Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
3-1-1-4-14 31. jaanuar 2014 Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi Kriminaalasi H. K. kahtlustuses KarS § 394 lg 2 p 3 järgi ja H OÜ kahtlustuses KarS § 394 lg 4 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 4. septembri 2013. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 1-13-5747 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Riigiprokuratuuri prokuröri abi Alar Lehesmets, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse H. K. ja H OÜ kaitsja vandeadvokaat Jaak Siim pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja 8. jaanuar 2014, kirjalik menetlus viis
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 4. septembri 2013. a määrus ning saata H. K. ja H OÜ kaitsja vandeadvokaat Jaak Siimu määruskaebus Harju Maakohtu 28. juuni 2013. a määruse peale uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.
2.Prokuröri määruskaebus rahuldada.
3.Jätta taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Riigiprokuratuur esitas 20. juunil 2013 Harju Maakohtule taotluse arestida KrMS § 142 lg 1, KarS § 831 lg 1, § 84 ja § 832 lg 1 alusel kahtlustatava H. K. nõuded Danske Bank AS Eesti filiaali, AS-i SEB Pank ja Swedbank AS-i vastu ning KrMS § 142 lg 1, KarS § 831 lg 1 ja KarS § 84 alusel kahtlustatava H OÜ (praeguse nimega I OÜ) sularaha ning nõuded Danske Bank AS Eesti filiaali, AS-i SEB Pank ja Swedbank AS-i vastu. Vara arestimise taotluse kohaselt kahtlustatakse H. K.-d KarS § 394 lg 2 p 3 järgi ja H OÜ-d KarS § 394 lg 4 järgi selles, et nad varjasid vastavalt 4 033 587,52 ja 2 437 856 euro pärinemist ebaseaduslikust laenutegevusest. Samuti varjasid kahtlustatavad selle vara kuulumist H. K.-le. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt võisid H. K. ja temaga seotud äriühingud Soome Vabariigis tegevusloata väikelaene väljastada ning sel viisil tulu teenida. Saadud rahalised vahendid kanti Soome äriühingute pangakontodelt erinevate H. K. kontrolli all tegutsevate Eesti äriühingute (sh H OÜ) pangakontodele. Eesmärgiga varjata kriminaaltulu päritolu ja omandiõigust tegid Eesti äriühingud (sh H OÜ) seejärel omavahel mitmeid majandusliku sisuta tehinguid. Rahapesu tulemusena said kahtlustatavad varalist kasu.
2.Harju Maakohtu 28. juuni 2013. a määrusega arestiti KarS § 831 lg 1, § 832 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise tagamiseks prokuratuuri taotluses loetletud vara. Maakohus leidis, et H. K.-le ja H OÜ-le esitatud kuriteokahtlustused on põhjendatud. Samuti võisid kahtlustatavad kriminaaltulu teenida. Kuna tõenditest ei nähtu, et H. K. või H OÜ on arestimistaotluses märgitud vara omandanud õiguspäraselt saadud vahendite arvelt, võib kahtlustatavate süüditunnistamise korral kuuluda vara konfiskeerimisele. Võõrandamise vältimiseks tuleb vara arestida.
3.Harju Maakohtu 28. juuni 2013. a määruse peale esitas määruskaebuse H. K. ja H OÜ kaitsja vandeadvokaat Jaak Siim, kes taotles maakohtu määruse osalist tühistamist ning H. K. ja H OÜ nõuete ning osaliselt ka H OÜ-le kuuluva sularaha aresti alt vabastamist. Kokkuvõtlikult märkis kaitsja järgmist.
