Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 13. jaanuari 2014 määrus karistuse täitmisele pööramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu H.R, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 13. jaanuari 2014 määrus muutmata ja süüdimõistetu H.R määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu 11.03.2013 kohtuotsusega mõisteti H.R süüdi KarS § 424 järgi ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka kinnipidamise aeg 11.03.2013, s.o 1 päev, ning lõplikuks karistuseks mõisteti H.R-ile 3 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel ei pööratud mõistetud vangistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 ja § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 50 lg 1 alusel võeti H.R-ilt ära juhtimisõigus kolmeks kuuks. Katseaja algus oli 11.03.2013.
2.
22.04.2013 saabus Viru Maakohtusse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne, millest selgus, et H.R ei täita kohtu poolt määratud kohustusi ehk ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. H.R avaldas, et ta soovib alkoholisõltuvusest vabaneda, kuid talle on vaja selleks määrata ravi. Kriminaalhooldusametnik
tegi kohtule ettepaneku määrata H.R-ile täiendavaid kohustusi KarS § 75 lg 3 alusel, kohustades süüdimõistetut läbima alkoholivastane ravi hiljemalt 19.05.2013.
3.Viru Maakohus leidis 24.04.2013 oma kohtumääruses, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ning H.R-ile tuleb määrata täiendav kohustus – läbida alkoholivastane ravi hiljemalt 19.05.2013.
4.18.12.2013 saabus Viru Maakohtusse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ettepanekuga pöörata H.R-ile mõistetud karistus täitmisele.
4.1.Erakorralisest ettekandest nähtub, et H.R ei ole täitnud kontrollnõudeid, jättes ilmumata registreerimistele. Samuti on süüdimõistetu jätnud täitmata kohtu poolt määratud kohustuse ehk ei ole allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. H.R-ile oli määratud registreerimine 18.04.2013, kriminaalhooldusalune ilmus 19.04.2013. Kui registreerimine oli määratud 17.06.2013, ilmus süüdimõistetu 18.06.2013. H.R ei ilmunud registreerimisele 22.11.2013 ning kriminaalhooldusametnik saatis uue kutse ilmuda 28.11.2013. Ka sellel kuupäeval süüdimõistetu registreerimisele ei tulnud. Sellest tulenevalt teostas kriminaalhooldusametnik kodukülastuse, mille käigus selgus, et H.R esineb alkoholijoove. Järgmiseks registreerimiseks oli määratud 05.12.2013, kuhu süüdimõistetu taaskord ei ilmunud, väites telefoni teel, et tal on palavik. Uueks registreerimisajaks määrati 06.12.2013, kus kontrolli käigus tuvastati H.R alkoholijoove.
4.2.06.12.2013 antud kirjalikus seletuses H.R selgitas, et ei ilmunud 22.11.2013 registreerimisele, sest läks peale tööd koju, kus tülitses elukaaslasega ning tarvitas alkoholi. 28.11.2013 ei saabunud registreerimisele, sest tarvitas alkoholi. 06.12.2013 saabus registreerimisele alkoholijoobes, sest eelmisel päeval oli elukaaslasega tülitsenud ning tarvitas alkoholi. 05.12.2013 ei saabunud registreerimisele, sest oli kõrge palavik ja tervislik seisund kehv. Seletuskirjas palub kohtult võimalust asuda karistust kandma jaanuaris. Kriminaalhooldusametnik leidis, et H.R puhul alkoholi kuritarvitamine mõjutab tema elu negatiivselt. See asjaolu on ilmnenud alkoholi korduvas tarvitamises, kuigi tal on keeld alkoholi mitte tarvitada.
5.Viru Maakohtu 13.01.2014 määrusega rahuldati erakorralises ettekandes esitatud kriminaalhooldusametniku taotlus ning pöörati H.R-ile Viru Maakohtu 11.03.2013 otsusega mõistetud karistus 3 kuud 29 päeva vangistust täitmisele. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
5.1.Maakohus, tutvunud kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande, sellele lisatud materjalidega ja süüdimõistetu selgitustega, oli seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Registreerimislehelt nähtus, et H.R korduvalt ei ilmunud määratud ajal registreerimistele. Seega H.R rikkus temale KarS § 75 lg 1 p 2 katseajaks määratud kontrollnõuet – ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. H.R ei täida KarS § 75 lg 2 p 2 alusel talle kohtu poolt määratud kohustust - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.
5.2.Katseaja jooksul on H.R 5 korral rikkunud kontrollnõuet ilmuda õigel ajal registreerimiseks. Positiivseteks asjaoludeks on H.R tööhõive kogu kaitseaja vältel ning sotisaalabiprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine. H.R käitumist katseajal ei saa vaatamata sellele hinnata kontrollnõuete täitmise osas positiivselt. Ta rikkus seega karistuse täitmisele mittepööramise tingimusi. 24.04.2013 Viru Maakohtu kohtumäärusega kohus tõdes, et
süüdimõistetul olid probleemid kontrollnõuete täitmisega ja tal võimaldati läbida alkoholivastane ravi. Nimetatud kohustuse H.R täitis, kuid kontrollnõuete täitmise nõuete rikkumine seoses alkoholi mittetarvitamise kohustuse rikkumistega jätkus ja kuni järjekordse erakorralise ettekande esitamiseni maakohtule ei olnud isik tarvitusele võtnud enda käitumise korrigeerimiseks mingeid meetmeid, muutmaks oma edasist käitumist.
