Kohtulahend

õpitulemused on väga head. Peale vabanemist plaanib isik õppima minna Jõhvi Gümnaasiumisse. Pärast keskhariduse omandamist soovib jätkata õpinguid ülikoolis. Ametlik töökogemus puudub. Peamiseks sissetulekuks oli teadaolevalt varastatud asjade edasimüümine ja narkootikumide müügist saadud tulu. Raha kulutas narkootikumide hankimise ja tarvitamise peale. Kuna elas emaga koos, siis oli ema poolt ülalpeetav. Vabanemisfond on täis, mis on piisav summa esialgseks toimetulekuks vabaduses. Hagisid on tasunud ja motiveeritud ka edaspidi seda tegema. Isiku lähedased on lubanud teda hädavajalikuga kindlustada, samas puudub kinnipeetava ema sõnul tal käesoleval ajal töökoht ning ta on Töötukassas arvel. Isik on Viru Vanglas osalenud erinevatel kursustel, mis annavad juurde tööalaseid oskusi. Elustiilist tulenevalt kuulusid isiku suhtlusvõrgustikku kriminaalse taustaga isikud, kellega enda sõnade kohaselt ei soovi enam mingit tegemist teha. Alustas amfetamiini ja kanepi tarvitamist 16-aastaselt. Enne kinnipidamiskohta sattumist süstis 6-12 korda päevas amfetamiini. Tunnistab varasemat sõltuvust ning on motiveeritud sõltuvuskäitumisest vabanema. Osales Anonüümsete Narkomaanide ühekordses loengus. Läbinud tugigrupi "xxx" mis oli isiku jaoks väga kasulik ning sai palju vajalikku teada. Isiku sõnul tuleb tal sõltuvusega tegeleda ka edaspidi, eriti vabanemisel. On suitsetamisest loobunud. Vajadusel kaaluda isikule sõltuvusravi kohaldamist, A. Gavrilin oma nõusolekut ei andnud. Kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Reaalset vanglakaristust kannab teist korda. Esimest korda karistatud varguse eest, peale mida pannud toime narkokuriteo. Praegune kuritegu on määratud ametniku solvamise eest. Kuritegude soodusteguriks on olnud sõltuvusprobleem ja majandusliku kasu saamise eesmärk Uue kuriteo pani toime katseajal viibides ning vanglas pani toime uue kuriteo. Kinnipeetav on vangistuse jooksul märgatavalt oma käitumist paremuse poole muutnud. Mitte vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus 2 aasta jooksul on 44%. Viru Vangla toetab isiku enne tähtaegset vanglast vabanemist Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral on A.Gavrilinil plaanis minna elama oma endisse elukohta aadressil xxx. Kinnipeetava ema elab korteris üksinda. Nelja-toaline korter kuulub kinnipeetava emale. 12.12.2013 peetud telefonivestluses A.Gavrilini emaga selgus, et kinnipeetav ei soovi ennetähtaegselt vanglast vabaneda. Põhjuseks oli poeg toonud õpingud Viru Vanglas 12.klassis soov on omandada keskharidus. Lõpueksamid plaanib A.Gavrilin sooritada juba vabaduses (karistusaja lõpp 24.04.2014.a.) Vabaduses töötas A.Gavrilin ema sõnul vaid lühikest aega juhutöödel. Kuna A.Gavrilin elas emaga koos, siis oli tema poolt ülalpeetav. Vangistuses omandas kinnipeetav puidupingitöölise kutse. Viru Vangla andmetel on isikul vabanemisfondis rahalisi vahendeid xxx euro ulatuses. Menetlsuse olevaid rahalisi nõudeid on kohtutäiturite andmebaas TÄITISe andmetel 05.12.2013.a. seisuga 3673,79 eurot. Andrei Gavrilinit on kriminaalkorras karistatud 3 korda. Varasemalt on kinnipeetav ühel korral tingimisi karistusest vabastatud ning määratud kriminaalhooldusele. A.Gavrilin ei suutnud katseaega edukalt läbida, kuna sooritas katseajal uued kuriteod ning temale mõistetud karistus pöörati täitmisele. Samuti rikkus ta süstemaatilisest kontrollnõudeid, mille tõttu kriminaalhoolduse teostamine tema suhtes oli raskendatud. Ka vangistuses viibimise ajal ei ole A.Gavrilin suutnud käituda reeglite kohaselt. Viru Vangla andmetel on kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistatud üheksal korral, neist kaks karistust on hetkel kehtivad. Samuti ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et käesoleva karistuse kandmise ajal sooritas A.Gavrilin uue kuriteo. Viru Maakohus mõistis talle 15.10.2010 KarS § 275 alusel 1 kuu vangistust. Samas on kinnipeetav viimase riskihindamise andmeil vangistuse jooksul märgatavalt oma käitumist paremuse poole muutnud. Prokurör andis kirjaliku arvamuse ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Tegemist on kolmel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust. Kinnipeetav on varasemalt olnud kriminaalhooldusel, kuid sooritas katseajal uued

kuriteod ja rikkus süstemaatiliselt kontrollnõuded, mis annab aluse kahelda tema suutlikkuses täita kontrollnõudeid. Viimase kuriteo pani A. Gavrilin toime kandes karistust vangistuses. Puudub veendumus, et kriminaalhooldusel olles on võimalik A. Gavrilin`it distsiplineerida ja korrigeerida tema käitumist. Andrei Gavrilin ei soovi vabaneda ennetähtaegselt ning soovib jätkata karistuse kandmist kinnipidamiskohas. Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu taotluse, leiab, et Andrei Gavrilin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Andrei Gavrilinil on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja käitumist. Andrei Gavrilin 3 korda kriminaalkorras karistatud (varavastase ja narkokuriteo eest ning ametniku solvamise eest). Korduvalt karistatud väärteokorras, sh alkoholiseaduse alusel. Varasemalt Andrei Gavrilin oli määratud kriminaalhooldusele, mis ei olnud tulemuslik kuna isik katseajal pani toime uue kuriteo ega järginud kontrollnõudeid. Kõik püstitatud eesmärgid jäid täitmata. Viimane kuritegu on toime pandud karistuse kandmise ajal. Kohus leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna Andrei Gavrilin on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise. A.Gavrilin avaldas, et soovib jätkata karistuse kandmist kinnipidamiskohas. Varem isikule tingimisi mõistetud vangistus ühes allutamisega käitumiskontrollile ei avaldanud kinnipeetavale mõju kuna ta ei suutnud hoiduda kuritegude toimepanemisest. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus jätkata õpinguid keskhariduse omandamise ja osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo iseloomu ning käitumist eelneval katseajal ja vangistuses, ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu Andrei Gavrilini vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.