord). Korra § 5 (Kinnipeetava teatamine tähtaegadest) kohaselt tehakse kinnipeetavale kirjalikult teatavaks: 1) karistuse täieliku ärakandmise korral vanglast vabanemise kuupäeva; 2) kuupäeva, millal kohtul tekib õigus otsustada tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine; 3) kuupäeva, millal kohtul tekib õigus otsustada tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega. Korra § 6 (Menetluse algus) kohaselt kaks kuud enne tingimise enne tähtaja vabanemise õiguse tekkimist teavitatakse kontaktisikut vajadusest valmistada kohtule ette materjalid. Korra § 6 lg 2 kohaselt kontaktisik alustab info kogumist ja koostab kolme tööpäeva jooksul teate saamisest kriminaalhooldusosakonnale esitatava taotluse arvamuse esitamiseks. Taotlus edastatakse hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast selle kontaktisikult saamist arvamuse esitamiseks kinnipeetava tulevase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale (Korra § 6 lg 3). Korra § 7. Kriminaalhooldusametniku arvamus (1) Taotluse saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab kriminaalhooldustalituse või ametniku, kes koostab arvamuse. (4) Arvamus koostatakse ja edastatakse taotluse esitanud vanglale 12 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.
Korra § 8. Kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamine (1) Riskihinnangu koostab ja kinnitab kontaktisik. (2) Riskihinnangu koostamisel arvestatakse kinnipeetava varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise jooksul, individuaalse täitmiskava täitmist vangistuse jooksul, vestlusi kinnipeetavaga, teiste vanglateenistujatega ja asjaomaste spetsialistidega, andmekogudest saadud informatsiooni, kriminaalhooldaja arvamust ja muud asjakohast informatsiooni. Korra § 9. Kinnipeetava iseloomustuse koostamine (1) Kontaktisik koostab kinnipeetava iseloomustuse. Korra § 11. Materjalide esitamine kohtule (1) Materjalid edastatakse vangla asukoha järgsele kohtule.
3.Asja lahendamiseks kohtule esitatud andmed
3.1.Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtuvad andmed Kinnipeetava kontaktisik vanglas on koostanud kinnipeetava iseloomustuse, milles kajastub muuhulgas kinnipeetava individuaalse täitmiskava andmed vanglas, kinnipeetava käitumine vanglas ja kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamine. Kinnipeetav on vangistuse ajal individuaalse täitmiskava raames osalenud sõltuvusprogrammis Usk ja teadmine, Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis lõpetanud IX klassi, omandanud puidupingitöölise eriala ja osalenud sotsiaalprogrammis Agressiivsuse asendamise treeningus. Peale 07. juulit 2013 on süüdimõistetul mitmed distsiplinaarsed üleastumised vanglas: sigareti hoiule andmata jätmine; ühekordne koolikohustuse rikkumine; mitteettenähtud kohal ja ajal viibimine eest; solvava väljendi kasutamine; palvehelmeste omamine ja suhtlemiskorra eiramine. Hinnanguna uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele on kontaktisik avaldanud: ohtlik: avalikkus (risk ühiskonnas); üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul o 59%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 52ja%. Iseloomustuses ei ole kontaktisik toetanud kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.
3.2.Kriminaalhooldaja arvamus Kriminaalhooldusametnik on seoses süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise menetlusega esitanud kriminaalhooldusseaduse § 24 (Kohtueelne ettekanne) lg kohaselt süüdimõistetu kohta kohtueelse ettekande, mis sisaldab arvamust katseaja ja süüdimõistetu suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta. Ettekande kohaselt asub süüdimõistetu võimaliku vangalast ennetähtaegse vabanemise korral elama aadressile xxxxx xx x xxxxx-xxxxxx xxxxxxx xxxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxxx Sellel aadressil elavad süüdimõistetu isa ja ema. Lähedased on nõustunud süüdimõistetut vangistusjärgselt. Eelduslikult on süüdimõistetu tööandjaks xxxxxxxxxx xxxx, kust on antud nõusolek tagama vanglast vabanemisel tagada talus töökoht. Tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel on kriminaalhooldusametnik pidanud vajalikuks määrata süüdimõistetule KarS § 72 lg 2 kohustustena: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid; 2) asuma ametlikult tööle või võtta töötuna arvele töötukassas hiljemalt 2 nädala jooksul arvates vanglast vabanemisest; 3) mitte otsima kontakte ega suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega; 4) osaleb kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.
