Kohtulahend

Kriminaalasi nr 1-13-6244 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas kohtule materjalid kinnipeetava I.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. I.P on Viru Maakohtu 16.09.2013 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 ja § 213 lg 1 järgi ning KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1, kohaldamisega mõisteti karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust ja rahaline karistus 256 eurot. Karistuse kandmise algus 14.01.2013 ja lõpp 14.04.2014. Kinnipidamisasutuses I.P kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub elama elukaaslase juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval on määratlemata kodakondsus ja isikutunnistus kehtib kuni 22.10.2017.a. Kinnipeetaval on vaid algharidus, põhihariduse jätkamise soov puudub. Riigikeele oskus puudulik, hetkel riigikeele õppes ei osale. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole I.P kindlat töökohta. Kinnipeetava elukaaslane Jelena Kuzmina töötab ning on väidetavalt nõus isikut vanglast vabanedes toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. Sõpru, kes kinnipeetav I.P vabaduses positiivselt mõjutaksid, ei ole. Väidetaval hoidub suhtlemast kriminaalkorras isikutega, kuid mitmed kuriteod toime pandud koos kriminaalse taustaga isikutega. Kuna kinnipeetavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja isik ei ole eelmistest karistustest järeldusi teinud, siis sellest tuleneval nähtub, et isik pooldab riskeerivat ja hoolimatut elustiili. Narkootikumide tarvitamist alustas umbes 13 aastat tagasi. Alguses suitsetas kanepit, kui oli depressiivses meeleolus, edasi hakkas tarvitama heroiini. Narkootikumide levitamine oli seotud isiku enda tarvitamisvajadusega. Isik on läbinud eelmise vanglakaristuse ajal sõltuvusi käsitlevaid programme "xxx" ning osalenud Grupiteraapias sõltlastele, kus isik oli huvitatud kõikides tunnis käsitletud teemadest. Oli analüüsivõimeline ja osavõtlik, samas tunnistas, et õpitu on vajalik talle edaspidiseks eluks. Samuti on praeguse karistuse ajal kinnipeetavale tehtud ettepanek sõltuvusravile asumiseks, kus ta algselt küll andis selleks nõusoleku, kuid hiljem siiski ei olnud nõus kõigi tingimustega (ei nõustunud asuma haiglaravile). Käesoleva vangistuse jooksul kinnipeetavat ühegi taasühiskonnastava tegevusega hõivata ei ole jõutud. Kinnipeetav viibib hetkel uimastivabas osakonnas (mis on mõeldud sõltlastest kinnipeetavatele), kus osaleb sõltuvusi käsitlevates programmides. Kinnipeetav I.P on kriminaalkorras karistatud 7 korral, reaalset vangistust kannab teist korda. Isik oli varasemalt kriminaalhooldusel rikkunud kriminaalhoolduse reegleid. Hetkel kannab karistust KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 (vargus) ja KarS § 213 lg 1 (arvutikelmus) alusel. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 73%. Viru Vangla ei toeta I.P tingimisi ennetähtaegset vabanemist kriminaalhoolduse alla. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral soovib I.P asuda elama oma elukaaslase Jxxx Kuxxx korterisse aadressile xxx xxx xxx Tegemist on kahetoalise korteriga. Käesoleval ajal elab antud korteris Jxxx Kxxx koos oma alaealise lapsega. Jxxx Kxxxa töötab ning on nõus I.P vanglast vabanedes toetama materiaalselt ja moraalselt. Kinnipeetaval on algharidus. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole I.P kindlat töökohta ja eriala, töökogemused vähesed. Karistusregistri andmetel on I.P kriminaalkorras karistatud seitse korda, neist neli korda tingimisi vangistusega (millest kaks ebaõnnestusid). Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohas ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. I.P varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on seitsmel korral kriminaalkorras karistatud isikuga, kelle kuriteod on

Kriminaalasi nr 1-13-6244 olnud varavastased ning narkootikumidega seotud kuriteod. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab negatiivset suhtumist õiguskorda. Varasemad karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. I.P soovib vananeda ennetähtaegselt vangistusest. Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamustega, leiab, et I.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I.P isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. I.P nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. I.P on kriminaalkorras karistatud 7 korda (sh varavastaste ning narkokuritegude eest), vangistuses viibib teist korda. Varasemalt Viru Maakohtu 28.02.2011 määruse alusel vabastati I.P ennetähtaegselt vangistuse kandmisest. Vaatamata sellele paranemise teele ta ei asunud ning peale katseaja lõppu jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et on võimeline käituma seaduskuulekalt. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava varasemat kuritegeliku käitumist ja eluviisi puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Peale seda kinnipeetaval oli probleeme narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohus leiab, et tingimuslik karistus ei paneks kinnipeetavat hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning I.P puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem I.P on 4 korda olnud kriminaalhooldusel, millest 2 ebaõnnestus. Seega võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud üldreeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks I.P uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

Kriminaalasi nr 1-13-6244 Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ning käitumist enne vangistust ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu I.P vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.