Kriminaalasi nr 1-14-930
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2014. a, Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-930 (11260104428)
Kohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Kriminaalasi
S.M-i kriminaalasi KarS § 418 lg 1; § 414 lg 1; § 424 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Margit Luga
Süüdistatav
S.M elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: Rootsis ehitaja, kriminaalkorras karistatud 4-l korral: 1) 24.04.2002 Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 alusel 5 kuud vabadusekaotust 18 kuulise katseajaga; 2) 02.10.2008 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 215 lg 2 p 1, 2; § 424 alusel 7 kuud vangistust 2 aastase katseajaga ja võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks; 3) 22.04.2009 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 9 alusel 3 kuud vangistust 2 aastase katseajaga ja eelmine karistus jäeti iseseisvaks täitmiseks; 4) 20.06.2011 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt KarS § 424 alusel 6 kuud vangistust, mis asendati 360 t ÜKT-ga tähtajaga 8 kuud; tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 11.11.2013
Kaitsja
Advokaat Andres Veski
Süüdi tunnistada S.M KarS § 414 lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 150 päevamäära. KarS § 64 lg 1 alusel liita mõistetud karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest S.M-ile mõista rahaline karistus 350 (kolmsada viiskümmend) päevamäära, s.o 1120 (üks tuhat ükssada kakskümmend) eurot. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrata rahaline karistus tasumisele 10 kuu jooksul alates 2014.a veebruarist, kohustades S.M-i tasuma igakuiselt hiljemalt 28-ndka kuupäevaks rahalise karistuse katteks vähemalt 112 (ükssada kaksteist) eurot kuus kuni kogu karistuse tasumiseni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (Swedbank EE932200221023778606; SEB EE891010220034796011 või Nordea Bank EE701700017001577198), märkides viitenumbriks viitenumbriks 4100065035.
S.M-ile on esitatud süüdistus selles, et tema sügisel 2009. a, täpsem kuupäev teadmata, leidis oma elukohast xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxköögi põranda alt 7,62x54R kaliibrilise Mossin mudel 1891/1930 lukukojast ja mudel 1891 rauast koostatud mittekomplekse vintpüssi ning laka pealt 6,5x50SR kaliibrilise Arisaka mudel 38 mittekomplekse vintpüssi ja hoidis neid, millise tegevusega rikkus sellel ajal kehtiva Relvaseaduse § 32 lg 1 nõudeid (piiratud tsiviilkäibega relva soetamiseks on vajalik soetamisluba) ning Relvaseaduse § 33 lg 1nõudeid (relva soetanud isik on kohustatud seitsme tööpäeva jooksul, arvates relva soetamise päevast, registreerima selle elu- või asukohajärgses politseiprefektuuris) ning hoidis ebaolulist kogust s.o 10 padrunit laskemoona, millest 8 olid laskekõlbulikud ja 2 mitte (üks laskekõlbulik ja üks laskekõlbmatu 5,6 mm kaliibriline ääretulepadrun, üks laskekõlblik 7,62*25 mm kaliibriline püstolipadrun, üks laskekõlblik ja üks laskekõlbmatu 7,62*54R kaliibriline vintpüssipadrun, neli laskekõlbulikku 12 kaliibrilist sileraudse püssi padrunit ja üks 12 kaliibriline sileraudse püssi pihtamislaenguta padrun) ning hoidis neid kuni 10.10.2011. a. Seega pani toime tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise s.o KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle tema aastal 2000 kolides xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tallu leidis sealt ja hoidis oma elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talus lõhkeainet 87,67 grammi kasutuskõlblikku suitsuta püssirohtu, millega rikkus Lõhkematerjaliseaduse § 4 lg 1 (isik, kes on leidnud lõhkematerjali sisaldava leiu, peab sellest viivitamata teatama politseile või Päästeametile) ja Lõhkematerjaliseaduse § 14 lg 1 (lõhkematerjali käsitlemise luba annab õiguse lõhkematerjali hoidmiseks) kuni 10.10.2011. a. Seega pani toime lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise s.o KarS § 414 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle tema olles alkoholijoobes (ühes liitris väljahingatavas õhus 1,42 mg/l alkoholi), juhtis 07.10.2013. a kella 23.05 paiku Jõgevamaal Põltsamaa vallas Pikknurme - Umbusi tee 1,9 km /l mootorsõidukit – sõiduauto Nissan Pick-up reg.nr.983 BGG ning põhjustas liiklusõnnetuse, sõites teelt välja vasakule kraavi vastu palgihunnikut. Seega pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 418 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 200 pm s.o summas 640 eurot riigi tuludesse. KarS § 414 lg 1 3(5)
ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 150 pm s.o summas 480 eurot riigi tuludesse. KarS § 64 lg 1, 3 alusel mõista liitkaristus, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista kokku karistuseks rahaline karistus 350 pm s.o 1120 eurot. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul tasudes alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust iga kuu 25. kuupäevaks vähemalt 112 eurot kuni kogusumma tasumiseni. Mõista S.M süüdi KarS § 424 alusel ning karistada teda 1 aasta vangistusega. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel kuulub mõistatavast vangistusest koheselt kandmisele 1 kuu vangistust. 11 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui S.M 1 aasta 6 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talu; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Konfiskeerimisele kuuluv vara: KarS 83 lg 4 alusel kuuluvad konfiskeerimisele politseis hoiul olevad kaks vintpüssi, kolm padrunit ja purk püssirohuga ja edasiandmisele Politsei-ja Päästeametile kasutamiseks või hävitamiseks. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Käesolevas kriminaalasjas on asitõendiks tunnistatud kaks vintpüssi ja laskemoon, mis on antud hoiule Lõuna prefektuuri akt nr 32 alusel 14.03.2012.a (t.l 16). KarS § 83 lg 4 alusel tuleb need konfiskeerida. Aktist ja ekspertiisiaktist (t.l 10-13) nähtub, et relvad on mittekomplektsed ja korrodeerunud, mistõttu leiab kohus, et kohtuotsuse täitmisel tuleb need KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdimõistetult riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda, et tal tuleb minna üheks kuuks vangistust kandma, mistõttu tal sel perioodil sissetulekud puuduvad. Lisaks on mõnevõrra raskendatud senisel tasemel sissetulekute saamine ka peale vangistust, kuna süüdimõistetu töötas välisriigis ja kriminaalhooldusega seonduvalt on tema liikumine riikide vahel piiratud. Tasuda tuleb ka rahalist karistust. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamine ja menetluskulude tasumisele määramine osade kaupa ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse eeldatavast jõustumisest 2014.a märtsis. Kohtunik
4(5)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.