3.1.H. K.-le ja H OÜ-le esitatud kuriteokahtlustused on alusetud. H. K. ega temaga seotud äriühingud ei ole Soome Vabariigis tegevusloata väikelaene väljastanud. Seetõttu pole Soome äriühingute pangakontodelt laekunud rahaliste vahendite näol tegemist kriminaaltuluga. Samuti tehti kõik ülekanded nii Soome kui ka Eesti äriühingute vahel õiguspärase majandustegevuse käigus. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et Soome äriühingud teenisid tulu ebaseadusliku tegevusega, ei vasta selle maht KarS § 394 lg 2 p-s 3 sätestatud suurele ulatusele.
3.2.Maakohtu määruse põhjal jääb arusaamatuks, millised asjaolud andsid kohtule aluse arvata, et kahtlustatavad said rahapesu tulemusena vara. Samuti ei selgu, kuidas tuvastati põhjendamatu erinevus kahtlustatavate seadusliku sissetuleku ja varandusliku olukorra vahel.
3.3.Maakohus asus alusetult seisukohale, et H. K. ja H OÜ vara võidakse konfiskeerimise vältimiseks võõrandada. Sellisele ohule ei osuta ükski asjaolu.
4.Tallinna Ringkonnakohtu 4. septembri 2013. a määrusega tühistati Harju Maakohtu 28. juuni 2013. a määrus osaliselt ning aresti alt vabastati H. K. ja H OÜ nõuded ning osaliselt ka H OÜ-le kuuluv sularaha. Kaitsja määruskaebus rahuldati. Kokkuvõtlikult olid ringkonnakohtu seisukohad järgmised.
4.1.Tuvastamaks, kas H. K. ja temaga seotud äriühingud väljastasid tegevusloata väikelaene, toimetatakse kriminaalmenetlust Soome Vabariigis. Kuna ringkonnakohtul puudub ülevaade selle menetluse käigus kogutud tõenditest, tuleb eelkuriteo puhul usaldada Soome uurimisasutust. Mis puudutab aga Eesti äriühingute vahelisi pangatehinguid, siis nähtuvalt vara arestimise taotlusest on nende maksete selgitustena märgitud näiteks „laen” või „ülekanne”. Kuna niivõrd üldsõnalisi selgitusi pole võimalik usaldusväärselt siduda ühegi kohustuse täitmisega ja kohtule pole esitatud ka muid tõendeid, millest nähtuks, et tegemist oli reaalse majandustegevusega, võis H. K. ja H OÜ tegevuse eesmärk olla kuritegelikul teel saadud rahaliste vahendite päritolu ja omandiõiguse varjamine. Eeltoodust nähtuvalt on H. K.-le ja H OÜ-le esitatud kuriteokahtlustused põhjendatud.
4.2.Prokurör käsitab arestitavat vara alusetult rahapesuga saadud tuluna. Rahapesu − nagu teistegi kuritegude − puhul saab tuluks lugeda vara, mille võrra isik kuriteo tulemusel rikastub. Vara arestimise taotlusest ei nähtu, et H. K. või H OÜ on rahapesu teel rikastunud. Üksnes rahapesus osalemine ei tähenda, et rahapesus osalev isik saab selle vara, mille pesemises ta osaleb, täies
ulatuses endale.
4.3.Raha, millega H. K. kontrolli all olevad äriühingud tehinguid tegid, on käsitatav tegevusloata väikelaenude väljastamisega (s.o eelkuriteoga) saadud tuluna. Selle saab kriminaaltuluna konfiskeerida (või kohaldada sellele konfiskeerimise asendamist) aga kriminaalmenetluses, mille esemeks on rahapesu eelkuritegu. Rahapesu kontekstis on pestava vara puhul tegemist kuriteo vahetu objektiga (KarS § 83 lg 2), mis konfiskeeritakse KarS § 394 lg 5 alusel. Praeguses asjas pole prokurör rahapesu objektiks oleva vara arestimist taotlenud.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
5.Tallinna Ringkonnakohtu 4. septembri 2013. a määruse peale esitas määruskaebuse Riigiprokuratuuri prokuröri abi Alar Lehesmets, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmist. Kokkuvõtlikult märgib prokurör järgmist.
