lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-227/7

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 03.02.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number
1-14-227/7
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
03.02.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1003
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.veebruaril 2014, Tallinn (Liivalaia kohtumaja)

Kriminaalasja number

1-14-227

Kohtunik

Leo Kunman

Kohtuistungi sekretär

Katrin Lopsik

Kriminaalasi

M.H süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Karl-Erik Ansmann

Süüdistatav

Kaitsja

Nimi: M.H Elu- või asukoht ja aadress: XXX Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik Haridus: põhiharidus Emakeel: eesti Töökoht või õppeasutus: puudub Karistatus: viimati 11.08.2010 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega nr 1-10-10380 KarS § 424 järgi vangistusega 2 kuud; KarS § 68 lg 1 alusel lõpliku karistusega 1 kuu ja 28 päeva tingimisi 18- kuulise katseajaga; Tõkend: 23.09.2013.a. kohaldati tõkend – elukohast lahkumise keeld kehtivusega kuni 23.09.2014.a Marko Paabumets

RESOLUTSIOON

1.Süüdi tunnistada M.H KarS § 424 järgi ja karistada vangistusega 8 (kaheksa) kuud.
2.KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.09.2013, so 1 (üks) päev, seega kandmisele kuulub 7 (seitse) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
3.KarS § 74 lg 1,3 alusel määrata, et mõistetud karistust 7 (seitse) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kaheaastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
4.Määrata M.H Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev.
5.M.H suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
6.KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1,3 alusel välja mõista M.H: - Sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alamääras s.o 532,50 eurot. - Tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 36 eurot. - Kriminaaltoimiku koopia tegemise kulud 2,53 eurot. Kriminaalmenetluse kulud võimaldada tasuda ositi 10 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank EE 89 1010 2200 3479 6011, Swedbank EE93 2200 2210 2377 8606 või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal EE 40 3300 3334 1611 0002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-14-227, M.H ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates

viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kohtuotsuse põhiosa

SÜÜDISTUS

Käesolevas kriminaalasjas on tõendatud, et M.H juhtis 23.09.2013.a. kella 01:53 ajal Tallinnas, Paldiski mnt 29 maja juures mootorsõidukit Mercedes Benz 190E, reg.märgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,05 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, lõplik lugem 0,95 mg/l). Sellise käitumisega rikkus M.H Liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani M.H toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav M.H ning tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Marko Paabumets kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja II astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust. Kohus leiab, et süüdistatava M.H poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et M.H tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Karistus on kooskõlas karistuse eesmärkide ja süüdistatava süü suurusega. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. M.H-le on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlused riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarve hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. Kaitsjale on tehtud kriminaaltoimikust koopia, kulu on arvestatud 2,53 eurot. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 166 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,13 eurot tunnis ja 355 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 532,50 eurot. Kohtu hinnangul puudub M.H puhul alus menetluskulude täielikuks või osaliseks riigi kanda jätmiseks. M.H on täisealine, töövõimeline isik. LS § 127 kohaselt kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus juhindub KrMS §-dest 248 lg 1 p 5, § 249, 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1,3. Leo Kunman Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.