5.3.Süüdimõistetu näitas oma käitumisega, et ta ei ole võimeline täitma katseaja tingimusi ega kanda temale mõistetud tingimisi karistust. Varasemalt H.R-ile katseajaks määratud täiendav kohustus ei avaldanud isikule mõju ning ta jätkas kontrollnõuete ja kohustuste eiramist. Ülaltoodust võib järeldada, et katseaja pikendamine või täiendava kohustuse määramine ei ole käesoleval juhul otstarbekas. Maakohus leidis, et H.R ei ole asunud paranemise teele ja vangistuse täitmisele pööramata jätmine ei ole täitnud eesmärki.
6.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu H.R, kes palub osaliselt muuta Viru Maakohtu 13.01.2014 määrust osas, mis puudutab karistuse täitmisele pööramist ning määrata H.R-ile vangistuse asemel üldkasulik töö. Määruskaebuse esitaja seisukohad on järgnevad.
6.1.H.R palub kohtul tähelepanu pöörata asjaoludele, et ta töötab käesoleval ajal tähtajatu töölepingu alusel OÜ-s XXX ja tal on kindel elukoht. Peale kohtuistungit selgitas süüdimõistetule kohtuistungil viibinud tuttav, et karistuse kandmise viis võib olla ka muu ja nimelt üldkasulik töö. Kaebuse esitaja sellest tõlgi vahendusel aru ei saanud, kui ta vastas maakohtule, et tal on töökoht.
6.2.Kaebuse esitaja leiab, et kui vangistus on võimalik asendada üldkasuliku tööga, siis tema on nõus tegema üldkasulikku tööd nii palju kui kohus määrab. Üldkasuliku töö tegemist võimaldaks ka tema tööaeg. Lisaks juhib H.R kohtu tähelepanu asjaolule, et alles 2013. aasta lõpus sõlmiti temaga tähtajatu tööleping ning kui kaebaja peab viibima vangistuses peaaegu 4 kuud, siis ta kaotab töö ning rikuks sellega ka kohtu poolt määratud kontrollnõudeid.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
8.Materjalidest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et H.R on rikkunud talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja kontrollnõuet ilmuda õigeaegselt registreerimisele. Nii nähtub maakohtule esitatud erakorralisest ettekandest, et H.R on jätnud alkoholi tarvitamise tõttu korduvalt õigeaegselt registreerimisele ilmumata. Seega on H.R rikkunud temale katseajaks määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Ka H.R ise on kontrollnõude rikkumist tunnistanud.
9.Kuna KarS § 74 lg 4 annab kohtule kaalutlusruumi, võimaldades lisaks karistuse täitmisele pööramisele ka täiendavate kohustuste määramist ja katseaja pikendamist kuni ühe aasta võrra, peab kohus karistuse täitmisele pööramist motiveerima. Ringkonnakohus on seisukohal, et H.R suhtes ei esine selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid veelkord määrata süüdimõistetule täiendavaid kohustusi või pikendada katseaega. Ringkonnakohus juhib
tähelepanu tõigale, et tegemist ei ole esimese kriminaalhooldaja poolt H.R kohta koostatud erakorralise ettekandega. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et H.R-ile Viru Maakohtu 11.03.2013 otsusega määratud kohustuse osas täita kontrollnõudeid ning määratud kohustusi, on kriminaalhooldusametnik teinud erakorralise ettekande 22.04.2013 põhjusel, et H.R ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Sel korral pidas maakohus põhjendatuks määrata H.R-ile täiendav kohustus läbida alkoholivastane ravi. Kohtule esitatud õiendi kohaselt (tl 116) läbib H.R MTÜ Alkohoolikute ja narkomaanide nõustamise keskuses Lootus ajavahemikul 22.04.201322.10.2014 alkoholiravi. H.R ei ole kasutanud saadud võimalust ega teinud oma käitumises vastavaid korrektuure, sõltumata alkoholisõltuvuse ravist. Lisaks on H.R läbinud sotsiaalabiprogrammi Eluviisitreening (tl 109), mille käigus käsitleti teemasid nii motivatsiooni tugevdamisest kui ka sõltuvusest. Ringkonnakohus on seisukohal, et H.R ei ole kasutanud talle antud võimalust efektiivselt ning karistuse eesmärke ei ole võimalik praegusel ajahetkel saavutada ilma vangistust kohaldamata. Ka ei ole asjakohane katseaja pikendamine, sest kolleegiumil puudub veendumus, et H.R suudaks oma käitumist täiendava abita muuta. Samuti ei kao alkoholiprobleemid üksnes tähtaja pikendamisega.
10.Ringkonnakohus rõhutab, et H.R oli teadlik tema suhtes tehtud kohtulahendi sisust, selgesõnaliselt kirjasolevatest kohustustest ja nende mittetäitmisel kaasnevast tagajärjest, kuid otsustas sellele vaatamata keeldu eirata, õigeaegselt registreerimisele mitte ilmuda ja alkoholi tarvitada. Võimalus asendada vangistus üldkasuliku tööga ei ole eeltoodud asjaoludel ringkonnakohtu arvates põhjendatud. H.R-ile on varasemalt antud võimalus oma käitumist muuta, kuid ta ei ole seda võimalust kasutanud. Kohtule esitatu põhjal ei ole alust arvata, et järjekordse uue võimaluse andmisel olukord muutuks. Lähtudes eeltoodust, on asjakohatu määruskaebuse esitaja viide asjaolule, et vangistuses viibides kaotab ta hiljuti omandatud tähtajatu töölepinguga töökoha. H.R on käesoleval juhul võtnud iseseisvalt riski, et vangistus võidaks pöörata täitmisele ning on vaatamata sellele jätkanud alkoholi kuritarvitamist.
11.Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 432, § 390, § 337 lg 1 p 1 on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu H.R määruskaebus rahuldamata.
Paavo Randma
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.