Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 22. jaanuari 2014 määrus mittevormikohaste kaitsjatasutaotluste rahuldamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vandeadvokaat Mare Laur, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 22. jaanuari 2014 määrus jätta muutmata.
Vandeadvokaat Mare Lauri määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud summas 180 eurot jätta vandeadvokaat Mare Lauri kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.16.01.2014 toimus Tartu Maakohtus kohtuistung kriminaalasjas 1-13-10134. Kriminaalasjas oli süüdistatava Kaarel Viilvere riigi õigusabi korras kaitsja vandeadvokaat Mare Laur, kes esitas nimetatud istungi eest 16.01.2014 vormikohase tasutaotluse summas 36 eurot (sh käibemaks 6 eurot). Tasutaotluse kohaselt toimus kohtuistung 16.01.2014 kell 13.00-13.30 ja kaitsja taotles tasu poole tunni eest.
1.1.16.01.2014 esitas M. Laur veel käsikirjalise taotluse (IV kd lk 41) kaitsjatasu suurendamiseks, kuna kohtuistung kriminaalasjas 1-13-10134 kestis tegelikult 1,5 tundi. Kirjalikus taotluses palus kaitsja kohtul arvestada juba esitatud vormikohasele taotlusele juurde tasu 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot) 1 tunni eest. Kokku taotles M. Laur tasu 1,5 tunni eest 108 eurot (sh käibemaks 18 eurot).
1.2.16.01.2014 kohtuotsusega mõisteti menetluskulude hulgas välja (IV kd lk 60 pöördel-61 pöördel) adv R. Objartelile ja A. Kellole mõlemale 72 eurot kohtumenetluses osalemise eest, adv M. Laurile aga 36 eurot, lähtudes nõuetekohastest taotlustest.
1.3.20.01.2014 saatis M. Laur e-kirja teel taotluse (IV kd lk 75) õiglase kaitsjatasu väljamõistmiseks. Kirjas märgitakse, et kuigi adv M. Laur esitas enne kohtulikke vaidlusi allkirjastatud tasutaotluse kolme pooltunni kohta, mõisteti talle tasu välja ühe pooltunni ja teistele kaitsjatele kahe pooltunni eest. M. Laur avaldas enda e-kirjas rahulolematust kohtu poolt välja mõistetud summa üle ja leidis, et kohus oleks pidanud tema kasuks välja mõistma tasu 1,5 tunni eest ja seda ka teistele kaitsjatele. M. Laur palus nimetatud vea kohtuotsuses ära parandada.
2.Tartu Maakohtu 22.01.2014 määrusega jäeti rahuldamata vandeadvokaat M. Lauri 16.01.2014 ja 20.01.2014 kriminaalasjas nr 1-13-10134 esitatud pöördumised kaitsjatasu suurendamise kohta. Maakohtu põhjendused olid järgmised.
2.1.Kohus saab riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 5 sätestatu kohaselt kaitsjatasu välja mõista ainult sellisel juhul, kui kaitsja on enda tasutaotluse koostanud riigi õigusabi infosüsteemis ja selle kohtule esitanud nõutavas vormis, s.t tasutaotlus peab olema vormikohane, ning nõutava vormikohase taotluse esitamine on kaitsjale RÕS § 22 lg 5 järgi kohustuslik. Kõik nõuetekohaselt vormistatud taotlused kohus ka rahuldas. Kaitsjate suusõnalised kohtuistungil tehtud avaldused ja vabas vormis käsitsi koostatud taotlused ning elektroonselt tehtud vabas vormis e-kirjalised avaldused, mis ei järgi RÕS § 22 lg 5 sätestatud kohustuslikku kaitsjatasutaotluse nõuetekohast vormi, ei anna kohtule õiguslikku alust kaitsjatasu kaitsjatele väljamõistmiseks.
2.2.Kõikidele kriminaalasjas nr 1-13-10134 riigi õigusabi osutanud kaitsjatele oli teada kriminaalasja mahukus, sealhulgas süüdistatavate arv ning asjaolu, et eklektiliste süüdistustega narkokuritegusid käsitlevas kriminaalasjas, milles on kokku 4 süüdistatavat, ei ole võimalik kiirelt kohtuistungiga lõpule jõuda. Kõikidest nendest asjaoludest tulenevalt lasus kaitsjatel endil kohustus kajastada vormikohaselt esitatavates taotlustes võimalik kohtuistungi aeg vastavalt pikemas ulatuses. Alati on kaitsjatel kohtuistungil võimalik taotleda kohtult vaheaega selleks, et esitada kohtule uus nõuetekohaselt vormistatud kaitsjatasutaotlus. Kohus teeb siis vaheaja ja nõuetekohase tasutaotluse saabumisel on kohtul võimalik see ka rahuldada. Kaitsjatel oleks mõttekas tasutaotluses planeerida kohtuistungi aega varuga. Sellisel juhul puudub vajadus kohtuistungil uue tasutaotluse esitamiseks.
2.3.Kohtuistungi protokollis kajastatud kohtuistungi alguse ja lõpuaega saab kohus arvesse võtta ainult nõuetekohases vormis esitatud kaitsjatasutaotluse puhul. Ainult kohtuistungi protokollis kajastatud kohtuistungi alguse ja lõpuajast ei piisa selleks, et mittenõuetekohases vormis esitatud kaitsjatasutaotlust rahuldada. Kehtiv õigusnormistik ei võimalda riigi õigusabi tasu suurendada sellel põhjusel, et kohtuistung kestis kaitsja planeeritust ja tema vormikohases taotluses kajastatust pikemalt.
