Kohtulahend

elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustati V.L Uxxx käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalabiprogrammis. Käitumiskontrolli teostamiseks määrati V.L Uxxxkatseajaks Viru vangla noorte kriminaalhoolduse Tartu piirkonna Jõgeva kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 23.09.2013.a. 10.01.2014.a esitas kriminaalhooldusametnik Helle Torm kohtule erakorralise ettekande V.L Uxx kohta, kuna isik on rikkunud sotsiaalprogrammis „Vihajuhtimine“ osalemise kohustustust. V.L Uxx alustas 15.10.2013.a programmiga, kuid koheselt tekkisid selles osalemisega probleemid. Programmi läbiviimise eelduseks on arusaam oma probleemist ning motivatsioon oma käitumist muuta, mida V.L Uxxxx ei olnud, mille tõttu ei teinud koostööd. V.L Uxx on programmis hajevil ja ei suuda keskenduda käsitletavatele teemadele. Temaga ei olnud võimalik jõuda arusaamisele, miks ta peaks oma käitumist muutma. Pärast viiendat kohtumist isik enam ei ilmunud, s.o 12.11., 26.11., 02.12. ja 04.12.2013.a kokkulepitud kohtumistele, ning ametnik katkestas programmi läbiviimise. Mitteilmumiste põhjusteks on märkinud, et unustas, oli vaja koolis olla või pidi kodutöid tegema. Kriminaalhooldusosakonnas esmasel registreerimisel tutvustati alaealisele käitumiskontrolli õiguseid ja kohustusi. V.L Uxxxx on lisaks probleeme ka registreerimiskohustuse täitmisega (kahel korral ei ole kohale ilmunud, mitmel korral hilinenud). Temaga on vesteldud vägivaldse käitumise põhjustest, kuid tema sõnul on ei ole probleemi ja tegemist on enesekaitsega. Põltsamaa Ühisgümnaasiumis astus vastu kiusamisele vägivallaga. 23.01.2013.a suunati koolis psühhiaatri vastuvõtule, diagnoositi segatüüpi häired ja raviks määrati Sertraliin 50 mg, kuid käesoleval hetkel tema sõnul ta ravimeid ei võta. Probleemid jätkunud ka Tartu Kutsehariduskeskuses, kuhu asus õppima 2013.a septembris erivajadustega õpilastele mõeldud kursusel. Klassijuhataja sõnul algasid V.L Uxxxxx probleemid kohe õppeaasta alguses – käitumine sõjakas ja konfliktne, käitumine ettearvamatu, süüdistab kõiki teisi kiusamises, kuid nii see ei ole. Karistusregistri andmetel ei ole katseajal uusi rikkumisi toime pannud. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei taha V.L uxx aru saada oma tegevuse tagajärgedest. Tema suhtumine ja käitumine takistavad nii kriminaalhoolduse läbiviimist kui ka koolis käimist ja õppetöös osalemist. Ta vajab põhjalikumat nõustamist oma probleemide lahendamiseks. V.L Uxxxxe on määratud HTK psühholoogi juurde vestluse aeg 15.01.2014.a. Käesolevalt on oluline, et V.L Uxx jõuaks arusaamisele, mida tema ise saab teha oma käitumise muutmiseks. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku tühistada V.L Uxxx kohustus osaleda käitumiskontrolli ajal sotsiaalprogrammis ning määrata V.L Uxxxxe kohustus pöörduda psühholoogi vastuvõtule ja käia psühholoogi juures vestlustel 2013/2014 õppeaasta lõpuni. Erakorralisele ettekandele lisatud Aixxx Uxxx iseloomustus.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt KarS § 75 lg 3 võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule. Kriminaalhooldaja ei ole taotlenud mõjutusvahendi muutmist, vaatamata sellele, et V.L Uxx ei ole täitnud nõuetekohaselt kohustust osaleda sotsiaalabiprogrammis ning on rikkunud registreerimiskohustust, vaid leiab, et kriminaalhooldust on võimalik ka edaspidi jätkata. V.L-i õigusrikkumisi katseajal toime pannud ei ole.

2 (3)

Esitatud materjalidest nähtub, et V.L Uxxxx puudub õige arusaam oma käitumisega kaasnevast ning sellest tulenevalt ei ole motiveeritud ka seda muutma. Sotsiaalabiprogrammi läbiviimisel on hajevil ning ei saa aru oma käitumise ebaõigsusest. Õigustab vägivalda kui kiusamise vastast vahendit. Sageli on konfliktid kaasõpilastega. Samuti segab koolitundides. Lisaks eeltoodule ei täida V.L Uxx korrektselt registreerimiskohustust, mis näitab tema suhtumist kehtestatud reeglitesse, sh kaudselt ka karistusse. Kohus leiab, et olukorras, kus sotsiaalabiprogramm ei täida soovitud eesmärke kriminaalhooldusaluse suhtes, ei ole põhjendatud jätkata nimetatud lisakohustusega, vaid tuleb kaaluda muid võimalusi V.L Uxxx käitumisprobleemide lahendamiseks ja suhtumise muutmiseks. Ettepaneku kohaselt vajab ta põhjalikku nõustamist oma probleemide lahendamiseks ning kriminaalhooldaja on suunanud isiku psühholoogi vestlusele. Samuti on läbirääkimised võimaldamaks V.L Uxxxl õppida individuaalse juhendamise käigus (sh määratakse tugiisik). Kohus on seisukohal, et psühholoogi nõustamine võib aidata kriminaalhooldusalusel jõuda oma käitumise põhjusteni ning saavutada seeläbi kooskõla ühiskonnas eksisteerivate normidega. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et V.L Uxxxxx Tartu Maakohtu 06.09.2013.a kohtuotsusega KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määratud lisakohustus tuleb tühistada ning määrata lisakohustusena pöörduda psühholoogi vastuvõtule ja käia psühholoogi juures vestlustel 2013/2014 õppeaasta lõpuni. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427, § 432. Kohtunik:

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.