Kohtulahend

XXXXXXXXXX.

KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista I.R-ilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammäära – 532.50 eurot - isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulud – 84.00 eurot - liiklustehnilise ekspertiisi kulud – 457.00 eurot - sõiduki teisaldamise maksumus 154.00 eurot - tasu õigusabi osutamise eest – 564.00 eurot - toimiku koopia tegemise kulud – 0.45 eurot KrMS § 178 lg 1 p 3 ja KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda tunnistaja sõidukulu summas 33.01 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (alates 01.02.2014.a IBAN EE891010 220034796011) SEB pangas, 221023778606 (alates 01.02.2014.a IBAN EE932200 221023778606) Swedbankis või 333416110002 (alates 01.02.2014.a IBAN EE403300333416110002) Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „I.R , 1-1310905, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid Mootorsõiduk Ford Mondeo Turnier, reg.märgiga XXX, (asub Rahumäe tee 6, Tallinn parklas) – vabastada asitõendi staatusest ja KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel anda üle kohtuotsuse jõustumisel I.R-ile (isikukood XXX). CD plaat häirekeskuse kõnesalvestusega (asub kohtutoimikus) - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist. CD plaat videosalvestusega (asub kohtutoimikus) - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist. CD plaat sündmuskoha fotodega (asub kohtutoimikus) - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

I.R süüdistatakse selles, et tema olles 23.04.2012.a saanud XXX enda valdusesse mootorsõiduki Ford Mondeo Turnier, registreerimismärgiga XXX, selle remontimise eesmärgil, kasutas 27.04.2012.a kella 10.00 ajal ilma mootorsõiduki omaniku XXX loata mootorsõidukit teadlikult isiklikuks otstarbeks, sõites mootorsõidukiga ringi Tallinnas SuurSõjamäel ja Mustamäel, põhjustades mootorsõidukit juhtides Tallinnas Järvevana tee – Tartu mnt – Suur-Sõjamäe tänavate ristmikul liiklusõnnetuse. Oma tegevusega pani I.R toime KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise. Samuti süüdistatakse I.R selles, et tema 27.04.2012.a kella 10.24 ajal juhtis, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust /LS § 90 lg 1 p 1/, mootorsõidukit Ford Mondeo Turnier, registreerimismärgiga XXX, millega liikus Tallinnas, mööda Järvevana teed, Mustamäe poolt, Suur-Sõjamäe suunas esimesel sõidurajal, lähenedes Järvevana tee – Tartu mnt – Suur-Sõjamäe tee reguleeritud ristmikule /LS § 56 lg 1/, kus ei kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks, mis arvestaks sõidukogemust /juhtimisõigus puudus/, liikluse tihedust /teised samas suunas liikuvad sõidukid olid valgusfoori ees seisma jäänud/ ning muid liiklusolusid /ristmikul olevad valgusfoorid, mis reguleerivad sõidukite liiklust/, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama ning nägema nagu fooritulede muutumine valgusfooris /LS § 50 lg 3 p 1, 2/, kuid ta otsustas jätkata ristmikule välja sõitmist, jäämata enne ristmikku asuvat stoppjoont seisma, kuigi talle põles valgusfooris „keelav” punane tuli /LS § 16 lg 2; § 17 lg 1/, sõitis keelava tulega Järvevana tee esimeselt sõidurajalt ristmikule välja ning ette mööda Tartu mnt-d kesklinna poolt Tartu suunas lubava „rohelise“ fooritule ajal ristmikku ületavale mootorrattale Suzuki GSX, registreerimismärgiga XXX, mida juhtis XXX/LS § 58 lg 3/. Liiklusõnnetuse tagajärjel sõitis mootorratas Suzuki otsa mootorsõiduki Ford Mondeo Turnier vasakule küljele, paisates kannatanu asfaldile. Liiklusõnnetuse tulemusel sai raskeid tervisekahjustusi mootorratast juhtinud XXX. I.R rikkus järgmisi liiklusseaduse nõudeid: LS § 16 lg 2 /liikleja peab juhinduma reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja kontrollija muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast/; § 17 lg 1 /liikleja peab tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest/; § 50 lg 3 p 1, 2 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/; § 56 lg 1 /ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale/; § 58 lg 3 /foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumusel võib jalakäijat takistamata sõita

