1-13-353
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
11.02.2014.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja nr
1-13-353
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Kohtuasi
Vangla esitatud materjalid F.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
F.O (ik: XXX; viibib Vanglas)
Kohtuistungi toimumise aeg,
06.02.2014.a Tallinn kaugkohtuistung
koht
Liivalaia
kohtumaja,
avalik
Prokuröri abi Aleksandt Tšitšerov edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt on prokurör nõus F.O tingimisi ennetähtaegse vabastamisega. Käesolevat karistust kannab vanglas esimest korda, alates 31.10.2012. Kuriteo toimepanemise põhjuseks on alkoholi kuritarvitamine. Seoses alkoholi tarvitamisega on olnud deliiriumis ning esinenud epilepsiahood. 28.02.2013 kohtuistungi protokollist nähtub, et isikul on kohtuarstliku ekspertiisi akt nr. 433 alusel välja kujunenud psüühikahäire alkoholsõltuvusena. Isik tunnistab sõltuvust ning oma sõnul on motiveeritud sõltuvusest loobuma. Karistusaja lõpp on 21.02.2015.a. Vabanemisel on kindel vabanemisjärgne elukoht – Xxx, Tallinn, ema juurde. Kuid on olemas risk, kuna F.O korduvalt kasutas ema suhtes kasutas füüsilist vägivalda. Vangla toetab F.O tingimisi ennetähtaegse vabastamise arvestades, et kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 24% ning uue, samalaadse vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 38%. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud F.O arvamuse, leiab, et F.O võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik F.O isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav kannab karistust teise astme kuriteo – piinamise - eest ning vanglas viibib ta esimest korda. Võib eeldada, et esmakordne vanglas viibimine on pannud F.O mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, näitab ka distsiplinaarkaristuste puudumine vanglas. Samuti hindab kohus positiivsena vangla iseloomustuses märgitut, et vangistuse ajal alustas kinnipeetav riigikeele kursustega ning osaleb sotsiaalprogrammis „Perevägivalla vähendamine“, motivatsioon muutmiseks on olemas. Nimetatu on oluline, kuna F.O kannab karistust piinamise eest, kus kannatanuks oli kinnipeetava ema. Kuna kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne, usub kohus, et normikohast käitumist suudab kinnipeetav jätkata ka vabaduses. Kuna vastavalt esitatud materjalidele on kõik vägivallakuriteod sooritatud alkoholijoobes, peab kohus oluliseks ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahet pöörduda vabaduses alkoholismivastasele ravile, olles valmis ka kodeeruma, väidetavalt oli sellest ka oma arstiga juba rääkinud, nõus kodeeruma kolmeks aastaks. Ka vangla on märkinud, et isik tunnistab sõltuvust ning oma sõnul on motiveeritud sõltuvusest loobuma, käesoleval ajal isik väidab, et sai oma vigadest aru, kahetseb kuritegu, kinnipeetaval on soov muutuda, kuid tunnistab, et alkoholisõltuvus on suurim takistav probleem. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas F.O-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti loobuma alkoholist. Kriminaalhooldus on kohtu hinnangul vajalik ka seetõttu, et kinnipeetav asub elama taas ema juurde. Kinnipeetava ema on küll valmis poega enda juurde elama võtma, kuid on oluline, et kinnipeetava üle säiliks järelevalve, sealhulgas järelevalve ka alkoholist hoidumise ja vastavale ravile pöördumise osas, välistamaks uusi süütegusid. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 järgi valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise
järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka prokurör, samuti Vangla, hinnates üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosust 2 aasta jooksul 24 % ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust kahe aasta jooksul 38 %, mis on keskmisest madalamad näitajad. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.