Kriminaalasi nr 1-10-14635
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja
06. veebruar 2014, Rakvere kohtumaja
koht Kohtuasja number
1-10-14635
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Prokurör
Ain Tali
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Arvydas Dveilyse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
ARVYDAS DVEILYS, isikukood 36309010435, Leedu Vabariigi kodanik, rahvuselt leedulane, keskharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 09.01.2008 ja lõpp 23.02.2015
Vabastada ARVYDAS DVEILYS temale Harju Maakohtu 10.05.2011 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 4, 78 p 2 lähtuvalt on Arvydas Dveilysele määratav katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 23.02.2015.
Vabastada Arvydas Dveilys karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärus saata Ida prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo migratsioonijärelevalve talitusele Arvydas Dveilyse riigist väljasaatmise korraldamiseks. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas 08.01.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Arvydas Dveilyse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Arvydas Dveilys on Harju Maakohtu kohtuotsusega 10.05.2011 süüdi tunnistatud KarS § 25 § 184 lg 2 p 1,2 - § 392 lg 2 p 2 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks, lugedes käesoleva kohtuotsusega mõistetud kergem karistus kaetuks raskemaga – Harju Maakohtu 18.02.2011.a. kohtumäärusega moodustatud liitkaristusega 7 aastat 6 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 7 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti Arvydas Dveilyse poolt eelvangistuses viibitud aeg 21.10.2006-09.03.2007, s.o 4 kuud ja 16 päeva vangistust tema poolt ärakantud karistusaja hulka. Karistusaja alguseks loeti 09.01.2008.a. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 6 aastat 5 kuud vangistust ja kanda jääb enam kui 1 aasta vangistust. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolm korda, vanglas viibib ta esimest korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Soodusteguriks võib pidada materiaalse kasu saamise eesmärki. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening. Alates 11.03.2013 töötab Arvydas Dveilys xxxx. Kehtivad distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad. Kinnipeetav Arvydas Dveilys elas enne vangistust koos abikaasa ja lastega xxxx, kus elamistingimused on rahuldavad. Karistuse kandmiselt vabanemisel asub isik endisele elamispinnale elama. Arvydas Dveilysel on Leedu kodakondsus, kehtiv dokument puudub. 10.05.2012 edastatud Politsei- ja Piirivalveameti päringu kohaselt on Arvydas Dveilys kinnipidamisasutusest vabanemisel Eesti Vabariigist väljasaadetav. Arvydas Dveilysel puudub kinnipidamisasutusest vabanemisel Eesti Vabariigis viibimiseks seaduslik alus. 03.05.2012 on edastatud Viru Vanglast Justiitsministeeriumile vajalikud dokumendid kinnipeetavale sissesõidukeelu kohaldamiseks. Siseministeeriumi 19.12.2012 otsuse nr 113/361-4 alusel kehtestati tema suhtes „Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse“ § 29/1 lg 1 ning § 31 lg 1,3 alusel 10 aasta pikkune sissesõidukeeld. Kinnipeetaval on keskharidus. Autojuhi eriala omandas isik Leedu Vabariigis. Peale kooli lõpetamist on isik kogu aeg ametlikult töötanud autojuhina. Enne vahistamist töötas kinnipeetav xxxx. Kinnipeetava sõnul on tal peale karistuse kandmist võimalik endises töökohas edasi töötada. Vanglas oli isik vormistatud tööle 10.02.2012 – 10.03.2013 koristajana, kuid ta ei saanud seda tööd teha tervislikel põhjustel, kuna talle on vastunäidustatud kokkupuude olmekeemia ja tolmuga. Vabaduses omas kinnipeetav kindlat töökohta ja sissetulekut. Kuriteod on sooritatud omakasu eesmärgil, mis näitab, et isik ei osanud majanduslikult toime tulla. Isikut on karistatud ülisuurte koguste narkootiliste ainete korduva salakaubaveo eest, olles kõigil kordadel otsene
vedaja. Isik ei tunnista oma süüd probleemide puhul ega ole suuteline neid lahendama. KRaha andmetel on kinnipeetaval võlanõudeid 704,16 euro ulatuses. Kinnipeetava suhted abikaasa D D ja xxxx tütrega on positiivsed ja toetavad. Eelmisest abielust sündinud xxxx pojaga kinnipeetav ei suhtle, tema kõige vanem poeg sooritas 2010.a enesetapu. Abikaasaga suhtleb kinnipeetav peamiselt kirjade ja telefoni teel. Suhetest tuleneva riski moodustavad isiku tutvused kriminaalse taustaga ringkondades, samuti tema enda riskeeriv ja hoolimatu eluviis. Isik tunnistab, et teda oli varasemalt võimalik mõjutada. