lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-16812/52

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 11.02.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number
1-09-16812/52
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
11.02.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
926
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-16812/20Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja10.11.2011

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-09-16812

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11.02.2014.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-09-16812

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kohtuasi

Vangla esitatud materjalid J.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu

J.M (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg,

06.02.2014.a Tallinn kaugkohtuistung

koht

Liivalaia

kohtumaja,

avalik

RESOLUTSIOON

1.Vabastada J.M karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta kohtumääruse jõustumisest, millest esimeseks 7 (seitsmeks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Tartu mnt 85 Tallinn) ning kohustada J.M-i järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
2.Kohaldada J.M-i suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 4) osaleda sotsiaalabiprogrammis; 5) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 7 (seitse) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
3.J.M-ile määratud katseaja kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
4.J.M vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Harju kriminaalhooldusosakonnale ja J.M-ile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 12.12.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava J.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 21.06.2010.a kohtuotsusega tunnistati J.M süüdi KarS § 200 lg 1 järgi ja karistati teda KarS § 68 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel 2 aasta 7 kuu ja 26-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 08.01.2012.a ja lõpp on 03.09.2014.a. J.M-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korda. Vangistuse ajal on toimunud vestlused inspektor-kontaktisikuga ning alates 09.03.2012.a omandab elektriku eriala kutsehariduskeskuses. 9 distsiplinaarkaristust. Vabanemisel asub elama aadressile XXX, isiku sõnul asub tööle XXXOÜ-sse. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. J.M-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava lähedastest on tal ema, vanem õde ja isa. Vanemad on lahutatud, kuid nii ema kui ka isaga on kinnipeetaval head suhted. Nii ema kui ka isa toetavad isikut materiaalselt. Isiku elukaaslase sõnade kohaselt asub J.M elama tema juurde aadressile XXX, kus elas ka enne vangistust. Antud korter on ühetoaline, kus elab hetkel elukaaslane koos pojaga. Ennetähtaegse vabanemise korral on isikul garanteeritud töökoht OÜ-s XXX. Telefonivestluses 04.11.2013.a ettevõtte juhatuse liige kinnitas antud infot. Tema sõnade kohaselt on ta nõus võtma isikut enda juurde tööle miinimumpalgaga. Kinnipeetava ema omab püsivat töökohta ja on nõus toetama J.M materiaalselt esialgu peale vabanemist. J.M taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega.

Prokuröri abi Aleksander Tšitšerov edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei ole nõus J.M-i tingimisi ennetähtaegse vabastamisega. Eelmised karistused olid määratud ka tingimisi – ÜKT näol, kuid katseajal pani toime uue kuriteo. Kuritegude raskusaste on muutunud raskemaks. Karistusaja lõpp 03.09.2014.a. Vangistuse jooksul omab üheksat distsiplinaarkaristust. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et J.M-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J.M-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, viimase kohtuotsusega tunnistati J.M süüdi röövimise eest (1 episood) ning karistusele liideti eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus varguse eest. Kuigi korduvad karistused ja vangistuse ajal kohaldatud distsiplinaarkaristused näitavad pigem senist kinnipeetava negatiivset hoiakut õiguskuulekasse käitumisse, arvestab kohus kinnipeetava taotlust vabastada ta elektroonilise järelevalvega, mis näitab, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, on valmis käituma vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele ja aktsepteeritud tavadele ning soovib oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on vähem kui 7 kuud vangistust, võimaldab kohtu hinnangul kinnipeetava allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase katseajaga ühes elektroonilise järelevalvega kohaldada J.M-i üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas J.M-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Elektrooniline järelevalve aitab kaasa vajalikule resotsialiseerimisele ning õiguskuuleka käitumise kinnistamisele. Kohus usub, et praeguseks üle 2 aasta vangistust on pannud J.M-i lõpuks mõistma õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning ta on enda senisest õigusvastasest käitumisest ka tõsiseltvõetavad järeldused teinud. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka vangla. Kohus arvestab ka, et vabanedes on kinnipeetaval olemas garanteeritud töökoht, seega kindel sissetulek, mis peaks eelduslikult ära hoidma uute kuritegude toimepanemise riski majandusliku kasusaamise eesmärgil. Lisaks töökohale on kinnipeetaval vabadus olemas ka elukoht, vanemate ja elukaaslase toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kaasa kinnipeetava edasise elu korraldamisel vastavalt ühiskonnas aktsepteeritavatele hoiakutele ja tõekspidamistele. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.