Kohtulahend

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

„Liiklusohutusprogramm“. Isiku käitumine vangistuse jooksul on olnud hea, üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Isik enda sõnul elas enne vangistust koos abikaasa ja lastega üürikorteris ja peale vabanemist asub uuesti elama perekonna juurde. Vabanemisel kindel töökoht puudub. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. H.E kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et abikaasa sõnul on peresuhted korras ja kui Valter alkoholi ei tarbi, siis on ta armastusväärne abikaasa ja hea isa oma lastele. H.E puhul on põhiline riskifaktor alkohol ja kriminaalse taustaga sõbrad. Samas on kriminaalhooldajal ka positiivseid näiteid selle kohta, et H.E on suuteline elama täiesti karsket elu. Katseajal on ta suutnud peaaegu 1,5 aastat elada ilma alkoholita. Abikaasa koos alaealiste lastega elab 3-toalises üürikorteris aadressil Xxx. Korteriomanik kinnitas kirjalikult, et on nõus, et H.E vabaneb vangistusest ennetähtaegselt elektroonilise valve kohustusega. Kirjaliku nõusoleku vanglast vabanemiseks elektroonilise valve kohustusega andis ka abikaasa. Kriminaalhooldaja on kindlal veendumusel, et H.E peab vabaduses elama täiskarsklase elu ja vaid siis on välistatud uute kuritegude toimepanemine. H.E taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Prokuröri abi Urmo Paal edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör toetab H.E ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve kohaldamisega. Leiab, et tuleb määrata kriminaalhooldaja poolt märgitud lisakohustused. Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et H.E võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik H. E isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Viimase kohtuotsusega tunnistati H.E süüdi varguse eest, samuti mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, karistusele liideti eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus röövimise eest. Kuigi varasemad karistused ning kehtiv distsiplinaarkaristus näitavad pigem H.E senist negatiivset hoiakut õiguskuulekasse käitumisse, usub kohus, et praeguseks üle kahe ja poole aasta vanglas viibimist on pannud H. E tõsiselt järele mõtlema oma õigusvastase käitumise negatiivsetele tagajärgedele ning tema edasine käitumine on kooskõlas ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamistega. Kohtu hinnangul võimaldab H.E tingimisi ennetähtaegne vabastamine katseajaga kuni 16.07.2016 ühes elektroonilise järelevalvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas H.E-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Kuna H.E probleemidele alkoholiga on viidanud nii Vangla kui kriminaalhooldusametnik, peab

kohus oluliseks, et ka kohtuistungil tunnistas H.E probleeme alkoholiga, avaldades nõusolekut pöörduda vabaduses ka vastavale ravile. Sellest saab kohus järeldada, et H.E on aru saanud alkoholi kuritarvitamise kahjulikkusest ja selle seotusest toimepandud kuritegudega. Positiivsena hindab kohus siinjuures ka sotsiaalprogrammi „Liiklusohutusprogramm“ läbimist vanglas. Vähetähtis ei ole ka kriminaalhooldusametniku arvamuses toodu, et katseajal on H.E suutnud peaaegu 1,5 aastat elada ilma alkoholita. Kohtu hinnangul võib väita, et välistades H.E elust alkoholi, saab välistada ka uute süütegude toimepanemise võimaluse. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, kehtivate tavade ja reeglite järgimisel, samuti alkoholist hoidumisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka prokurör, samuti ei ole sellele vastu vangla, märkides, et väidetavalt tahab kinnipeetav muutuda, pühenduda perekonnale. Pärast vabanemist on H. E olemas ka kindel elukoht, samuti lähedase toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka H. E , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul samuti kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.