Kohtulahend

Tunnistada M.L süüdi KarS § 424 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada M.L vangistusega 8 (kaheksa) kuud. Vastavalt KarS § 74 lg 2, osa vangistusest, nimelt 6 (kuus) kuud, ei pöörata kohesele täitmisele, kui kaheaastase katseaja jooksul M.L ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Osa vangistusest, nimelt 2 (kaks) kuud, kantakse ära kohe. Karistusaeg arvestada alates 30.01.2014. Valida M.L-ile tõkend vahistamine ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. KarS § 50 lg 1 alusel võtta M.L-ilt ära 18 (kaheksateistkümneks) kuuks mootorsõiduki juhtimisõigus kohtuotsuse jõustumisel. Liiklusseaduse § 127 alusel on M.L kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Mõista M.L-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 senti, kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, ekspertiisi tegemise eest 37 (kolmkümmend seitse) eurot ja 71 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 0,45 eurot, kaitsja Igor Belugini poolt 28.01.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot. Määrata, et M.L on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „M.L, kriminaalasja nr 1-13-11491, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

1-13-11491 Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 31. jaanuarist 2014. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1-13-11491 Tunnistaja B.T ütlused, millest nähtub, et 14.07.2013.a kella 14.30 paiku ta avastas, et Narvas Rakvere XX juures sõitis sõiduauto Mercedes-Benz reg.nr XXX tema sõiduauto Ford Mondeo reg.nr XXX esikaitserauale otsa. Sõiduauto Mercedes-Benz reg.nr XXX autojuht oli alkoholijoobes. Ta helistas politseisse. (tl. 42-43) Tunnistaja E L ütlused, kes kinnitas tunnistaja B.T ütlusi ( tl. 44-47)

1-13-11491 Tunnistaja B.T ütlused, millest nähtub, et 14.07.2013.a kella 14.30 paiku ta avastas, et Narvas Rakvere XX juures sõitis sõiduauto Mercedes-Benz reg.nr XXX tema sõiduauto Ford Mondeo reg.nr. XXX esikaitserauale otsa. Sõiduauto Mercedes-Benz reg.nr XXX autojuht oli alkoholijoobes. Ta helistas politseisse. Tunnistaja E L ütlused, kes kinnitas tunnistaja B.T ütlusi. 14.07.2013.a sündmuskoha vaatluspotokolli kohaselt M.L sooritas Narva-Jõesuus avarii. 14.07.2013.a sündmuskoha vaatluspotokolli kohaselt M.L sooritas Narvas avarii. Joobeseisundi tuvastamise akt, mille kohaselt 14.07.2013.a oli M.L-i veres alkoholisisaldus 2,68+/-0,06 mg/g. Karistusregistri andmed M.L-i varasemate karistuste kohta: 25.01.2007 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 424 järgi, KarS § 73 alusel tingimisi vangistusega 2 kuud katseajaga 3 aastat sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks; 27.10.2008 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 200 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud, KarS § 65 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 6 kuud; 14.12.2010 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 275 järgi, KarS § 74 alusel tingimisi vangistusega 2 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud; 24.09.2012 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 424 järgi vangistusega 7 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 9 kuud, KarS § 69 lg 1 alusel asendati üldkasuliku tööga 540 tunni ulatuses, tegemise tähtaeg 1 aasta. Vaadeldava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad joobeseisundis isiku poolt mootorsõiduki juhtimises samasuguse teo eest varem kohaldatud karistuse kehtimise ajal. Objektiivne külg on tõendatud süüdistatava M.L-i, tunnistajate S.G , A.A , B.T , E L ütlustega ja kohtuliku uurimise käigus uuritud toimiku materjalidega. Subjektiivsest küljest süüdistatav M.L tegutses otsese tahtlusega, st teadvustas, et ta realiseerib asjaolu, mis vastab süüteo koosseisule ja soovis seda. M.L-i ütluste kohaselt ta tarbis alkoholi ööl vastu 14. juulit ja 14.07.2013. aasta hommikul. Ta jõi palju. Pärast keskpäeva ta otsustas sõita Narva ja istus sõiduautosse Mercedes-Benz reg.nr XXX, sõites sellega Narva-Jõesuust Narva. Süüdistatava tegudes sisalduvad subjektiivsed tunnused.

inkrimineeritava

kuriteokoosseisu

objektiivsed

ja

Kohus leiab, et kohtualune M.L tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi, kuna o ma tahtliku tegevusega ta pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

1-13-11491 vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdistatav M.L pani toime teise astme kuriteo. M.L on varem kohtulikult karistatud 4 korral, teda on karistatud vangistusega, ta on kandnud karistus reaalselt. Kuid vastavaid järeldusi ta sellest ei teinud, ning ta pani taas toime uue tahtliku kuriteo. Ta ei töötanud. M.L on samuti korduvalt võetud vastutusele väärteo korras. M.L-i karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluna võib arvestada süü tunnistamist ja kahetsemist. Karistuse mõistmisel kohus arvestab toimepandud kuriteo raskust, arvestab süüdlase isikut, seetõttu peab otstarbekaks mõista talle vangistus ja mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 1 aasta vangistust. Oluline on ka see, et M.L seisab kohtu ees 3ndat korda samalaadse teo eest ja tema karistatuse hulk räägib sellest, et süüdistatav püsivalt ei soovi asuda paranemise teele. Peale selle M.L-i joobeaste oli väga raske / tema ühes grammis veres alkoholisisaldus moodustas 2,68+/-0,06 mg/l/. KarS § 50 lg 1 alusel tuleb võtta M.L-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus vähemalt 18 kuuks, kuna KarS § 50 lg 1 sanktsioon näeb ette kuriteotoimepanemise korral mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamata jätmisel /just vähemalt 18 kuuks/ on oht, et isik hakkab taas toime panema samalaadseid rikkumisi.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.