5.1.Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et KarS § 394 lg 6 järgi kohaldab kohus rahapesu eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist KarS §-s 832 sätestatu kohaselt, ja seetõttu vabastas kohus H. K. nõuded aresti alt alusetult. Praeguses asjas on vara arestimise taotluses selgitatud, miks võivad H. K.-le kuuluvad nõuded kuuluda konfiskeerimisele KarS § 832 lg 1 alusel. Nimelt selgub H. K. legaalsete sissetulekuallikate ja ajavahemikul alates 1. jaanuarist 2006 kuni 17. aprillini 2013 nende kasutamise kohta koostatud analüüsist, et kahtlustatav sai aastatel 2006 kuni 2012 legaalset tulu kokku 347 428,46 eurot ning et 9. aprilli 2012. a seisuga oli ta kogu legaalse tulu ära tarvitanud. Ülalmärgitu annab aluse arvata, et rahalised vahendid, mis on alates 9. aprillist 2012 H. K. arvelduskontodel liikunud ja mis praegusel ajal tema kontodel asuvad, võivad pärineda H. K. poolt käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olevate või veel tuvastamata kuritegude toimepanemisest.
5.2.KarS § 394 tunnustel menetletavas kriminaalasjas ei pruugi kuriteo vahetu objekti ja kuriteoga saadud vara eristamine arestimistaotluse esitamise ajal võimalik olla. Rahapesuna käsitatavate tegude eesmärk ja olemus seisneb vara päritolu varjamises. Seetõttu eeldab kuriteo objektiks oleva vara ja kuriteoga saadud vara täpne eristamine KarS § 394 tunnustel menetletavas kriminaalasjas kuriteo objektiivse külje üksikasjalikku tuvastamist. Kuriteo objektiks olnud, kriminaaltuluna käsitatava või laiendatud
konfiskeerimisele
kuuluva
vara
võõrandamise
oht
võib
ilmneda
aga
juba
kriminaalmenetluse algfaasis, mil põhilised tõendid on veel kogumata. Arvestades eeltoodut, leiab prokurör, et olukorras, mil kriminaalasja materjalist nähtuvalt ei ületa arestitav summa kahtlustatava poolt kuriteo objektina või kriminaaltuluna saadud vara koguväärtust, pole rahapesus kahtlustatava vara arestimise taotlemisel rahapesu objekti ja rahapesuga saadud vara täpne eristamine põhjendatud. Kuna arestimine ei jäta kahtlustatavat tema varast ilma, ei riku see ka kahtlustatava põhiõigusi. Täpsemad asjaolud, mis annavad aluse konfiskeerida kahtlustatava vara KarS §-de 83, 831 või 832 alusel, selgitatakse välja edasise kriminaalmenetluse käigus.
6.Määruskaebusele esitas vastuse H. K. ja H OÜ kaitsja J. Siim, kelle hinnangul on ringkonnakohtu
määrus seaduslik ja nõuetekohaselt motiveeritud. Kaitsja nõustub kõikide maakohtu määruse tühistamise põhjendustega ja lisab kokkuvõtlikult järgmist.
6.1.H. K.-le ja H OÜ-le esitatud kuriteokahtlustused on alusetud. H. K. ega temaga seotud äriühingud pole Soome Vabariigis tegevusloata väikelaene väljastanud. Seetõttu pole Soome äriühingute pangakontodelt laekunud rahaliste vahendite näol tegemist kriminaaltuluga. Samuti tehti kõik ülekanded nii Soome kui ka Eesti äriühingute vahel õiguspärase majandustegevuse käigus. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et Soome äriühingud teenisid tulu ebaseadusliku tegevusega, ei vasta selle maht KarS § 394 lg 2 p-s 3 sätestatud suurele ulatusele.
6.2.Maakohtu määruses jääb arusaamatuks, millised asjaolud andsid kohtule aluse arvata, et kahtlustatavad said rahapesu tulemusena vara. Samuti ei selgu, kuidas tuvastati põhjendamatu erinevus kahtlustatavate legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra vahel.