3.3.Kaitsja esitatud andmed ja materjalid Kaitsja esitas kohtule kohtulikul arutamisel:
1) Kolga-Jaani Vallavalitsuse õiendi, millest nähtuvalt vallavalitsus toetab Anton Sootsi vanglast tingimisi enne tähtaega vabastamist, eelkõige seetõttu, et Anton Sootsi isa on raskesti haigestunud ning vajab seetõttu ööpäevaringset hooldust ja järelevalvet. 2) Tartu Ülikooli Kliinikumi andmed Anton Sootsi isa raskest tervislikust seisundist.
4.Ärakuulamised kohtus Süüdimõistetu avaldas on tal on olnud vanglas järeldused oma käitumise muutmiseks ning nõustus vanglast ennetähtaegsel vabastamisel määratavate kriminaalhoolduse tingimustega. Kaitsja toetas süüdimõistetu ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kaitsja arvates on kindlasti oluline ka see, et Anton Sootsile antaks võimalus raskelt haigestunud isa aidata. Prokurör ei toetanud süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri arvates ei ole varaemalt kriminaalhoolduse tingimusi täitunud ning ei ole alust eeldada seda ka seekord. II Kohtu põhjendused
1.Seaduslikud alused kohtulikul menetlemisel Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine on sätestatud KrMS 18. peatüki (Kohtulahendi jõustumine ja täitmisele pööramine) 4. jaos (Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine; § 424 - § 432). KrMS § 426. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine (1) Karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. (2) Kui kohus keeldub süüdimõistetu vabastamisest vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, võib ta määrata vangistusseaduse § 76 lõikes 3 sätestatud ühe aasta pikkusest tähtajast pikema või lühema tähtaja, millal vabastamise küsimust uuesti arutada. KrMS § 432 (Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamise kord) lg 1 ja 2 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega n ning kui küsimus puudutab kohtuotsuse täitmist tsiviilhagi osas, teatab täitmiskohtunik sellest eelnevalt kannatanule ja tsiviilkostjale ning neil on õigus esitada oma kirjalikud arvamused kohtu määratud tähtajaks. KrMS § 432 lg 3 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise (KarS §-s 426) lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul ning täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör. KrMS § 432 lg 32 kohaselt täitmiskohtunik võib korraldada isikute osavõtu tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva KarS § 69 (Kaugülekuulamine) lg 2 p-s 1 nimetatud nõuetele (tehnilise lahenduse abil, mille tulemusena menetlusosalised otseülekandena vahetult näevad ja kuulevad uurimisasutuses, prokuratuuris või kohtus mitteviibiva tunnistaja ütluse andmist ja saavad talle küsimusi esitada menetleja kaudu). KrMS 432 lg 33 kohaselt KarS §-s 426 nimetatud küsimusi võib täitmiskohtuniku juures läbi vaadata prokuröri osavõtuta, kui prokuratuur on edastanud täitmiskohtunikule oma seisukoha kirjalikult või elektrooniliselt ning teatanud, et ei soovi küsimuse läbivaatamisest osa võtta.
2.Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb otsustada süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegseks vabastamine. KarS § 76. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine (2) Esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. (3) Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist
karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. (4) Katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Katseajaks allutatakse isik käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. (5) Kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. (6) Kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule.
3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs
3.1.Süüdimõistetu on mõistetud vangistusest kandnud aja, mis KarS §-s 76 kohaselt võimaldab formaalsed formaalselt süüdimõistetu katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Ka nõutavad eeldused süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas. Kohtulikuks arutamiseks on jälgitud VangS § 76 lg 4 alusel kehtestatud korda, võimaldades kohtul teha otsustused süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise kohata.
