Kohtulahend

kandmise algust määrati lugeda alates 06.04.2011. a. Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2012. a otsusega tühistati Harju Maakohtu otsus osaliselt, s.o Aleksandr Matjašini süüdimõistmises KarS § 200 lg 2 p 4,8 järgi ning selle teo eest mõistetud karistuse ja liitkaristuse osas. Nimetatud osas määras kohus teha uue otsusega, millega mõistis Aleksandr Matjašini süüdi KarS § 25 lg 2- § 200 lg 2 p 4,8 järgi, karistades teda 5 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. Vastavalt KarS § 65 lg 1 sätestatule määras ringkonnakohus lugeda selle otsusega mõistetud karistusega kaetuks Harju Maakohtu 30.11.2011. a otsusega mõistetud kergema karistuse 2 aastat 4 kuud vangistusust, mõistes liitkaristuseks 5 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 06.04.2011. a ja lõpp 06.10.2016. a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelvalvega tekkis 06.01.2014. a. Aleksandr Matjašinit on varem enne käesolevat vangistust kriminaalkorras karistatud 2-l korral: 1) 05.04.2011. a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 5,7,9 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusle vähendati mõistetud põhikaristust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks põhikaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva. KarS § 74 lg 1 kohaselt määrati mõistetud karistust Aleksandr Matjašini suhtes kohaldada tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga; 2) 30.11.2011. a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 5,7,9 ja KarS § 200 lg 2 p 4 järgi. KarS § 64 lg 1 sätteid kohaldades mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud liitkaristust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aasta 4 kuu pikkune vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus, s.o Harju Maakohtu 05.04.2011. a otsusega mõistetud 11 kuu 27 päeva pikkune vangistus kaetuks raskeima karistusega, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud vangistust. Tartu Vangla 16.12.2013. a iseloomustuse kohaselt on Aleksandr Matjašinit kriminaalkorras karistatud kolm korda ning ta kannab esimest reaalset vangistust. Varasemalt on karistatud varguste ja röövimiste eest, käesolev karistus on mõistetud röövikatse eest. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest varavastased kuriteod on asendunud isikuvastaste vägivallakuritegudega. Individuaalset täitmiskava on kinnipeetav täitnud vastavalt isiklikule motivatsioonile ja vangla võimalustele. Kinnipeetavaga on viidud läbi igakuised vestlused täitmiskava täitmise motivatsioonist ja võimalustest. Ta on motiveeritud läbima taasühiskonnastavaid tegevusi. Harku ja Murru Vangla avavanglas viibides omandas oktoobris 2012. a keevitaja kutse. Käesoleval ajal teeb Tartu Vanglas erialast tööd ja kavatseb vabanemise järel leida tööd keevitajana. Juunis 2013. a omandas riigikeele oskuse B1 tasemel. On motiveeritud riigikeele õpinguid jätkama. Veebruaris kuni juulini 2012. a osales tööhõives majandusabitöödel ja alates aprillist 2013. a töötab vanglatööstuses erialasel tööl abitöölisena. Alates 09.12.2013. a osaleb sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, et maandada alkoholi tarvitamisega seotud riske. Käesoleval ajal omab kuut kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanedes asub elama aadressile XXXX, kus elas ka enne vangistust koos isaga. Kriminaalhooldaja sõnul on korter rahuldavas seisus ja vastab elektroonilise järelevalve nõuetele. Osa on andnud nõusoleku valveseadme paigaldamiseks ja poja elama asumiseks korterisse. Aleksandr Matjašin on lõpetanud Mahtra Gümnaasiumis 9. klassi. Edasi õppis Tallinna Ehituskoolis, Lasnamäe Mehaanikakoolis ja Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumis, mis kõik jäid pooleli. Vabaduses kavatseb omandada keskhariduse. Vabaduses töötas enda sõnul mitteametlikult ehitusvaldkonnas, ametlikult töötas lühiajaliselt