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta alkoholi harva. Isikul puuduvad otsesed kuritegelikud hoiakud, kuid subkultuuri arusaamu aktsepteerib ta vastava keskkonna esindajatega suhtlemise tõttu. Kinnipeetav väärtustab perekonda, haridust ja töötamist. Ametnikega suhtlemisel on isik viisakas, kuid kinnine ja ettevaatlik. Kinnipeetav teab ühiskonna väärtushinnanguid ja peab norme vajalikeks, kuid eelistab lähtuda oma huvidest ja seisukohtadest. Probleemsetesse situatsioonidesse võib isik sattuda tahtmatult. Arvydas Dveilyse puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui muutub isiku eluviis või muutuvad isikut ümbritsevad olud. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik on majanduslikult raskes olukorras ja suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega. Kinnipeetava puhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 10%, üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 8%. Isiku emakeel on leedu keel, mistõttu ei teki tal keelebarjääri kodakondsusjärgses riigis töökoha leidmisel ja ühiskonda integreerumisel. Arvestades eeltoodut, teeb Viru Vangla ettepaneku vabastada kinnipeetav Arvydas Dveilys ennetähtaegselt mõistetud karistuse kandmisest KrMS § 426 lg 3 alusel ilma käitumiskontrolli kohaldamiseta, kuna süüdimõistetu saadetakse riigist välja. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses teeb ettepaneku vabastada Arvydas Dveilys ennetähtaegselt mõistetud karistuse kandmisest KrMS § 426 lg 3 alusel ilma käitumiskontrolli kohaldamiseta, kuna süüdimõistetu saadetakse riigist välja. Arvydas Dveilys ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, et minna koju. Ta on aru saanud oma teo raskusest ja väga kahetseb tehtut. Arvydas Dveilys kinnitas, et tema tööandja istus Tallinna Vanglas, aga sai juba vabaks. Kinnipeetava sõnul kehtestatakse talle nüüd Eestisse sissesõidu keeld. Sugulasi tal Eestis ei ole. Arvydas Dveilyse väitel on ta nõus kinni maksma väljasaatmise kulud. Prokuröri abi Ain Tali kinnitas kohtuistungil, et Arvydas Dveilys on süüdi mõistetud raskete narkokuritegude eest. Kui vaadata tema iseloomustust, mis vanglast on antud, siis seal on palju positiivset. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused, on läbi viidud vestlused, ta töötab, tal on perekond xxxx, ta on Leedu kodanik ja ta kuuluks tingimisi enne tähtaega vabanemisel Eestist väljasaatmisele. Samas on tegu isikuga, kes on 2-l korral toime pannud raske narkokuriteo. 2005.a ja 2006.a vedas ta autojuhina ülisuuri koguseid narkootikume. Sellest nähtub, et kui tekkis võimalus, siis Arvydas Dveilys kasutas selle ära, et raha teenida. Sel ajal, kui ta kuriteod toime pani, olid tal olemas perekond ja töö, kuid see ei hoidnud teda tagasi kuritegelikule teele minemast. Prokurör leiab, et ka praegu eksisteerib võimalus, et kui Arvydas Dveilys vabastada, jätkab ta kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav kuulub vabastamisel Eestist väljasaatmisele ja tema suhtes ei oleks sel juhul mingeid käitumiskontrolli nõudeid. Prokurör leiab, et tegu on isikuga, kelle suhtes oleks kriminaalhooldaja järelevalve vajalik, aga kuna mingit järelevalvet kohaldada ei saa, siis ei saa teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Arvydas Dveilys peeti kinni piiril suure narkootilise aine kogusega ja ei ole välistatud, et ta jätkab samasuguste kuritegude
toimepanemist. Seda kõike arvesse võttes leidis prokurör, et Arvydas Dveilys tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri arvamuse ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Arvydas Dveilyse võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada vaatamata sellele, et ta kannab vanglakaristust esimese raskusastme rahvatervisevastase (narkokuriteo) eest, sest üksnes kuriteo raskus ei välista süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt tuleb positiivseks hinnata seda, et kinnipeetav töötab, ta on läbinud sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening ja kehtivaid distsiplinaarkaristusi ta ei oma. Vangistatu õiguspärane käitumine on tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise oluliseks eelduseks ja käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas kindel elukoht xxxx ja toetav sotsiaalne lähivõrgustik, tal on võimalik saada tööd oma endises töökohas. Kinnipeetava puhul on Viru Vangla andmetel uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kohtu arvates on karistus oma eesmärgi täitnud ning mõjutanud kinnipeetavat edaspidistest kuritegudest hoiduma. Kohtu hinnangul tuleks Arvydas Dveilysele, kes reaalset vanglakaristust kannab esimest korda, anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on pöördumatult muutunud ning ta on edaspidi võimeline elama seaduskuulekalt. Arvestades asjaolu, et Arvydas Dveilysel puudub kinnipidamiskohast vabanemisel Eesti Vabariigis viibimiseks seaduslik alus, ta on kinnipidamisasutusest vabanemisel Eesti Vabariigist väljasaadetav, kelle suhtes on kehtestatud 10 aasta pikkune Eesti Vabariiki sissesõidukeeld, kuulub tema suhtes kohaldamisele KrMS § 426 lg 3, mille kohaselt võib täitmiskohtunik määruses loobuda KarS § 76 või 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.