3.2.Kriteeriumid, millest lähtuvalt kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine vastava otsustuse peab tegema, sisalduvad KarS § 76 lg-s 3. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise menetluslik regulatsioon ei ammendu selle sättega. Seda osa menetlusest, mis puudutab asjakohase taotluse läbivaatamise algatamist maakohtus, reguleerib kriminaaltäitevõigus VangS §-s 76, mille lg-st 1 tuleneb, et materjali süüdimõistetu enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks edastab kohtule vangla alati, kui kinnipeetav on ära kandnud KarS §-dega 76-77 ennetähtaegse vabastamise eeldusena nõutava osa karistusajast.
3.3.Tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik).
3.4.Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel lähtub kohus kriminaaltoimikust, kinnipeetava isiklikust toimikust ja eelkõige selles sisalduvast vangala iseloomustusest ja kriminaalhooldaja kirjalikust arvamusest, arvestades süüdimõistetu ärakuulamist, arvestades kinnipeetava enda ärakuulamist kohtus ning kaitsja prokuröri arvamust.
3.5.Süüdlase individuaalses täitmiskavas (VangS § 16) püstitatud eesmärkide saavutamine. Süüdimõistetu ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Süüdimõistetu vastavust nendele tingimustele näitab tema käitumine vanglas karistuse kandmise ajal. Viimase all ei tule mõista kitsalt kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist süüdlase ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Kuna ennetähtaegne vabastamine sõltub süüdlase resotsialiseerumise edukusest, siis tuleb süüdlase käitumise all karistuse kandmise ajal ennekõike mõista süüdlase individuaalses täitmiskavas (VangS § 16) püstitatud eesmärkide saavutamist. Vangistusest ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla üksnes siis, kui süüdlane on individuaalses täitmiskavas määratud eesmärgid saavutanud enne karistuse lõpptähtaja saabumist. Individuaalse käitumiskava eesmärkide saavutamine nähtub eelkõige kinnipeetava iseloomustusest. Süüdlase käitumise hindamisel tuleb arvestada süüdlase isiklikku toimikusse (VangS § 17) koondatud dokumente, mis peegeldavad tema elu ja käitumist karistuse kandmise käigus. Eelkõige kinnipeetava isiklikku ankeeti, dokumente distsiplinaarkaristuste kohta, kinnipeetava iseloomustusi, teatisi erijärelevalve kohta, kinnipeetava õppimist ja töötamist iseloomustavad dokumente ning muid materjale, mis iseloomustavad kinnipeetava käitumist karistuse kandmise ajal ja tema suhtumist nii vanglaametnikesse kui ka teisesse isikutesse.
Kohtu hinnangul on kinnipeetava täitmiskavas püstitatud eesmärgid saavutatud. Ta on osalenud sõltuvusprogrammis Usk ja teadmine, Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis lõpetanud IX klassi, omandanud puidupingitöölise eriala ja osalenud sotsiaalprogrammis Agressiivsuse asendamise treeningus.
3.6.Lisaks süüdlase käitumisele karistuse kandmise ajal peab kohus süüdlast iseloomustavate teguritena tema ennetähtaegse vabastamise otsustamisel hindama veel süüdlase elutingimusi ja neid tagajärgi, mida talle võib kaasa tuua tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Süüdlase elutingimuste raames arvestab kohus selliseid asjaolusid nagu elukoha olemasolu süüdlasel pärast vabanemist, töökoha leidmise ja tugiisikute (perekonnaliikmed, lähedased) toetuse võimalus, aga samuti endiste kuritegelike sidemete taastekkimise oht. Ennetähtaegse vabastamise tagajärgede all tuleb arvestada seda, kas isiku ennetähtaegne vabastamine ei too endaga kaasa uute süütegude toimepanemist teiste isikute poolt. Kuna vangistusest ennetähtaegsel vabastamisel allutatakse süüdlane obligatoorselt käitumiskontrollile, siis tuleb kohtul hinnata ka, kas süüdlane vastab KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli tingimustele. Kriminaalhooldusametniku arvamuse eesmärgiks on: 1) analüüsida kinnipeetava võimaliku vabanemise järgset sotsiaalset ja majanduslikku olukorda ning muid teda vabaduses mõjutavaid tegureid ning 2) anda arvamus katseajaks kinnipeetavale kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta. Süüdimõistetu eeldatavad elutingimused ja eeldatav käitumine vabaduses võimaldavad tema ennetähtaegset tingimisi vabastamist. Vanglast vabastamisel tuleb süüdimõistetule määrata katseajaks KarS § 75 lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustused vastavalt kriminaalhooldaja ettepanekule.