6.3.Maakohus asus alusetult seisukohale, et H. K. ja H OÜ vara võidakse konfiskeerimise vältimiseks võõrandada. Sellisele ohule ei osuta ükski asjaolu.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Prokuröri etteheide, et ringkonnakohus jättis tähelepanuta võimaluse kohaldada KarS §-s 394 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist, on kolleegiumi hinnangul alusetu. Ringkonnakohtu määruse kohaselt vabastati H. K. ja H OÜ varad aresti alt põhjusel, et vara arestimise taotlusest nähtuvalt pole kahtlustatavad rahapesu teel rikastunud. Vara, mille arestimist prokuratuur taotleb, võisid kahtlustatavad saada küll eelkuriteoga, kuid kriminaaltuluna saab selle vara konfiskeerida kriminaalmenetluses, mille esemeks on rahapesu eelkuritegu. KarS § 394 tunnustel menetletavas kriminaalasjas saab eelkuriteoga teenitud tulu arestida kuriteo vahetu objektina KarS § 394 lg 5 alusel. Praeguses asjas ei taotlenud prokurör rahapesu objektiks oleva vara arestimist. Eeltoodust nähtuvalt pole ringkonnakohus prokuröri poolt märgitud vara arestimise materiaalõiguslikku alust mitte tähelepanuta jätnud, vaid pole selle kohaldamise osas prokuröriga nõustunud. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et rahapesu tunnustel menetletavas kriminaalasjas saab eelkuriteoga teenitud vara konfiskeerida kuriteo vahetu objektina KarS § 394 lg 5 ja § 83 alusel.
8.Kolleegiumi arvates pole ringkonnakohtu määruse põhjendused maakohtu määruse tühistamiseks ega kahtlustatavate vara aresti alt vabastamiseks siiski piisavad. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas märkinud, et otsustades vara arestimist konfiskeerimise tagamiseks, on tarvis võtta seisukoht selle kohta, kas menetluse esemeks olev vara võib olla konfiskeerimise objekt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. oktoobri 2013. a määrus nr 3-1-1-78-13, p 7). Samuti on Riigikohus leidnud, et KrMS § 142 lg 2 kohaselt arestib eeluurimiskohtunik vara prokuratuuri taotlusel ja on seetõttu seotud prokuratuuri taotluse piiridega. Kohus võib arestimistaotlust lahendades muuta küll vara arestimise materiaalõiguslikku alust, ent ei saa vara arestides tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad prokuratuuri taotluse aluseks olevatest asjaoludest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. oktoobri 2013. a määrus nr 3-1-1-97-13, p 16). Eeltoodust
nähtuvalt on kohtul võimalik vara arestimise materiaalõiguslikku alust muuta. Kui ringkonnakohus jõudis järeldusele, et H. K. ja H OÜ vara arestimise aluseks võiks olla KarS § 394 lg 5, pidanuks ta seda võimalust konkreetses kriminaalasjas ka ise kontrollima. Kahtlustatavate vara aresti alt vabastamine olnuks põhjendatud alles siis, kui ringkonnakohus oleks tuvastanud, et seda vara poleks võimalik arestida ka KarS § 394 lg 5 alusel. Kuna ringkonnakohtu minetus tõi kaasa põhjendamatu kohtulahendi, on see käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis toob kaasa ringkonnakohtu määruse tühistamise.
9.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 362 p-st 2, § 361 lg 1 p-st 6 ja lg-st 2 ning § 341 lg-test 3 ja 4, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium prokuröri määruskaebuse, tühistab Tallinna Ringkonnakohtu 4. septembri 2013. a määruse ja saadab H. K. ja H OÜ kaitsja vandeadvokaat Jaak Siimu määruskaebuse Harju Maakohtu 28. juuni 2013. a määruse peale uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.
