1-14-73
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-14-73 (13230100254)
Kohtunik
Liina Pohlak
Kohtuistungi sekretär
Thea Tikenberg
Kriminaalasi
Sander Saat süüdistatuna KarS § 184 lg 1 ja § 424 järgi
Prokurör
Leelet Kivioja
Süüdistatav
Sander Saat - isikukood 38011010242, elukoht: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, töökoht: XXX OÜ koolitaja, kriminaalkorras kehtivad karistused puuduvad, väärteokorras eelnevalt karistatud
Kaitsja
Kadi Mägi (määratud korras)
Süüdi tunnistada Sander Saat KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta ja 6 kuud. Süüdi tunnistada Sander Saat KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks vangistus 10 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Sander Saat ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil XXX; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks;
5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks
kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistus Sander Saat ́i süüdistatakse selles, et tema pani toime suures koguses psühhotroopse aine ebaseadusliku omandamise ja valdamise. Nimelt tema ebaseaduslikult omandas kohtueelse menetlusega täpsemalt tuvastamata kohas, isikult ja ajal, kuid enne 07.01.2013 kella 12:20 psühhotroopset ainet suures koguses, nimelt vedelikku massiga mitte vähem kui 91,84 g, mis sisaldas 41% gammahüdroksübutüraati (GHB), seega vedelikus oli puhast gammahüdroksübutüraati (GHB) mitte vähem kui 37,7 g, so vähemalt kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses, millest ühe osa tarvitas Sander Saat ise ära ja teist osa valdas ebaseaduslikult enda juures ja enda kasutuses olnud sõidukis. Nii leiti ja võeti 07.01.2013 kell 12:20 Tallinnas Tammsaare tee ja Sõpruse pst ristmikul politseiametnike poolt Sander Saat ́i sõiduki Audi A8 (reg nr 298 BDC) läbivaatusel juhipoolse eesmise ukse laekast ära 0,5 l plastpudel vedelikuga massiga 91,84 g, mis sisaldas 41% gammahüdroksübutüraadi (GHB), seega vedelikus oli puhast gammahüdroksübutüraati (GHB) 37,7 g. Gammahüdroksübutüraat (GHB) kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ja sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil, kuid vastav eriluba narkootilise aine käitlemiseks süüdistataval puudus. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3-1 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Vastavalt ekspertide hinnangule ja kohtupraktikale piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks gammahüdroksübutüraadi (GHB) puhul 16 grammist. Seega suures koguses psühhotroopse aine gammahüdroksübutüraadi (GHB) ebaseadusliku omandamise ja valdamisega pani Sander Saat toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Sander Saat ́i selles, et tema juhtis 07.01.2013 kella 12:20 ajal Tallinnas Tammsaare tee ja Sõpruse pst ristmikul mootorsõidukit Audi A8 (reg nr 298 BDC), olles psühhotroopse aine gammahüdroksübutüraadi (GHB) tarvitamise tagajärjel joobeseisundis, sh tal esines joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tulemusena. Oma sellise käitumisega rikkus Sander Saat liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid.
Seega mootorsõiduki juhtimisega psühhotroopse joobe seisundis pani Sander Saat toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Sander Saat, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 30.01.2014 sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör S. Saati süüditunnistamist ja karistamist KarS § 184 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud; ja KarS § 424 järgi vangistusega 10 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja seega liitkaristuseks mõista vangistus 1 aasta 6 kuud. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata eelvangistus 07.01.2013, so 1 päev karistusaja hulka ning ärakandmata jääb vangistus 1 aasta 5 kuud 29 päeva. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks kohustada süüdistatavat KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning KarS § 75 lg 2 p 7 alusel käitumiskontrolli ajal mitte suhtlema talle teadaolevalt narkootikume tarvitavate isikutega või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased). KarS § 50 lg 1 alusel määrata lisakaristusena Sander Saat suhtes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 5 kuuks. KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõendid konfiskeerida ja hävitada kui väärtusetud asjad: - GHB-d sisaldav vedelik (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - Plastpudel, mis asub pitseeritud pakendis kriminaaltoimiku materjalide juures konfiskeerida ja hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt alljärgnevalt: § 179 lg 1 p 1 sundraha 887.50 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4,5 alusel kaitsjatasu 252 eurot ja ekspertiisikulu 275 eurot ja koopiakulud 0.45 eurot riigituludesse.
Kaitsja esitas taotluse menetluskulude vähendamiseks ja ajatamiseks, kuivõrd nende tasumine ühe kuu jooksul ei ole võimalik ja süüdistataval on alaealine laps ning sissetulekust ei piisa nii suurte kohtukulude hüvitamiseks. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele ning kohus vähendab osaliselt kohtukulusid kaitsetasu osas võttes arvesse süüdistatava sissetulekut 320 eurot kuus ja, et tema ülalpidamisel on alaealine laps. KrMS §
lg
kohaselt arvestab kohus süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetul üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1p7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda.
Liina Pohlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.