lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-353/15

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 11.02.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number
1-13-353/15
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
11.02.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1068
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-353/4Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja01.03.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-13-353

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11.02.2014.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-13-353

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kohtuasi

Vangla esitatud materjalid F.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu

F.O (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg,

06.02.2014.a Tallinn kaugkohtuistung

koht

Liivalaia

kohtumaja,

avalik

RESOLUTSIOON

1.Vabastada F.O karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Tartu mnt 85 Tallinn) ning kohustada F.O järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: Xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
2.Kohaldada F.O suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda psühhiaatri poole vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul, läbida alkoholismivastane ravikuur ja esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.
3.F.O-le määratud katseaja kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
4.F.O vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Harju kriminaalhooldusosakonnale ja F.O-le . Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 23.12.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava F.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 01.03.2013.a kohtuotsusega tunnistati F.O süüdi KarS § 122 järgi ja karistati teda KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 alusel 2 aasta 3 kuu ja 21-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 31.10.2012.a ja lõpp on 21.02.2015.a. F.O kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglas viibib kinnipeetav esimest korda, kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, distsiplinaarkaristusi vangistuse ajal ei ole määratud. Vangistuse ajal alustas riigikeele kursustega ning osaleb sotsiaalprogrammis „Perevägivalla vähendamine“, motivatsioon muutmiseks on olemas. Enne vangistust elas koos emaga Tallinnas, Xxx, vabanemise korral on isikul esialgu võimalus asuda elama ema juurde. Vabanedes kindlat töökohta ei ole. Vangla toetab kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega. F.O kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et F.O lähedasteks on tema ema ja ema õde. 30.10.2013 toimunud vestlusest kinnipeetava tädiga selgus, et aasta jooksul enne käesolevat vangistust elas F.O ema juures, kes oli viimase kuriteo kannatanuks (KarS § 122, 01.03.2013). Vaatamata sellele asjaolule, peale mõningat kõhklust andis ema oma nõusoleku selle kohta, et F.O ennetähtaegse vabanemise korral esialgu asub tema juurde elama. Teada, et endise elukaaslase ja lastega kinnipeetav ei suhtle. F.O suhtleb emaga kirjavahetuse teel. F.O on taotlenud tingimisi ennetähtaegset vabastamist aadressil Xxx, Tallinn, oma ema juurde. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub kinnipeetaval kindel töökoht. F.O taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Prokuröri abi Aleksandt Tšitšerov edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt on prokurör nõus F.O tingimisi ennetähtaegse vabastamisega. Käesolevat karistust kannab vanglas esimest korda, alates 31.10.2012. Kuriteo toimepanemise põhjuseks on alkoholi kuritarvitamine. Seoses alkoholi tarvitamisega on olnud deliiriumis ning esinenud epilepsiahood. 28.02.2013 kohtuistungi protokollist nähtub, et isikul on kohtuarstliku ekspertiisi akt nr. 433 alusel välja kujunenud psüühikahäire alkoholsõltuvusena. Isik tunnistab sõltuvust ning oma sõnul on motiveeritud sõltuvusest loobuma. Karistusaja lõpp on 21.02.2015.a. Vabanemisel on kindel vabanemisjärgne elukoht – Xxx, Tallinn, ema juurde. Kuid on olemas risk, kuna F.O korduvalt kasutas ema suhtes kasutas füüsilist vägivalda. Vangla toetab F.O tingimisi ennetähtaegse vabastamise arvestades, et kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 24% ning uue, samalaadse vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 38%. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud F.O arvamuse, leiab, et F.O võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik F.O isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav kannab karistust teise astme kuriteo – piinamise - eest ning vanglas viibib ta esimest korda. Võib eeldada, et esmakordne vanglas viibimine on pannud F.O mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, näitab ka distsiplinaarkaristuste puudumine vanglas. Samuti hindab kohus positiivsena vangla iseloomustuses märgitut, et vangistuse ajal alustas kinnipeetav riigikeele kursustega ning osaleb sotsiaalprogrammis „Perevägivalla vähendamine“, motivatsioon muutmiseks on olemas. Nimetatu on oluline, kuna F.O kannab karistust piinamise eest, kus kannatanuks oli kinnipeetava ema. Kuna kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne, usub kohus, et normikohast käitumist suudab kinnipeetav jätkata ka vabaduses. Kuna vastavalt esitatud materjalidele on kõik vägivallakuriteod sooritatud alkoholijoobes, peab kohus oluliseks ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahet pöörduda vabaduses alkoholismivastasele ravile, olles valmis ka kodeeruma, väidetavalt oli sellest ka oma arstiga juba rääkinud, nõus kodeeruma kolmeks aastaks. Ka vangla on märkinud, et isik tunnistab sõltuvust ning oma sõnul on motiveeritud sõltuvusest loobuma, käesoleval ajal isik väidab, et sai oma vigadest aru, kahetseb kuritegu, kinnipeetaval on soov muutuda, kuid tunnistab, et alkoholisõltuvus on suurim takistav probleem. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas F.O-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti loobuma alkoholist. Kriminaalhooldus on kohtu hinnangul vajalik ka seetõttu, et kinnipeetav asub elama taas ema juurde. Kinnipeetava ema on küll valmis poega enda juurde elama võtma, kuid on oluline, et kinnipeetava üle säiliks järelevalve, sealhulgas järelevalve ka alkoholist hoidumise ja vastavale ravile pöördumise osas, välistamaks uusi süütegusid. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 järgi valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise

järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka prokurör, samuti Vangla, hinnates üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosust 2 aasta jooksul 24 % ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust kahe aasta jooksul 38 %, mis on keskmisest madalamad näitajad. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.