3.Tartu Maakohtu 22. jaanuari 2014 määruse peale esitas määruskaebuse vandeadvokaat M. Laur, kes palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega mõista esitatud taotluse alusel riigieelarvest Tartu I Advokaadibüroo kasuks välja täiendavalt 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot).
3.1.M. Laur esitas riigi õigusabi infosüsteemis koostatud taotluse enne kohtuistungit. Istungil esitatud käsikirjaline taotlus oli üksnes mõeldud kohtu tähelepanu juhtimiseks sellele, et taotluses märgitud summasid tuleb suurendada juhindudes kehtivast korrast. Nimetatud käsikirjaline taotlus ei teinud olematuks varasemalt kohtule saadetud vormikohast tasutaotlust. Teised kaitsjad, advokaat A. Kello ja vandeadvokaat R. Objärtel, esitasid taotluse tasu suurendamiseks suuliselt.
3.2.Eesti Advokatuuri juhatuse 26.11.2013 otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord” punkti 3 kohaselt toimub tasu arvestamine menetlustoimingul osalemise eest menetlusprotokollis märgitud alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. RÕS § 22 lg 7 sätestab, et riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Seega on menetlejal õigus ja kohustus suurendada esitatud taotluses märgitud ajakulu ja sellest tulenevalt tasusummat. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus on seisukohal, et Tartu Maakohtu 22.01.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mida ei pea vajalikuks siinkohal korrata, rõhutades täiendavalt järgnevat.
5.Kohtukolleegium on seisukohal, et Tartu Maakohus on 16.01.2014 otsusega kriminaalasjas 1-13-10134 arvestanud kõigi riigi õigusabi korras määratud kaitsjate tasud esitatud tasutaotluste alusel õigesti. Vandeadvokaat M. Lauri vastupidised väited on alusetud.
5.1.Vandeadvokaat R. Objartel esitas (IV kd lk 36-37) kohtule tasutaotluse 15.01.2014 summas 72 eurot. Advokaat A. Kello esitas (IV kd lk 42-44) 16.01.2014 enne kohtuistungit kohtule tasutaotluse summas 72 eurot. Mõlemale kaitsjale mõistis maakohus enda otsusega välja 72 eurot. Vandeadvokaat M. Laur esitas 16.01.2014 Tartu Maakohtule tasutaotluse (IV kd lk 46-48) summas 36 eurot ning sellise summa maakohus tema kasuks ka välja mõistis.
6.Maakohus ei ole õigustatult arvestanud vandeadvokaat M. Lauri poolt esitatud taotlusi, mis ei vasta RÕS §-s 22 toodud vorminõuetele. RÕS § 22 lg 5 kohaselt on taotluse vormi kasutamine ja selle esitamise korra järgimine advokaadile kohustuslik ning kui advokaat ei ole esitanud taotlust nimetatud vorminõudeid jälgides, tuleb see jätta läbi vaatamata. Nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus enda lahendis nr 3-1-1-108-13 p 21, mille kohaselt jäetakse taotlus läbi vaatamata, kui riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ei esitata vormikohast taotlust, taotluses ei ole märgitud kõiki RÕS § 22 lg 1 kohaselt nõutud andmeid või kui taotlust ei esitata kehtestatud korras. M. Lauri käsikirjaline taotlus (IV kd lk 41) ei olnud vormikohane ja e-kirjaga taotlus (IV kd lk 75) ei olnud vormikohane ega ka esitatud kehtestatud korras.
6.1.Kohtuistungi protokollist nähtub (IV kd lk 49-56), et kaitsjad osalesid istungil, mis algas kell 13.00 ja lõppes kell 14.27, seega tõepoolest poolteist tundi. Asjaolu, et M. Laur esitas vorminõuetele vastava tasutaotluse väiksemas summas, ei anna kohtule alust nimetatud
taotluses toodud summat nõuetele mitte vastava taotluse alusel suurendada. Kui kaitsja ei ole esitanud vormikohast taotlust, ei ole kohtul võimalik suurendada kaitsjale mõistetavat tasu selle järgi, et istung kestis kauem, kui on märgitud taotluses. On iga kaitsja enda vastutusalas tagada endale õiglase töötasu maksmine, selleks on vaid vaja kehtestatud korrast kinni pidada.
6.2.Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord kohaselt on võimalik riigi õigusabi tasu suurendada advokaadi põhjendatud taotluse alusel. Tasu suurendamise põhjuseks võib olla õigusabi osutamine ööajal või puhkepäevadel või kui asi on eriliselt töömahukas. Korras pole toodud võimalust suurendada tasu istungi kestusest tulenevalt.
7.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja vandeadvokaat M. Lauri määruskaebus rahuldamata.
8.Vandeadvokaat M. Laur on esitanud tasutaotluse, mille kohaselt kulus tal määruskaebuse koostamiseks 2,5 tundi, mille eest taotleb tasu summas 180 eurot (sh käibemaks 30 eurot). Vandeadvokaat palub tulenevalt KrMS § 187 lg 1 jätta nimetatud kulu riigi kanda.
8.1.Kui määruskaebus jääb rahuldamata, kannab tulenevalt KrMS § 187 lg 2 määruskaebemenetluses tekkinud kulud see isik, kellel need tekkisid. Seega tuleb vadv M. Lauril määruskaebemenetluses tekkinud kulud kanda ise. Menetluskulusid ei saa käesolevas asjas välja mõista riigilt ega ka süüdistatavalt, kelle huvides määruskaebuse esitamine ei olnud.
Mati Kartau
Aarne Sarjas
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.