Pärnu Maakohus
Kohtunik
Indrek Saar
Kohtuistungi sekretär
Aivi Meister
Prokurör
Liia Piirisalu
Kohtuistungi aeg
11.veebruar 2014.a.
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.veebruar 2014.a.Rapla
Kriminaalasja number
1-13-11402
Kriminaalasi
Aavo Vesilinnu ja süüdistusasi Väino Esneri süüdistusasi KarS §§ 25 lg. 1 ja 2 ning 199 lg. 2 p.p. 7 ja 8 järgi kokkuleppemenetluses.
Süüdistatav
Aavo Vesilind, isikukood 34602120215, EV kodanik, emakeel eesti, keskharidusega, pensionär, kaks korda kriminaalkorras karistatud, viimati 22.veebruaril 2013.a. Harju Maakohtu poolt KarS §§ 199 lg 2 p 7, 349, 209 lg 2 p.p. 1 ja 3 64 lg 1 järgi vangistusega üks (1) aasta, mida suurendati KarS § 65 lg. 2 kohaselt Harju Maakohtu poolt 27.detsmbril 2010.a. mõistetud vangistuse võrra ja liitkaristuseks jäi vangistus kolm (3) aastat kuus (69 kuud ja üks (1) päev, alates 11.detsembrist 2012.a. vahistatud ja kannab vangistust Murru Vanglas, elukoht xxxxxxx xxxxxxxx tee xxxxx, registreeritud elukoht xxxxxxx xxxxxx xxxxx
Kaitsja Süüdistatav
vandeadvokaat Natalia Suvorova
Väino Esner, isikukood 34911290340, EV kodanik, emakeel eesti, keskeri haridusega, pensionär, kriminaalkorras karistatud, viimati 22.veebruaril 2013.a. Harju Maakohtu poolt KarS §§ 199 lg 2 p 7, 349, 209 lg 2 p 1 ja 3 järgi vangistusega kaks (2) aastat ja seitse (7) kuud, mille kandmisest vabastati vastavalt Harju Maakohtu 22.mai 2013.a. määrusele tingimisi enne tähtaega
katseajaga kuni 22.jaanuarini 2015.a., elukoht xxx xxxx maakond xxxxxx xxxxxx xxxxxx linnosa xxxxxxx pst xxxx Kaitsja Kohaldatud menetlusnormid
vandeadvokaat Eve Jundas KrMS §§ 238 lg 1 p 4 ja lg 2, 310 lg 1, 311-313, 315 lg 1, 4 ja
Süüdi tunnistada Aavo Vesilind kuriteos KarS §§ 25 lg. 1 ja 2 ja 199 lg 2 p. 7 ja 8 järgi ja karistada teda vangistusega üheksa (9) kuud, millest seoses kahtlustatavana kinnipidamisega 06.07.oktoobrini 2011.a. lugeda kaks (2) päeva kantuks ja vangistuse kandmata osaks jääb kaheksa (8) kuud ja kakskümmend kaheksa (28) päeva. KarS §§ 64 lg. 1 ja 65 lg 1 alusel lugeda karistus kaetuks Harju Maakohtu poolt 22.veebruaril 2013.a. mõistetud kolme (3) aasta kuue (6) kuu ja ühe (1) päevase vangistusega. Karistuse kandmise alguseks lugeda 11.detsember 2012.a. Süüdi tunnistada Väino Esner kuriteos KarS §§ 25 lg. 1 ja 2 ja 199 lg 2 p. 7 ja 8 järgi ja karistada teda vangistusega üheksa (9) kuud, millest seoses kahtlustatavana kinnipidamisega 06.07.oktoobrini 2011.a. lugeda kaks (2) päeva kantuks ja vangistuse kandmata osaks jääb kaheksa (8) kuud ja kakskümmend kaheksa (28) päeva. KarS §§ 64 lg. 1 ja 65 lg 1 alusel lugeda karistus kaetuks Harju Maakohtu poolt 22.veebruaril 2013.a. mõistetud kahe (2) aasta ja seitsme (7) kuulise vangistusega, mille kandmisest Väino Esner Harju Maakohtu 22.mai 2013.a. määruse alusel vabastati tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 22.jaanuarini 2015.a. Välja maksta Eesti Vabariigi eelarvest Eesti Advokatuuri juhatuse kaudu määratud kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova tasuks kohtuistungist osavõtu eest 72 eurot. (summa sisaldab käibemaksu) Välja maksta Eesti Vabariigi eelarvest Eesti Advokatuuri juhatuse kaudu määratud kaitsja vandeadvokaat Eve Jundase tasuks kohtuistungist osavõtu eest 72 eurot. (summa sisaldab käibemaksu) Välja mõista Aavo Vesilinnult riigi tuludesse 480 eurot sundraha ja 225.52 eurot määratud kaitsja tasu hüvituseks. Välja mõista Väino Esnerilt riigi tuludesse 480 eurot sundraha ja 144 eurot määratud kaitsja tasu hüvituseks. Sundraha ja kaitsja töötasu on võimalik tasuda vabatahtlikult ositi kaheteist kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist s.o. ühes kuus 40 eurot sundraha ja V.Esneril 14.40 kaitsja tasu eurot ja A.Vesilinnul kaitsja tasu 22.55 eurot. Summasid saab tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr EE403300333416110002 Danske Bank AS-i Eesti filiaalis, kontole nr EE891010220034796011 SEB Pank AS-is või kontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is. Tasumisel märkida saajaks Rahandusministeerium, viitenumber 2800049696 ja selgituseks kohtuasja nr 1-13-11402. Esimese osamakse mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Välja mõista Aavo Vesilinnult ja Väino Esnerilt solidaarselt JO kasuks 2927.20 eurot kuriteoga