10.H. K. ja H OÜ kaitsja on esitanud Riigikohtule taotluse hüvitada seoses käesoleva määruskaebemenetlusega valitud kaitsjale makstud tasu 959,40 eurot. Taotluse kohaselt väljastati arved H. K.-le ja H OÜ-le osutatud õigusabi eest tasumiseks Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ-le. Kolleegiumi arvates tuleb kaitsja taotlus rahuldamata jätta. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas märkinud, et seadusest ei tulene nõuet, mille kohaselt peaks õigusabi eest maksma vaid see isik, kes kaitsjaga lepingu sõlmib. Maksjaks võib olla ka kolmas isik. Samuti ei saa valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kindlakstegemisel piirduda ainult kaitsealuse poolt juba makstud tasuga. Kaitsjale makstava tasu hüvitamiseks piisab sellest, kui kaitsealusel on tekkinud sellise tasu maksmise kohustus. Seejuures tuleb arvestada ka kaitsealuse kohustust maksta see tasu isikule, kes on täitnud kaitsealuse vastava kohustuse valitud kaitsja ees (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. detsembri 2004. a määrus asjas nr 3-1-1-125-04, p 8). Praeguses asjas ei ole Riigikohtule esitatud tõendeid selle kohta, et H. K.-l või H OÜ-l on tekkinud kohustus valitud kaitsjale makstud tasu Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ-le hüvitada. Sel põhjusel ei saa käsitada Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ poolt valitud kaitsjale makstud tasu 959,40 eurot H. K. ega H OÜ menetluskuluna. Järelikult pole alust ka selle summa hüvitamiseks.
11.Kaitsja on esitanud Riigikohtule KrMS § 4081 lg 3 alusel taotluse avalikustada ainult kohtumääruse sissejuhatus ja resolutiivosa. Kaitsja märgib, et käesoleva määruse põhiosa sisaldab andmeid süüteo toimepanemise kohta. Need andmed on enne avalikku kohtuistungit, õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 p 8 kohaselt käsitatavad delikaatsete isikuandmetena. Samuti on vara arestimise taotluses ja kohtumäärustes kirjeldatud H. K.-le ja H OÜ-le esitatud kuriteokahtlustuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid sedavõrd üksikasjalikult, et need võimaldavad H. K. isiku tuvastamist. Viimast kinnitab asjaolu, et seoses kriminaalasjas nr 12221000084 avalikustatud kohtumäärustega pöördus H. K. ja H OÜ kaitsja poole Eesti Ekspressi ajakirjanik, kes soovis käimasolevast kriminaalmenetlusest artikli
kirjutada. Praeguse kriminaalasja ja kriminaalasja nr 12221000084 asjaolud kattuvad.
12.Kolleegiumi hinnangul tuleb ka see kaitsja taotlus rahuldamata jätta. KrMS § 4081 lg 3 kohaselt avalikustab kohus ainult kohtulahendi sissejuhatuse ja resolutiiv- või lõpposa juhul, kui kohtulahendi põhiosa või põhjendav osa sisaldab delikaatseid isikuandmeid või isikuandmeid, mille suhtes kehtib seadusega ettenähtud muu juurdepääsupiirang, ning kohtulahend võimaldab isiku tuvastamist ka vaatamata sellele, et nimed ja muud isikuandmed on asendatud initsiaalide või tähemärgiga. Praegusel juhul puudub alus arvata, et käesolev kohtumäärus võimaldab H. K. isiku tuvastamist ka siis, kui tema nimi on initsiaalidega asendatud. Kuna avaldatud kohtulahendis avalikustatakse alati kaitsja nimi, ei osuta sellise ohu olemasolule ka asjaolu, et Eesti Ekspressi ajakirjanik oskas kriminaalasja nr 12221000084 kohta teabe saamiseks vandeadvokaat J. Siimu poole pöörduda. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Lea Kivi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.