Kohtulahend

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabanemisel olemas kindel elukoht X juures, kes on valmis teda igati ka toetama. Samuti on süüdimõistetul olemas kindel töökoht. E.G kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ja elada edaspidiselt seadusekuulekalt. Ta asub elama koos elukaaslasega enda X juurde. Süüdimõistetu sõnul soovib ta vabanemisel jätkata õpinguid Kalamaja Gümnaasiumis ning asuda tööle X OÜsse. E.G avaldas, et on valmis 1-aastase katseaja jooksul täitma kriminaalhooldusnõudeid ning on valmis edaspidi seaduskuulekaks eluks kuna on oma senised hoiakud ja eesmärgid ümber hinnanud. Prokurör toetab kohtule esitatud kirjalikus arvamuses süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on E.G kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusest, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. E.G puhul on positiivne vabaduses toetavate lähedaste, X näol, olemasolu.X on avaldanud valmisolekut X esialgu ka materiaalset toetada. Samuti on tal vabanedes olemas kindel elukoht X juures. Talle on garanteeritud töökoht ja seega tagatud peale vabanemist kohene sissetulek. E.G ei soovi enam taastada suhteid enda endise tutvusringkonnaga ning on enda sõnul enda väärtushinnangud ümber hinnanud. Samuti on positiivne, et vangistusest ei ole tal ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust, ta on tegelenud riigikeeleõppe ja asunud omandama keskharidust, on osalenud põhjus-tagajärg seoseid käsitlevates vestlustes ja sotsiaalabiprogrammides „Sotsiaalsete oskuste treening“ ning „Usk ja teadmine“, millest viimase pidi küll katkestama tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu. Lisaks on ta vangistuse ajal loobunud suitsetamisest. Riskitegurina E.G puhul peab kohus arvestama, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud juba viiel korral. Talle on karistuseks mõistetud vangistus, mis on jäetud kahel korral küll tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, kuid sellest hoolimata pani ta ühel katseajal toime uue kuriteo. Samuti ei ole ta suutnud õiguskuulekalt käituda käesoleva vangistuse ajal, mil pani toime viimase kuriteo, kasutades kaaskinnipeetava suhtes vägivalda. Samas on ta käesolevaks ajaks kandnud ära suurema osa viimati mõistetud karistustest. Tema kinnipidamiskohas viibimise kogu aeg on juba alates 2009.a küllalt pikk olnud. On ilmne, et järelejäänud lühikese reaalse karistusaja ärakandmine tema suhtes mingeid positiivseid muutusi enam kaasa ei tooks. Isikut varem ennetähtaegselt vabastatud ei ole. Arvestades ka eelkõige vangistuses viibitud aega ja võimalike programmide läbimist, endaga tegelemist ning sotsiaalsete garantiide olemasolu vabaduses, oleks käesoleval juhul vajalik tema vabanemisel jätkata kontrolli tema käitumise ja elukorralduse üle, mida edukalt tagab kriminaalhooldus.

Üheks süüdimõistetu õigusvastase käitumise mõjuriks tuleb materjalide põhjal lugeda alkoholi tarvitamist. E.G on valmis katseajal täitma lisakohustust mitte tarvitada joovastavaid aineid ning leidis, et selle täitmine on talle jõukohane. Narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise eesmärgiks tõi süüdimõistetu välja soovi seeläbi teenida varalist kasu. Kuna käesoleval juhul on tal võimalus asuda tööle, tema X on valmis teda esialgu ka materiaalselt toetama ning tema elukaaslane töötab samuti, siis on majanduslikust seisukohast tulenevad riskid võimalikult palju tema puhul maandatud. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et E.G katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud ja oleks praegusel ajal vajalik, et läbi kriminaalhoolduse aidata isikul taasühiskonnastuda ning säilitada ka teatud aja jooksul kindel kontroll tema tegevuse ja suhtumise üle läbi kriminaalhoolduse. Esinevad eeldused, et karistuse eesmärgid E.G puhul on käesolevaks ajaks täidetud ja ta on motiveeritud jätkama oma elu vabaduses seadusekuulekalt, kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi täites. Seega tuleb E.G vabastada vangistusest. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Vabastada E.G (IK xxx) temale Tartu Maakohtu 19.aprilli 2012.a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 4 alusel määrata E.G-le katseaeg üks (1) aasta. Kohustada E.G katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

katseaega arvestama alates määruse

Määrata E.G katseajaks X Vangla kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

kriminaalhooldusosakonna

Vabastada E.G vangistusest peale käesoleva määruse jõustumist.

Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.