Kohtulahend

V.J 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 29.jaanuar 2014.a. KarS § 66 lg 1, 3 alusel tuleb V.J koheselt kandmisele kuuluv rahaline karistus summas 1686 eurot tasuda ositi 1 aasta jooksul , igakuiselt 140.50 eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas või arvele nr EE932200221023778606 Swedbankis või arvele nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis , viitenumber 4100064939. Selgitus „V.J, 1-14-437, rahaline karistus“ KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena võtta V.J-ilt 5 kuuks ära mootorsõiduki juhtimisõigus. LS § 127 alusel on V.J kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Välja mõista V.J-ilt KrMS § 175 lg 1 p 4,9 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 72 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o. 532.50 eurot , kokku 604.50 eurot riigituludesse . KrMS § 180 lg 3 alusel kuuluvad menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiselt 50.37 eurot . Väljamõistetud sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas arve nr EE891010220034796011 või AS Swedbank konto nr EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse vastavalt „V.J sundraha 1-14-437“, „V.J menetluskulu 1-14-437 “ Menetluskulud ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

V.J on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema juhtis 21.12.2013 kell 00.50 ajal Harjumaal, Tallinnas, Punasel tänaval, liikudes Mustakivi tn

suunas, Punane 72 maja juures, mootorsõidukit Mercedes-Benz E320 CDI registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,95 mg/l). V.J rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. V.J pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 17.01.2014.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Lauri Talumäe , süüdistatav V.J ja tema kaitsja Eva Rivis kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist rahalise karistusega 200 (kakssada) päevamäära, s.o. 5620 (viis tuhat kuussada kakskümnend) eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka kinnipidamise aeg 21.12.2013 , s.o. 1 /üks/ päev, seega lõplikuks karistuseks nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist rahalise karistusega 197 (sada üheksakümmend seitse) päevamäära s.o. 5535,7 (viis tuhat viissada kolmkümmend viis ja seitse senti) eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata koheselt tasumisele rahalise karistuse osa 60 (kuuskümmend) päevamäära s.o 1686 (tuhat kuussada kaheksakümmend kuus) eurot ning tingimisi jäetakse kohaldamata 137 (sada kolmkümmend seitse) päevamäära s.o. 3849,7 (kolm tuhat kaheksasada nelikümmend üheksa ja seitse senti) eurot, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 66 lg 1 ja 3 lugeda karistus tasutavaks ositi 1 (ühe) aasta jooksul. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta süüdistatavalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav V.J ja tema kaitsja Eva Rivis nõustusid esitatud süüdistuses märgitud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale V.J-ile selgitati, et kokkuleppe sisusse ei kuulu sundraha ja menetluskulud, vaid need mõistetakse kohtu poolt. Välja mõistetavate menetluskuludena on V.J kohustatud riigi tuludesse tasuma sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses s.o II astme kuriteos süüdimõistmise korral summas 532.50 eurot ning kaitsjatasu osutatud õigusabi eest, samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi.

V.J on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja, et kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Süüdistatav V.J on toime pannud teise astme kuriteo, ta on varem kriminaalkorras karistamata isik, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, töötab. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et V.J tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole V.J-i poolt toime pandud õigusvastase teo ja süüd välistavaid asjaolusid ning V.J-ile inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud vastavalt KarS § 424 järgi. Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt V.J-ilt kuuluvad väljamõistmisele kohtueelse menetluse ja kohtukulud, s.o kaitsjatasu temale osutatud õigusabi eest ja sundraha riigituludesse. Arvestades V.J-i majanduslikku olukorda peab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimalikuks jätta menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena.

Helve Särgava Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.