kuni lõikuva sõidutee ääreni/; § 90 lg 1 p 1 /mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust/. Oma tegevusega pani I.R toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Samuti süüdistatakse I.R selles, et tema olles 23.04.2012.a saanud mootorsõiduki omanikult XXXenda valdusesse mootorsõiduki Ford Mondeo Turnier, registreerimismärgiga XXX, selle remontimise eesmärgil, kasutas mootorsõidukit omavoliliselt isiklikuks otstarbeks ning põhjustas 27.04.2012.a kella 10.24 ajal Tallinnas Järvevana tee – Tartu mnt – SuurSõjamäe tänavate ristmikul liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai kahjustada mootorsõiduki Ford Mondeo Turnier kere, pööras tema valdusesse usaldatud, kuid XXXkuuluva mootorsõiduki ilma XXX loata teadlikult enda kasuks, müües 2012. aasta novembrisdetsembris mootorsõiduki Ford Mondeo Turnier, registreerimismärgiga XXX, hinnaga 1000 eurot XXX. Oma tegevusega pani I.R toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o isiku valdusesse usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 201 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava I.R karistamist vangistusega 6 kuud. KarS § 215 lg 1 ja KarS § 422 lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus KarS § 63 lg 1 alusel süüdistatava I.R karistamist vangistusega 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel, s.o vangistus 3 (kolm) aastat, mis jätta KarS § 73 lg-te 1, 3 sätteid kohaldades tingimisi täitmisele pööramata, kui I.R ei pane 3- (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteoga tekitati kannatanule XXX moraalne, füüsiline ja varaline kahju. Kannatanu XXX ja süüdistatav I.R sõlmisid 27.01.2014.a kokkuleppe, mille kohaselt I.R hüvitab XXX tekitatud mittevaralise kahju 2000 (kaks tuhat) eurot, millest 1000 (üks tuhat) eurot tasutakse lepingu 27.01.2014.a (tasutud) ning 1000 (üks tuhat) eurot võrdsete igakuiste maksetena. Igakuise makse suuruseks on 500 (viissada) eurot ning esimese osamakse tähtajaks on 28.02.2014.a. Kuriteoga tekitati kannatanule XXX varaline kahju. Kannatanu XXX ja süüdistatav I.R sõlmisid 27.01.2014.a kokkuleppe, mille kohaselt I.R hüvitab XXXvaralise kahju hüvitisena 3500 (kolm tuhat viissada) eurot tähtajaga 01.06.2014.a järgmiselt: 1) 01.03.2014 tasub 500 (viissada) eurot; 2) 01.04.2014 tasub 500 (viissada) eurot; 3) 01.05.2014 tasub 500 (viissada) eurot; 4) 01.06.2014 tasub 2000 (kaks tuhat) eurot. Tähtajaks tasumata summalt tasub I.R viivist 0,1% viivitatud summalt päevas. Pooled lepivad kokku, et 27.01.2014.a sõlmitud Leping sisaldab kõiki Pooltevahelisi

kokkuleppeid Lepingu eseme suhtes ning Pooled ei loe Lepingu tingimusteks mingisuguseid Poolte varasemaid tahteavaldusi, tegusid ega kokkuleppeid, mis ei ole Lepingus otseselt sätestatud. Asitõendid: Avariiline mootorsõiduk Ford Mondeo Turnier, reg.märgiga XXX, (asub Rahumäe tee 6, Tallinn parklas) tagastada omanikule. Kompromisslepingu punkti 4.4. kohaselt läheb mootorsõiduki Ford Mondeo Turnier, reg.märgiga XXX, omandiõigus üle I.R-ile (võtmed ja registreerimistunnistus on I.R valduses). Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. I.R nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega, kaitsja ja prokurör taotlesid kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava I.R selgituse, kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav I.R on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb I.R temale esitatud süüdistuses KarS § 201 lg 1, § 215 lg 1 ja § 422 lg 1 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab I.R süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Koos kriminaalasjas sõlmitud kkokkuleppega esitati 27.01.2014.a kohtule kinnitamiseks kannatanu XXX ja süüdistatava I.R vahel 27.01.2014.a sõlmitud kokkulepe ja kannatanu XXX (X) ja süüdistatava I.R vahel sõlmitud kompromissleping. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommete või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita ning see kuulub rahuldamisele TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 430 alusel. TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kompromisslepingutega, leiab, et 27.01.2014.a sõlmitud kompromissid on seaduslikud, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi (TsMS § 430 lg 3). Seega kuuluvad sõlmitud kompromissid kinnitamisele ja menetlus tsiviilhagide osas lõpetamisele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks sundraha, määratud kaitsjale makstud tasu, ekspertiiside

tasud, sõiduki teisaldamistasu ja kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et I.R esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. I.R on täisealine isik, kellel on töökoht olemas. Kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel ei tuvastanud kohus menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega tuleb I.R-ilt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse sundraha 532.50 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulud 84.00 eurot ja liiklustehnilise ekspertiisi kulud 457.00 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tasu riigi õigusabi osutamise eest 564.00 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel toimiku koopia tegemise kulud 0.45 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel sõiduki teisaldamiskulud 154.00 eurot. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada väljamõistetud menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul, kuna arvestades menetluskulude suurust, võib ühekorraga kulude tasumine olla raskendatud. Tunnistaja sõidukulu hüvitamise kohta märgib kohus alljärgnevat. Kuna tunnistaja esitas sõidukulu hüvitamise taotluse pärast kohtuistungi toimumist Harju Maakohtu kantselei kaudu ning süüdistatav ei ole nimetatud taotlusest teadlik, siis ei ole põhjendatud seda kulu temalt ka välja mõista. Kuivõrd kohtu lahkumise ajaks nõupidamistuppa ei olnud tunnistaja taotlust sõidukulude hüvitamise kohta esitanud, siis kohus jätab sõidukulu, summas 33.01 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Asitõendid Mootorsõiduk Ford Mondeo Turnier, reg.märgiga XXX, (asub Rahumäe tee 6, Tallinn parklas) – vabastada asitõendi staatusest ja anda kohtuotsuse jõustumisel vastavalt XXX ja I.R vahel sõlmitud kompromisslepingu p-le 4. 4 KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel üle I.R-ile. CD plaat häirekeskuse kõnesalvestusega (asub kohtutoimikus) - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist. CD plaat videosalvestusega (asub kohtutoimikus) - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist. CD plaat sündmuskoha fotodega (asub kohtutoimikus) - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9, 10; 178 lg 1 p 3; 179; 180 lg 1 ja 3; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313. Aulike Salo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.