tekitatud kahju hüvituseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada viieteistkümne (15) päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast maakohtu kaudu apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooni saab esitada kriminaalmenetluse normide rikkumise peale ja juhtudel, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, on ebaõigesti kvalifitseeritud või kui seadus ei näe süüks arvatud kuriteo eest ette kokku lepitud karistust. Menetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus oli menetlusosalisele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistuse sisu Aavo Vesilindu süüdistatakse selles, et ta kasutades ära AV teadmatust XXXXX maakonnas XXXXXXXX vallas XXXXXXXX külas asuva XXXXX talu omaniku osas, viis koos Väino Esneriga AV eksitusse, mis seisnes selles, et Väino Esner esines AV ja temale alluvate tööliste ees XXXXX talu naabrimehena, kellele oli lubatud talu territooriumile juurdepääs ja volitus lubada viia talust ära erinevaid metallesemeid ja mööblit ja saada ostjalt esemete eest 1500 eurot. Kokkuleppe tulemusena sõitsid A. V poolt saadetud töölised 28.septembril 2011 kella 11:00 ja 18.00 vahel XXXXX maakonnas XXXXXXX vallas XXXXXXX külas asuvasse XXXXX tallu ja hakkasid ära vedama järgmisi JOle kuuluvaid esemeid – registrist kustutatud sõiduautot Škoda, veoauto ZIL kaheteljelist järelhaagist, võrkaeda koos postidega, hobuniidukit, alasit, kartulipaneku masinat ja käivitusabi starterit. Varguse käigus lõhuti katla paja ümbrus, traktoriukse klaas ja uks, kolm puidust teravilja kirstu. Vargus jäi lõpule viimata teise isiku sekkumise tõttu. Vargusega tekitati materiaalset kahju kokku 3750 eurot. Aavo Vesilinnu (Vesilind) tegu on kvalifitseeritud KarS §§ 25 lg 1 ja 2 ning 199 lg 2 p. 7 ja 8 järgi ette nähtud kuriteona. Väino Esnerit süüdistatakse selles, et ta koos Aavo Vesilinnuga kasutades ära AV teadmatust Rapla maakonnas XXXXXXXX vallas XXXXXXXX külas asuva XXXXXX talu omaniku osas, viis koos Aavo Vesilinnuga AV eksitusse, mis seisnes selles, et Väino Esner esines AV ja temale alluvate tööliste ees XXXXX talu naabrimehena, kellele oli lubatud talu territooriumile juurdepääs ja volitus lubada viia talust ära erinevaid metallesemeid ja mööblit ning saada ostjalt esemete eest 1500 eurot. Kokkuleppe tulemusena sõitsid A. V poolt saadetud töölised 28.septembril 2011 kella 11:00 ja 18.00 vahel XXXXX maakonnas XXXXXXXX vallas XXXXXXX külas asuvasse XXXXX tallu ja hakkasid ära vedama järgmisi JOle kuuluvaid esemeid – registrist kustutatud sõiduautot Škoda, veoauto ZIL kaheteljelist järelhaagist, võrkaeda koos postidega, hobuniidukit, alasit, kartulipaneku masinat ja käivitusabi starterit. Varguse käigus lõhuti katla paja ümbrus, traktoriukse klaas ja uks, kolm puidust teravilja kirstu. Vargus jäi lõpule viimata teise isiku sekkumise tõttu. Vargusega tekitati materiaalset kahju kokku 3750 eurot. Väino Esneri tegu on kvalifitseeritud KarS §§ 25 lg 1 ja 2 ning 199 lg 2 p. 7 ja 8 ette nähtud kuriteona. Aavo Vesilinnu, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on karistuseks KarS §§ 25 lg 1 ja 2 ning 199 lg 2 p. 7 ja 8 ette nähtud kuriteo eest vangistus üheksa (9) kuud,
milline loetakse kaetuks A.Vesilinnule Harju Maakohtu poolt 22.veebruaril 2013.a. mõistetud kolme (3) aasta kuue (6) kuu ja ühe (1) päevase vangistusega, millist A.Vesilind alates 11.detsembrist 2012.a. juba kannab. Väino Esneri, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on karistuseks KarS §§ 25 lg 1 ja 2 ning 199 lg 2 p. 7 ja 8 ette nähtud kuriteo eest vangistus üheksa (9) kuud, milline loetakse kaetuks talle Harju Maakohtu poolt 22.veebruaril 2013.a. mõistetud kahe (2) aasta ja seitsme (7) kuulise vangistusega, mille kandmisest on V.Esner tingimisi enne tähtaega vabastatud.
Kohtu seisukoht Väino Esner tunnistas end täielikult süüdi ja jäi kokkuleppe juurde. Aavo Vesilind ei avaldanud, kas ta end süüdi tunnistab või mitte. Prokurör ja kaitsja jäid samuti kokkulepete juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et enda süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on süüdistatavate tahe ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Seepärast tuleb teha vastavalt kokkulepetele ka süüdimõistev otsus.
Indrek Saar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.