Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-11-5474
Kohtunik
Ingeri Tamm
Kohtuistungi sekretär
Kristi Suvi
Prokurör
-
Tõlk
Meeli Antonov
Kriminaalasi
Süüdimõistetu S.S-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
S.S isikukood: XXX; elukoht vabanemisel: kindel elukoht puudub
Kaitsja
-
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 32 ja 33, kohtunik määras: Jätta S.S temale Viru Maakohtu 8. juuni 2011. a otsusega mõistetud karistuse 4 aasta 9 kuu pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Viru Maakohtu 08.06.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-5474 tunnistati S.S süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi (06.05.2008. a kuritegu) ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust, mida vähendati ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 2 aastat vangistust. KarS §
65 lg 1 alusel loeti karistus kaetuks Viru Maakohtu 02.11.2009. a mõistetud karistusega, s.o 3 aasta pikkuse vangistusega. Lisaks tunnistati S.S süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi (25.04.2010. a kuritegu) ja KarS § 121 järgi ning mõisteti karistuseks KarS 64 lg 1 alusel 3 aastat 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 2 aastat 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti karistusele Viru Maakohtu 02.11.2009. a otsusega karistuseks mõistetud 2 aastat 7 kuud vangistust lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti S.S-ile 4 aastat 9 kuud vangistust. Karistuse kandmise algusaega hakati lugema alates 10.11.2010. a. Seega algas kinnipeetava karistusaeg 10.11.2010. a ja lõpeb 10.08.2015. a. S.S on järgmised kehtivad kriminaalkaristused:
kandnud karistusajast ära üle kahe kolmandiku, mis tähendab, et on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et S.S-i ei ole võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada tulenevalt tema varasemast elukäigust, käitumisest karistuse kandmise ajal ja soovimatusest oma elukorraldust muuta. S.S on käesoleval ajal 3 kehtivat kriminaalkaristust. Ta kannab karistust röövimiste ja kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest. Kuriteod on ta pannud toime materiaalse kasu saamise eesmärgil ning tingituna alkohol- ja narkosõltuvusest. Vangla materjalidest nähtub, et S.S alustas alkoholi tarvitamist 14-aastaselt ja on tarvitanud ka alkoholisisaldusega olmekeemiat. Narkootikumide tarvitamist alustas 1997. aastal, tarvitades XXXXX. On 2005. aastal proovinud ka XXXXX. Narkootikumide tarvitamisest loobumiseks üritas need asendada alkoholiga. Joobes võib S.S olla füüsiliselt ohtlik ja agressiivne. Hoolimata eeltoodust ei ole S.S motiveeritud osalema rehabiliteerivates tegevustes, kuna ei tunnista sõltuvust. Tal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on määratud korraldustele mitteallumise tõttu ja võõraste esemete hoidmise eest. Varasemalt on ta teadlikult rikkunud kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid, mistõttu on karistus pööratud täitmisele. S.S ei ole ka käesoleval ajal valmis ametnikega koostööd tegema. Nagu enne vangistust, nii puudub S.S ka vabanemisel kindel elukoht, mis on kriminaalhoolduse teostamise üheks eelduseks, samuti töökoht. Lisaks sellele nähtub vangla materjalidest, et S.S ei ole kunagi töötanud, vaid on saanud toimetulekutoetust. Vangla on hinnanud uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgmise kahe aasta jooksul 72% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 59%. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et S.S-i suhtes ei ole võimalik kriminaalhoolduse teostamine temal kindla elukoha puudumise tõttu, samuti ei sobi S.S kriminaalhooldusele, kuna on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Lisaks on maandamata riskid, millele tuginedes saaks asuda seisukohale, et S.S-i käitumises ja mõtlemises on toimunud positiivsed muutused.
Ingeri Tamm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.