Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 9. jaanuari 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Z.V ja tema kaitsja vandeadvokaat Priit Palmiste, määruskaebused
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2014 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebused jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Maakohtu 03.12.2009 otsusega mõisteti Z.V süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 ja § 392 lg 2 p-de 1, 2 järgi ning teda karistati vangistusega 7 aastat ja 6 kuud alates 03.12.2008. Z.V vangistus lõpeb selle täielikult ärakandmisel 03.06.2016.
02.12.2013 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetav Z.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3.Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2014 määrusega jäeti Z.V talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
3.1.Süüdimõistetu on varem toime pannud kuritahtliku huligaansuse. Praegu kannab ta vangistust suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmise eest grupis isiku poolt, kes on varem toime pannud narkokuriteo, ning
narkootilise aine toimetamise eest grupis üle Eesti Vabariigi piiri. Süüdimõistetu on käitunud korduvalt õigusvastaselt. Peale selle on tema poolt sooritatud kuriteod oma laadilt muutunud raskemaks, kuigi ta omas kuritegude sooritamise ajal kindlat elukohta ja lähedaste toetust. Varasemad karistused ei ole teda eemale hoidnud uute kuritegude sooritamisest.
3.2.Arvestades süüdimõistetu varasemat käitumist, luges kohus põhjendatuks vangla seisukoha, et vabaduses võib süüdimõistetu panna toime uue kuriteo. Uue kuriteo toimepanemise riski tõstab kinnipeetava mõjutatavus teiste isikute poolt, kriminaalne tutvusringkond ja suhteliselt suur tasumata võlakohustus (ligi 16 000 eurot). Tuleb pidada tõenäoliseks, et kehvapoolses majanduslikus seisundis võib süüdimõistetu omakasu ajendil jätkata uute kuritegude toimepanemist. Kuigi süüdimõistetul on olemas lähedaste toetus, võimalus saada tööd ja omada elukohta Venemaal, ei ole kohtul vaatamata sellele tekkinud kindlat veendumust, et süüdimõistetu ei kujutaks vabaduses viibides ohtu teistele ühiskonnaliikmetele.
3.3.Süüdimõistetut on vangistuse kandmise ajal korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Praegu omab Z.V kahte kehtivat distsiplinaarkaristust. Antud distsiplinaarkaristused näitavad, et süüdimõistetu ei ole suutnud alluda isegi range järelevalve tingimustes kehtestatud korrale. Järelikult on Z.V allumisvõime kehtestatud korrale ka vabaduses viibides jätkuvalt kaheldav. Seega on täitmata vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise üks olulisemaid eeldusi, s.o distsiplinaarkaristuste puudumine. Kohus leidis, et süüdimõistetut, kes on toime pannud I astme rahva tervise vastase kuriteo gruppide liidrina ning omab ka vanglas kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ei ole otstarbekas vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Ka leidis kohus sooritatud kuritegude laadi ja raskust arvestades, et kantud karistus ei ole piisav, et täita oma üld- ja eripreventiivset eesmärki, sest üldjuhul peaks raske kuriteo toimepanija kandma vangistuse tähtaja lõpuni. Enne vangistusest vabastamist peaks Z.V läbima individuaalses täitmiskavas märgitud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“.
4.Maakohtu määruse peale esitasid kaebuse süüdimõistetu Z.V ja tema kaitsja, kes paluvad tühistada Tartu Maakohtu 09.01.2014 määrus ning teha uus kohtumäärus, millega vabastada Z.V vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
4.1.Z.V soovib, et ta vabastatakse vangistusest KrMS § 426 lg-te 3, 4 alusel. Ta tahab Eestist lahkuda ja asuda elama Venemaale. Süüdimõistetu leiab, et maakohus pole piisavalt arvestanud Z.V võimalust riigist lahkuda ning on enda määruses tuginenud väljamõeldud argumentidele, miks mitte Z.V ennetähtaegselt vabastada.
