Kohtulahend

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg. 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

R.U on kohtu alla antud kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, et tema juhtis 10.01.2014.a. kella 20.00 ajal Harjumaal, Saue vallas, Tallinna ringteel 31-l kilomeetril suunaga Saku poole (kinnipeetud kella 20.20 ajal Olerexi Tankla läheduses) mootorsõidukit Audi A4 Avant, reg.nr. XXX, olles joobeseisundis (uuritaval R.U väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholisisaldus 0,88 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,09 mg/l (lõplik lugem 0.79 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg. 1/ Juht ei tohi olla

joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg. 4 p. 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani R.U toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel 22.01.2014.a süüdistatav R.U , kaitsja Riine Lumiste ning prokuröri abi Aleksander Tšitšerov sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele nõuab prokuröri abi kohtus KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist 6 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg. 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatava kinnipeetuna olemise aeg 2 päeva (10.01.2014.a kl 20.20 kuni 11.01.2012.a kl 12.25). Seega kokkuleppe kohaselt on karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg. 1, 3 korras palub prokuröri abi jätta nimetatud karistuse tingimisi täitmisele pööramata, kui R.U ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti kokkuleppe kohaselt palub prokuröri abi KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel võtta ära R.U ́lt mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks 2 kuuks. Kokkuleppe kohaselt toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav R.U tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 424 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav R.U selgitas, et 22.01.2014.a sõlmisid prokuröri abi Aleksander Tšitšerov, tema (R.U ) ja tema kaitsja Riine Lumiste kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Prokuröri abi Aleksander Tšitšerov selgitas samuti, et ta jääb 22.01.2014.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde R.U ́le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab , et tõendamist on leidnud süüdistatava R.U poolt KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava R.U käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, kuulanud ära süüdistatava R.U selgituse ning prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav R.U on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb R.U temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab R.U süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

KrMS § 175 lg. 1 p. 4 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et R.U esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine temale ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et R.U-lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328; 1 – 10 – 15032; 1 – 12 – 5420; 1-12-2353. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude (s.o kaitsjatasu ja sundraha) osas KrMS § 180 lg. 3 sätteid, s.t. määrata R.U-lt väljamõistetud kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 9; § 179 lg. 1 p. 2; 248 lg. 1 p. 5; 249; 311; 313. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.