3.7.Igat ennetähtaegset vabastamise juhtu tuleb hinnata ka õiguskorra kaitse seisukohalt tervikuna. Sellest aspektist arvestab kohus KarS § 76 lg-s 3 kohaselt toimepandud kuriteo asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja tema varasemat elukäiku. Kuriteo toimepanemise asjaolude all hindab kohus eelkõige vangistuse mõistmise aluseks olnud kuriteo raskust, ründeobjekti ja tehiolusid. Süüdimõistetu isiku raames hindab kohtus eelkõige arvestada süüdlase süü suurust ja isikuomadusi. Varasema elukäigu all arvestab kohus eelkõige süüdlase varasemat karistatust ja üldist suhtumist õiguskorda. Kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ja varasem elukäik võimaldavad tema ennetähtaegset tingimisi vabastamist. Süüdimõistetu on toime pannud esimese astme kuriteo. Samas nähtuvalt kriminaalmenetlusest on ta oma süüd tunnistanud, tegu kahetsenud ning asja on menetletud lühimenetluses.
3.8.Kokkuvõtlikult (käesoleva määruse I osa punktid 3.1 – 3.7), arvestades süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku, käitumist vanglas ja eeldatavat käitumist peale vangistusest vabanemist kogumis on süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu individuaalses täitmisplaanis püstitatud eesmärgid on saavutatud. Kuigi süüdimõistetu omab distsiplinaarkaristusi, ei ole see antud olukorras määravaks takistuseks tema ennetähtaegseks vangistuses vabastamiseks. Süüdimõistetu eeldatavad elutingimused ja eeldatav käitumine vabaduses võimaldavad tema ennetähtaegset tingimisi vabastamist. Kuigi varasemalt ei ole süüdimõistetud kriminaalhoolduse tingimusi täitnud on kohtul alust eeldada, et seekord ta neid täidab. Eelkõige on nendeks eeldusteks vanglas omandatud eriala, kohese tööle asumise võimalus ja lähedaste toetus, kellede juurde ta elama asub peale vabanemist. Kohtu hinnangul positiivsed asjaolud (eelkõige kinnipeetu täitmiskavas sooritatu) kaaluvad üles vanglas toimepandud distsiplinaarsed üleastumised, arvestades positiivset prognoosi kriminaalhoolduse tingimuste täitmisel. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kinnipeetava vangistuse lõpptähtaeg on 28. september 2014. Määratava katseaja kestus (1 aasta), mille vältel on süüdimõistetu järelevalve all ja
kohustatud kriminaalhoolduse tingimusi täitma, on tunduvalt pikem ajaperiood kui kandmata vangistuse aega. Määratava katseaja kestus tuleneb KarS § 75 lg-st 4, mille kohaselt katseaega määratakse mitte lühemana kui üks aasta. Kuna vangistuse lõpptähtaega on 28. september 2014, siis tulebki katseaja kestuseks määrata üks aasta.
4.Menetluskulud Menetluskulusid kohus asja menetlemisel ei tuvastanud.
5.Määruse vaidlustamise kord
5.1.Määruse jõustumine KrMS § 408 (Kohtuotsuse ja -määruse jõustumine) lg 4 kohaselt kohtumäärus jõustub, kui määruskaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Määruskaebuse esitamise korral jõustub kohtumäärus, kui selle on läbi vaadanud kohtumääruse koostanud kohus või kõrgema astme kohus.
5.2.Määruse vaidlustamine Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatükis (Määruskaebuse lahendamise menetlus; §-d 383 – 392). Määrust võivad KrMS § 384 (Määruskaebuse esitamise õigus) lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.
Toomas Lillsaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.