lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-3512/26

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 13.02.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-12-3512/26
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
13.02.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1071
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-3512/5Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas12.04.20121-12-3512/22Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas30.01.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-12-3512

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-3512

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 30. jaanuari 2014 määrus KarS § 76 lg 5 alusel karistuse täitmisele pööramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu D.N, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Tartu Maakohtu 30. jaanuari 2014 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 12.04.2012 otsusega tunnistati D.N süüdi KarS § 424 järgi ning teda karistati 3-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendati D.N-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.01.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 2 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning D.N-i lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning D.N-i ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat 4 kuud ja 25 päeva vangistust.
1.1.Tartu Maakohtu 01.10.2013 määrusega vabastati D.N talle Tartu Maakohtu 12.04.2012 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt katseajaga 1 aasta ja 17 päeva ning lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele määrati D.N-ile katseajaks ka KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 5, 8 sätestatud kohustused: kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; kohustus pöörduda hiljemalt ühe kuu jooksul vangistusest vabanemisest arvates vastava erialaspetsialisti (näiteks psühholoogi, psühhiaatri jmt) poole vabaduses taas tekkida

võiva alkoholi liigtarvitamise probleemi ennetamiseks ja vastava erialaspetsialisti poolt ravi määramisel alluda ettenähtud ravile; kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavates sotsiaalabiprogrammides või sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb D.N-ile osalemise kohustuslikuks ja kohustus asuda ametlikult tööle hiljemalt kahe nädala jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtta ennast selle tähtaja jooksul töötuna arvele Töötukassas ning esitada selle kohta andmed ja tõendid kriminaalhooldusametnikule.

2.Kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes nr 59073 taotletakse D.N-ile Tartu Maakohtu 12.04.2012 otsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramist, sest viimane on rikkunud talle pandud alkoholi tarvitamise keeldu, ilmudes 16.01.2014 alkoholijoobes kriminaalhooldusametniku juurde planeeritud registreerimisele.
3.Tartu Maakohtu 30.01.2014 määruses leiti, et kriminaalhooldaja taotlus on põhjendatud ning see rahuldati ja D.N-ile Tartu Maakohtu 12.04.2012 otsusega mõistetud vangistus pöörati täitmisele.
3.1.Erakorralisest ettekandest ja sellele lisatud alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollist nähtub, et süüdimõistetu ilmus 16.01.2014 alkoholijoobes kriminaalhooldusametniku juurde planeeritud registreerimisele ja alkoholi tarvitamine tuvastati alkomeetriga Mercury Nordic Alcovisor SN 10200323. Seega eiras süüdimõistetu katseajal talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud kohustust, s.o alkoholi tarvitamise keeldu. Alkoholi tarvitamist on tunnistanud süüdimõistetu ka ise, kui talle tutvustati mõõtevahendi kasutamise tulemust kriminaalhooldusametniku poolt 16.01.2014 kella 15.53 paiku. Mõõtevahendi näidust – alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,966 mg - saab järeldada, et süüdimõistetu pidi enne kontrollimist olema alkoholi tarvitanud märkimisväärses koguses. Sellest omakorda saab järeldada, et süüdimõistetu sai rikkuda alkoholi tarvitamise keeldu tahtlikult, kusjuures vabaduses oli ta viibinud vaid 3 kuud.
3.2.Kuna KarS § 76 lg 5 erinevalt KarS § 74 lg-st 4 ei näe ette süüdimõistetu poolt katseajal kohustuse rikkumise korral võimalust jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud katseajal kohustuse rikkumise korral võimalik jätta mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata ainult juhul, kui kohustuse rikkumine oli tingitud erakorralistest asjaoludest. Antud juhul pole erakorralisi asjaolusid, mis õigustaksid süüdimõistetu poolt alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Arvestades asjaolu, et D.N juba katseaja alguses tahtlikult eiras talle käitumiskontrolli ajaks pandud olulist - alkoholi mittetarvitamise - kohustust, on kriminaalhoolduse eesmärgi saavutamine tema suhtes ebaõnnestunud ja ka edaspidi kaheldav.
4.Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse D.N, kes palub tühistada maakohtu määrus, millega pöörati talle Tartu Maakohtu 12.04.2012 otsusega mõistetud vangistus täitmisele.
4.1.D.N leiab määruskaebuses, et on täitnud kõiki talle kohtuotsusega pandud kohustusi ega ole alkoholi tarvitanud. Isik on leidnud endale uue töökoha ja pöördunud iseseisvalt psühholoogi ja psühhiaatri poole.
4.2.Kriminaalhooldusametniku poolt joobe tuvastamine ei olnud seaduslik. Alkoholijoove tuvastati D.N indikaatorvahendiga, mis tema arvates ei olnud taadeldud, kuid seaduse kohaselt tulnuks joove tuvastada taadeldud ja tõendusliku alkomeetriga. Seega ei ole tema poolt alkoholi tarvitamine tõendatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Kolleegium nõustub

maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.

6.KarS § 76 lg 5 kohaselt pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi.
6.1.Kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohaselt on D.N tarvitanud alkoholi ja seega rikkunud talle Tartu Maakohtu 01.10.2013 määrusega pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. 16.01.2014 tuvastas kriminaalhooldaja D.N alkoholijoobe 0,966 milligrammi liitri kohta. Kohtul ei ole käesolevas asjas kaalutlusõigust karistuse täitmisele pööramise osas, kuna KarS § 76 lg 5 kohaselt pööratakse kandmata jäänud karistus igal juhul täitmisele, kui isik ei täida talle pandud kohustusi.
7.D.N on seisukohal, et tema poolt alkoholi tarvitamine ei ole tõendatud. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu.
7.1.Kriminaalhooldusseaduse (KrHS)§ 261 lg 1 kohaselt on kriminaalhooldajal õigus kontrollida kriminaalhooldusalust ning tuvastada alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, kui kohus on määranud kriminaalhooldusalusele kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise tuvastamisel lähtutakse politsei ja piirivalve seaduse §-des 724 – 727 sätestatud korrast. KrHS § 261 lg 2 järgi võib kriminaalhooldusametnik piirduda indikaatorvahendi kasutamisega ning isikul esinevate alkoholi või narkootikumide tarvitamise tunnuste kirjeldusega, kui kriminaalhooldusametnik ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja kriminaalhooldusalune ei nõua alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres või väljahingatavas õhus või narkootikumide tarvitamise tuvastamist verest või bioloogilisest vedelikust võetud prooviga. KrHS § 261 lg 3 kohustab kriminaalhooldajat indikaatorvahendi kasutamise ning isikul alkoholi või narkootikumide tarvitamise tunnuste esinemise või puudumise kohta koostama protokolli.
7.2.Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul on kriminaalhooldusametnik järginud seaduses sätestatud korda joobe tuvastamisel. Kriminaalhooldaja on 16.01.2014 koostanud alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli KrHS § 261 lg 3 kohaselt. Kuna D.N 16.01.2014 tunnistas, et on alkoholi tarvitanud (vastvas märge on ka protokollis) ega nõudnud alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres või väljahingatavas õhus, on alkoholijoobe tuvastamine indikaatorvaheniga KrHS § 261 lg 2 järgi igati seaduslik. Olemasolevate materjalide pinnalt ei ole kohtul alust arvata, et kasutatud indikaatorvahend oleks taatlemata, protokollis on kirjas indikaatorvahendi järgmiseks kontrollimise ajaks 09.03.2014.
8.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu D.N-i määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.