AS-is XXXX köögitöölisena. Vabanemisjärgne töökoht puudub. Enda sõnul omab paari sõpra ja palju tuttavaid, kes hiljem osutusid kriminaalideks ja mõjutasid teda negatiivselt. Käesolevalt nendega ei suhtle. Kuna on toime pannud kuritegusid ka üksinda, saab teda pidada osaliselt mõjutatavaks. Hoolimatut ja riskeerivat elustiili ei saa pidada kinnistunuks. On alkoholiseaduse alusel väärteokorras karistatud 5-l korral. Esimese trahvi sai 14-aastaselt. Enda sõnul tarvitas tavaliselt viskit 30-100 grammi õhtu jooksul puhkepäeviti. Osa kuritegusid pannud toime alkoholijoobes. Vanglal puuduvad andmed, et vägivallakuriteod pani toime alkoholijoobes. Enda sõnul on röövi toimepanemisel kaine. Ise ei tunnista, et alkoholi tarvitamine oleks olnud probleemiks, samas on valmis maandama vastavaid riske. Kroonilisi haigusi ja psühhiaatrilisi probleeme ei ole. Esimesel paaril kuul XXXX, kuid käesolevaks ajaks on hästi kohanenud ja tuleb vanglaeluga hästi toime. Kuritegude põhjuseks võib pidada pigem impulsiivsust, oskamatust leida probleemidele seaduskuulekaid lahendusi ja mõelda empaatiliselt. Kavatseb vabanedes asuda tööle keevitajana ja tasuda haginõudeid. Kriminaalasjas kohtu alla antuna jätkas kuritegude toimepanemist ning vahistati, seetõttu ei saanud ilmuda kriminaalhooldaja esmakohtumisele. Formaalselt rikkus kriminaalhoolduse nõudeid, käesolevalt väljendab valmidust täita kriminaalhoolduse nõudeid. Motivatsioon hoiakute muutmiseks on olemas vanglas viibides on valmis läbima taasühiskonnastavaid tegevusi ja maandama kuriteopõhiseid riske. Tartu Vangla on hinnanud uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 41% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 54%. Vangla toetab Aleksandr Matjašini vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonse järelvalve alla. Kriminaalhooldusametniku 27.11.2013. a ettekande kohaselt on Aleksandr Matjašini lähedasteks vanemad, vanem vend ja kaks õde. Vanemad on lahutatud. Vabanemise lasub elama aadressile XXXX, mis on ühetoaline korter, kus hetkel elab kinnipeetava isa üksinda. Elukoht vastab elektroonilise valve nõuetele ja kinnipeetava isa on tutvunud elektroonilise järelevalve tingimustega ja andnud oma nõusoleku elektroonilise järelvalve kohaldamiseks antud aadressil. Vabanemisel kinnipeetaval garanteeritud töökoht puudub. Kinnipeetava isa sõnul ei tarvita Aleksandr Matjašin alkoholi ja narkootikume, kuid karistusregistri andmetel on isikut mitmel korral väärteokorras karistatud AS § 70, § 71 alusel ning 2010. a on teda väärteokorras karistatud LS § 7419 järgi. Juhul, kui kohus otsustab Aleksandr Matjašini tingimisi enne tähtaega vabastada, palub kriminaalhooldusametnik panna talle järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; otsida endale töökoht, omandada üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks; mitte viida kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega. Elektroonilise valve kohaldamise ajaks võiks kriminaalhooldusametniku hinnangul olla 6 kuud. Aleksandr Matjašin avaldas istungil, et ta soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör oma kirjalikus arvamuses ei toeta Aleksandr Matjašini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist järgmistel asjaoludel. • Aleksandr Matjašin`it on karistatud kriminaalkorras kolm korda, vanglakaristust kannab esimest korda, sealjuures kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks: korduvalt vargused, sealhulgas avalikud vargused röövimised. • Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel KarS § 76 lg 3 alusel tuleb arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdimõistetu isikut. A. Matjašin pani toime I astme kuritegusid. Samas pani uue kuriteo toime ka katseajal. Tema käitumine kuritegude toimepanemisel näitab tema riskivat ja hoolimatut elustiili. Käesolevalt on lühimenetluses süüdi mõistetud 15 kuriteoepisoodi eest ja liitkaristusena (eelmise kohtuotsusega mõisteti süüdi 14 kuriteoepisoodi eest) loeti

eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus kaetuks. Seega on ta oma kuritegeliku käitumisega põhjustanud kannatusi vähemalt 29 inimesele, mille eest käesolevaks ajaks ärakantud karistuse osa on ilmselgelt liiga väike, kui vabanemise tähtaeg on 06.10.2016.a. Sellest tulenevalt A. Matjašin`i suhtes kohaldatud karistus ei ole täitnud käesolevaks ajaks KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning ärakantud karistus ei ole ilmselgelt proportsionaalne tema poolt toime pandud kuritegude raskuse, toimepanemise asjaoludega ja süü suurusega. • A. Matjašin`it on vangistuses viibides karistatud 6 korral distsiplinaarkorras, mis näitab, et ka range järelevalve tingimustes ei suuda ta distsipliinile alluda. • A. Matjašin`i kohta vanglas tehtud riskihinnangust nähtub, et tema tööst ja majanduslikult toimetulekust, suhetest ja elustiilist, alkoholi kuritarvitamisest, mõtlemisest ja käitumisest ning hoiakutest tulenevalt on temal ohtlikkus ja risk jätkuvalt olemas ning avalikkusele on ta ohtlik. Hoolimata vanglas läbitud täitmiskavale (keevitaja kutse omandamine, riigikeele õppimisele ja abitöödele) uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on kõrge – mittevägivaldse kuriteo puhul 41% ja vägivaldse puhul 54%. Olukorras, kus vabanemisel puudub ka garanteeritud töökoht ja sissetulek, on uue kuriteo toimepanemine omakasu eesmärgil ja vahendeid valimata eriti tõenäoline. • Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt oleks A. Matjašini elukoht sama, kus ta elas enne vangistust – isa juures. Lähedaste toetus ei hoidnud ära A. Matjašini poolt arvukate kuritegude toimepanemist. Eeltoodu annab alust arvata, et Aleksander Matjašin`i tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla käesoleval ajal oleks ennatlik ning ei vastaks ühiskonna ootustele taoliste kuritegude toimepanijatele määratud karistuste suhtes. Risk uute kuritegude toimepanemiseks on jätkuvalt olemas ja suur. Puudub veendumus, et kriminaalhoolduslike vahenditega oleks võimalik korrigeerida Aleksandr Matjašini käitumismalli, mõtlemist ja elustiili. Seetõttu palun jätta Matjašin tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja läbi vaadanud prokuröri arvamuse, leiab, et Aleksandr Matjašini tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud, kuigi formaalselt on alus olemas. Süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Sisuliselt asja hinnates tuleb nõustuda prokuröri arvamusega, et Aleksandr Matjašini vabastamine tingimisi enne tähtaega on põhjendamatu. Teda on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ja ta kannab esimest reaalset vangistust. Käesolevalt kannab ta liitkaristust, mis mõisteti talle lühimenetluses 15 kuriteoepisoodi eest, lugedes viimase kohtuotsusega mõistetud karistusega kaetuks varasema kohtuotsusega, kus karistati 14 kuriteoepisoodi eest, mõistetud karistus. Vanglas karistuse kandmisel on ta aastatel 2011 – 2013 süstemaatiliselt toime pannud distsipliini rikkumisi ja omab 6 kehtivat karistust, mis näitab tema hoolimatust korra suhtes isegi vangla rangetes tingimustes. Tema tähtaegse vabanemise ajaks on alles 06.10.2016. a, millest järeldub, et ärakantud karistusaeg on olnud liiga lühike, et ennast ühiskonna silmis rehabiliteerida. Vangla küll toetab Aleksandr Matjašini ennetähtaegset vabastamist, kuid on hinnanud uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 41% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 54%, mida kohtul ei ole kuidagi võimalik tähelepanuta jätta. Aleksandr Matjašin on küll avaldanud valmidust

kriminaalhoolduse nõudeid täita, kuid varasemast nähtub, et kohtu alla antuna jätkas ta kuritegude toimepanemist, mis päädis tema vahistamise ja kriminaalhooldajaga esmakohtumisele mitteilmumisega. Samuti ei ole Aleksandr Matjašinil vabaduses olemas garanteeritud töökohta, mis võib tuua kaasa uute kuritegude toimepanemise. Vangla iseloomustuse kohaselt võib Aleksandr Matjašini poolt toimepandud kuritegude põhjuseks olla impulsiivsus ning oskamatus leida probleemidele seaduskuulekaid lahendusi ja mõelda empaatiliselt. Uute kuritegude toimepanemise riski ei vähenda ka see, et Aleksandr Matjašinil on vabanedes võimalik asuda elama enda isa juurde, kuna seal elas ta ka enne vangistust, mis aga ei ole aidanud ära hoida kuritegude toimepanemist. Seega jääb Aleksandr Matjašini headest lubadustest käesoleval juhul väheks, et põhjendada kriminaalhoolduse rakendamist, mis kaasneb ennetähtaegse vabastamisega. Eeltoodu alusel tuleb jätta Aleksandr Matjašin vanglast ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastamata.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.