Kohtulahend

-

sundraha II astme kuriteo toimepanemise 532.50 € (viissada kolmkümmend kaks eurot, 50 senti); advokaadi õigusabikulud summas 108.00 € ( ükssada kaheksa eurot);

KrMS § 180 lg.3 alusel menetluskuludest jätta osa advokaadi õigusabikuludest s.o. 36 eurot riigi kanda, ülejäänud menetluskulud s.o. 604.50 eurot tasuda ositi 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 (alates 01.02.2014.a. IBAN EE89 1010 220034796011) SEB pangas või nr 221023778606 (alates 01.02-.2014.a. IBAN EE93 2200 221023778606 )Swedbanki pangas, viitenumbriga 2800049777 ning selgitus: „K.D 1-14-742 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk. 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4), 15 /viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

K.D juhtis 10.01.2014.a. kella 21.40 ajal Harjumaal, Nissi vallas, Ääsmäe-Haapsalu mnt. 16-l kilomeetril suunaga Haapsalu poole, mootorsõidukit Peugeot 308, reg.nr. XXX, olles joobeseisundis (uuritaval K.D väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholisisaldus 0,90 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,09 mg/l ( lõplik lugem 0.81 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani K.D toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Vastavalt kokkuleppele KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus K.D’le karistuseks karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatava kinnipeetuna olemise aeg 2 päeva (10.01.2014 kuni 11.01.2012 ).Lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista viis ( 5) kuud ja 28 päeva vangistust KarS § 73 lg.1,3 korras jätta nimetatud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui K.D ei pane 3-aastase katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu.KarS § 50 lg.1 p.1 alusel võtta ära süüdimõistetult mootorsõiduki juhtimise õigust neli ( 4 ) kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. K.D nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokuröri abi taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava K.D selgituse ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav K.D on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb K.D temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab K.D süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, võib jätta osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdistatav taotles osade menetluskulude riigi kanda jätmist ja ülejäänud menetluskulude ajatamist. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele. Süüdistataval ei ole menetluskulude suurust arvestades võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks süüdistatavale kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Eeltoodut arvesse võttes tuleb menetluskuludest osa jätta riigi kanda ja ülejäänud menetluskulud tasuda ositi 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 (alates 01.02.-2014.a. IBAN EE89 1010 220034796011) SEB pangas või nr 221023778606 (alates 01.02-.2014.a. IBAN EE93 2200 221023778606 )Swedbanki pangas, viitenumbriga 2800049777 ning selgitus: „K.D 1-14-742 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

Leili Raedla Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.