Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

V.O-le on KarS § 422 lg 1 järgi esitatud süüdistus selles, et tema 13.07.2013 õhtul kella 21:35 ajal Jõgevamaal Torma vallas Rääbise külas juhtis sõiduautot KIA Clarus, reg nr 260 KIA, olles alkoholijoobes - alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 1,03 mg/l, millega rikkus Liiklusseadus § 69 lg 1, mis sätestab, et „juht ei tohi olla joobeseisundis“, sõites Ave Autokool OÜ -le kuuluval kinnistul asuval teel, s o „Vana 2(5)

lennuvälja teel“, milline oli suletud metalltorudest teesulgemis-tõkkepuuga, rikkus liiklus- ja käitusnõudeid – Liiklusseaduse § 14 lg 2 sätteid, et „iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist“; Liiklusseaduse § 16 lg 1 sätteid, et „liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda“; Liiklusseaduse § 50 lg 3 p 1 ja 3 sätteid, et „juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb“, milliste rikkumiste tulemusena pidurdas talle ootamatut teetakistust märgates ja kaotas juhitavuse enda sõiduki üle ning sõitis otsa teed sulgenud metalltorudest teesulgemis-tõkkepuule, mille tagajärjel temaga samas mootorsõidukis sõiduki juhi kõrvalistmel istunud xxxxxxxxxxxxxxx sai raskeid tervisekahjustusi - näokolju luude (mõlema lõualuu-urke killunenud murd; ülalõualuud ja kõvasuulage läbiv murd; ülalõualuu eesmise osa keskjoone murd; parema silmakoopa välimise ja alumise seina murd; vasaku silmakoopa alumise seina murd; mõlema sarnaluu murd) murrud rebimishaavadega suuõõnes ja näol, s o pikaajalised tervisekahjustused, kestusega üle 4 nädala, kuid vähem kui 4 kuud. KarS § 422 lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotles prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui V.O 18-kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata V.O Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtule esitatud kokkuleppe kohaselt taotleti KarS § 50 lg 1 p 1 alusel V.O-lt võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks 2 kuuks. VÕS § 1043 alusel tuleb kokkuleppe kohaselt välja mõista V.O-lt kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx421eurot, ravikulude suurenemisel on xxxxxxxxxxxxxxxx õigus esitada täiendavaid nõudeid tsiviilkohtupidamise korras. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada V.O katseajal hüvitama kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanule 421 eurot hiljemalt 1. juuniks 2014. a. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde, kuid palusid teha täpsustuse lisakaristuse osas. Kohtule esitatud kokkuleppe kohaselt taotleti KarS § 50 lg 1 p 1 alusel V.O-lt võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks 2 kuuks. Kohtuistungil esitas kaitsja taotluse, et juhtimisõiguse keeldu kohaldataks ainult B-kategooria osas. Tkategooria juhtimisõiguse säilitamine oleks vajalik, kuna isiku sissetulekud sõltuvad otseselt 3(5)

nimetatud õiguse olemasolust. V.O on enda ütluste kohaselt alates 2006.a töötanud mehhanisaatorina, mingeid rikkumisi ei ole olnud. T-kategooria juhtimisõiguse äravõtmisel kaotaks ta töö ja antud piirkonnas teist tööd leida on väga raske. Ka Riigikohus on märkinud, et mootorsõiduki juhtimise õigust saab ära võtta erandlikel juhtudel selliselt, et mõne kategooria osas see säiliks. Prokurör leidis, et kaitsja taotlus on põhjendatud neis toodud asjaoludel. KarS § 50 lg 2 p 1 ei tulene otse, et ära tuleks võtta kogu juhtimisõigus. Kohtumenetluse pooled taotlesid protokolliliselt täpsustuse tegemist kokkuleppes lisakaristuse osas selliselt, et V.O-lt võetakse lisakaristusena ära B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohus nõustub kaitsja ja prokuröri täpsustusega lisakaristuse osas. Ka lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada KarS § 56 sätestatud karistuse kohaldamise aluseid. Muuhulgas tuleb lähtuda ka sellest, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest isikule mõjub. Kohus leiab, et arvestades toimepandud kuriteo raskust, et liiklusnõuete rikkumine oli seotud alkoholi tarvitamisega, ning saabunud raskeid tagajärgi, on igati kohane lisakaristuse kohaldamine B-kategooria mootorsõidukite juhtimisõiguse osas määras, mida on kohtult taotletud. Samas tuleb arvestada ka asjaoluga, et süüdistatava töö on seotud mehhanismide juhtimisega. V.O ütluste kohaselt on ta teinud seda tööd alates 2006.a-st, mingeid rikkumisi ei ole olnud. Kohtul ei ole alust kahelda süüdistatava sellistes ütlustes, see on kooskõlas toimikus oleva karistatuse õiendiga. Kaotades õiguse T-kategooria mootorsõidukite juhtimiseks, kaotaks süüdimõistetu koheselt ka töö. Elukoha läheduses (maakohas) uue töö leidmiseks on võimalused väga kesised. Samas on V.O vaja tasuda menetluskulud ja hüvitada kannatanule tekitatud kahju, mille suurus on juba teada. Kannatanu vigastustest tulenevalt suure tõenäosusega tulevikus esitatakse täiendav ja oluliselt suurem kahjude hüvitamise nõue. T-kategooria juhtimisõiguse äravõtmisega seonduvalt töö kaotamise järel on ilmselgelt raskendatud kui mitte võimatu tekkinud kahjude hüvitamine kannatanule. Kohus arvestab siinjuures ka asjaolusid, millistel kuritegu toime pandi - see toimus kannatanu ja süüdistatava ühise vaba aja veetmise ajal, kus koos tarvitati ka alkoholi ning kannatanu teadlikult läks kaasa joobes juhiga. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et on põhjendatud kokkulepitud erand lisakaristuse osas, s.t mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine vaid B-kategooria osas. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdimõistetult riigituludesse sisse nõuda sundraha, ekspertiisi- ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. Arvestades süüdimõistetu sissetulekute suurust ning asjaolu, et tal tuleb hüvitada ka tekitatud kahju, peab kohus võimalikuks kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid ning rahuldada taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks üheks aastaks. Kohtunik

4(5)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.