Kriminaalasi nr 1-14-382
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
05. veebruar 2014. a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-382 (13260103962)
Kohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Kriminaalasi
Kokkuleppemenetluses R.S-i süüdistus KarS § 121 järgi
Prokurör
Margit Luga
Süüdistatav
R.S
Kaitsja
Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeeleesti keel, töövõimetus 80%, kriminaalkorras karistatud 6 korral, kehtivaid karistusi ei oma, viimane otsus Jõgeva Maakohtus 09.08.2004. a KarS § 199 lg 2 p 5 alusel 2 kuud vangistust KarS § 74 alusel 18 kuulise katseajaga, tõkendit ei ole kohaldatud Advokaat Heiki Kuningas
Süüdi tunnistada R.S KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui R.S 18 (kaheksateist) kuu jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas –xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 1(3)
R.S-ile on KarS § 121 järgi esitatud süüdistus selles, et tema 19.10.2013 kella 12.00 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx oma emalexxxxxxxxxxxxle kuuluvas korteris kasutas xxxxxxxxxxx suhtes füüsilist vägivalda lüües viimast kahel korral rusikaga näo piirkonda, ühel korral rusikaga vastu vasakut kätt ja ühel korral jalaga vastu vasakut jalga ning surus xxxxxxxxxxx voodile pikali ning surus talle padja näkku peale mida õnnestus xxxxxxxxxxxx R.S-i haardest vabaneda. Eelnimetatud tegevusega tekitas R.S xxxxxxxxxxxxx valu ja tervisekahjustused – hematoomid vasakul põsesarnal, vasaku käe õlavarrel ja vasaku jala reieosal. KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetavat karistust täitmisele mitte pöörata, kui R.S 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täid ab talle KarS § 75 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi 2(3)
kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdimõistetult riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. Prokurör taotles R.S-i menetluskulude vähendamist, kuna isik on 80 % töövõimetu, tema pensionist tehakse juba kinnipidamisi. Kaitsja leidis, et võiks kaaluda menetluskuludest kaitsja sõiduga seonduvate kulude riigi kanda jätmist ja arvestades süüdimõistetu sissetulekute suurust menetluskulusid vähendada ja määrata need tasumisele osade kaupa. Kohus leiab, et esitatud taotlused on põhjendatud neis välja toodud asjaoludel. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kulud hüvitatakse ositi. Süüdimõistetu ütlustest nähtub, et tema regulaarsed sissetulekud ei ole suured, ta on töövõimetuspensionär. R.S esitas kohtule konto väljavõtte ja sellest nähtuvalt on igakuise sissetuleku suuruseks ca 260 eurot. Sellest tasub ta igakuiselt kohtutäituritele 30 eurot. Seega jääb tal igakuiste kulutuste tarbeks 230 eurot. Konto väljavõttest nähtub, et tal on ka muid materiaalseid kohustusi – konto lasub inkassonõue 717 eurot. Kogu menetluskulu sissenõudmine oleks süüdimõistetule ilmselt ülejõukäiv ja võiks seada ta põhjendamatult raskesse olukorda ning raskendada ka käesolevas asjas kannatanuks oleva xxxxxxxxxxxxxlukorda, kes elab R.S-iga koos. Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et Maris poomilt riigituludesse sissenõutavaid menetluskulusid tuleb vähendada. Ka vähendatud menetluskulude ühe maksena tasumine ei oleks süüdimõistetule ilmselt jõukohane tema sissetulekute ja kohustuste suurust arvestades, mistõttu tuleb nende tasumine määrata ositi ühe aasta jooksul. Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.