Kohtulahend

• elama alalises elukohas: XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Seega pani A.O kasutades teist isikut tuvastada võimaldavaid isikuandmeid eesmärgiga luua temana esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, kahjustades sellega tema seadusega kaitstud õigusi ja huve, toime teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise, so KarS § 1572 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 24.01.2014 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Urmo Paali, süüdistatav A.O ja tema kaitsja Gennadi Kulli vahel järgnev kokkulepe: 1) KarS § 1572 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus A.O karistamist vangistusega 3 (kolm) kuud. 2) KrMS § 202 lg 6 kohaselt arvestada A.O poolt 26.04.2013 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega seatud kohustusena tehtud üldkasulikku tööd 16 tundi, so 8 päeva vangistust ning mõista karistuseks vangistus 2 kuud ja 22 päeva. 3) KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta A.O ́le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva tema suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et A.O temale määratud 18 kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. 4) KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4 ja 5 kohaselt kohustada A.O järgima katseajal kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313, §-st 202; KarS §-st 1572, §-st 68, §-dest 74, 75,

69 ja 78 asub kohus seisukohale, et A.O kuulub temale KarS §-s 157 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vaatamata sellele, et A.O on märkinud eneselt töökoha ja seega ja legaalse sissetuleku puudumist, teatas süüdistatav, et tal on töökoht alates 2012 aastast. Seega on süüdistataval alaline sissetulek ja kohus märgib, et ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Ühtlasi märgib kohus, et töötus/töökoha puudumine ei oleks iseenesest asjaolu, mis tähendaks või millega kaasneks automaatselt

menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Samas leiab kohus, et menetluskulude suurus kogumis ja süüdistatava kohtuistungil avaldatud sissetuleku suurus annavad aluse võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa, so kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).

Märt Toming kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.