4.2.Vandeadvokaat P. Palmiste toob välja, et maakohus on omistanud ebaõige kaalu G. Vorononi poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosusmäärale ja individuaalse täitmiskava täitmisele ning jätnud täiesti arvestamata asjaolu, et vabanemisel kuulub Z.V deporteerimisele Vene Föderatsiooni. Z.V on viibinud vanglas väga pikka aega – rohkem kui 5 aastat – ning kandnud reaalselt ära rohkem kui 2/3 enda karistusajast. See on väga pikk aeg nii riikliku hukkamõistu avaldamiseks kui ka isiku suunamiseks õiguskuulekale teele. Ja antud juhul on nii tema süüasja menetlenud prokurör, kui tema karistuse kandmist korraldanud kinnipidamisasutus, kui ka tema resotsialiseerumisväljavaateid hinnanud kriminaalhooldusametnik asunud seisukohale, et Z.V ennetähtaegne vabastamine on võimalik. Individuaalne täitmiskava on Z.V-l täidetud – ta on läbinud kõik vangla poolt pakutavad programmid. Lisaks on kinnipeetav omandanud eesti keele A1 tasemel ning on motiveeritud edasi õppima. Kinnipeetaval on olemas reaalsed eesmärgid pere ja töö näol. Kaitsja lisab, et KrMS § 426 lg 3 järgi võib täitmiskohtunik määruses loobuda karistusseadustiku §-de 76 või 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli -2-
kohaldamisest, kui süüdimõistetu saadetakse riigist välja. Seega ei ole kinnipeetaval Eestis elamiseks seadusliku aluse puudumine tema tingimisi enne tähtaega vangistusest mittevabastamise põhjuseks. Pealegi tuleb antud juhul rõhutada, et Z.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel deporteeritakse ta viivitamata välisriik, seega on tema riskid Eesti Vabariigi suhtes täielikult minimeeritud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Z.V ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud ning leiab, et määruskaebused ei sisalda asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu määruse tühistamise ja Z.V tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata, kuna maakohus arvestas Z.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel tema käitumist tervikuna. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebustele vaid järgmist.
6.Kohtul on kohustus kaaluda kõiki KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid kogumis ning sellele tuginedes otsustada, kas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud.
6.1.Kolleegium peab positiivseks, et Z.V on vangistuses õppinud eesti keelt ja tegelenud individuaalse täitmiskava täitmisega. Z.V on osalenud ka majandustöödel ning suhtub üldiselt vanglas kehtivasse korda positiivselt. Kinnipeetaval on säilinud suhted enda perekonnaga ning vabaduses on talle garanteeritud töökoht.
6.2.Samas leiab ringkonnakohus, et mõni KarS § 76 lg 3 esitatud asjaolu võib tulenevalt konkreetse juhtumi asjaoludest osutuda kaalukamaks ning omada ennetähtaegse vabastamise otsustamisel suuremat mõju. Praegusel juhul on nii maakohus kui ka ringkonnakohus seisukohal, et sellisteks faktoriteks on Z.V puhul kuriteo toimepanemise asjaolud ja tema varasem elukäik, millest tulenevalt leiab ka ringkonnakohus, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik.
7.Asjaolu, et Z.V-d on kokku kolmel korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures kuriteod on olnud kantud majandusliku kasu saamise eesmärgist ning kuriteod on muutunud järjest ühiskonnaohtlikumaks, süvendab kolleegiumi veendumust, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastavuses ühiskonna õiglustundega ja üldise karistuspoliitikaga. Kuna Z.V-le ei ole senised karistused mõju avaldanud ja praegu kannab ta karistust isikute grupis, milles tal oli juhtiv roll, toime pandud raske narkokuriteo eest, tuleb kohtul ennetähtaegse vabastamise otsustamisel reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust. Kohtu ülesanne on saata ühiskonnale signaal, et järjest uute kuritegude toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning isikut, kes hoolimata varasematest karistusest on toime pannud raske I astme kuriteo, ei vabastata pärast seda, kui ta on kandnud kõigest 2/3 karistusest. Z.V ennetähtaegse vabastamise vastu räägib ka fakt, et tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus nõustub Z.V kaitsja väitega, et distsiplinaarkaristuse olemasolu iseenesest ei välista kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuid kindlasti omab kehtivate karistuste olemasolu suurt mõju kohtu siseveendumusele, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud.
8.Määruskaebustes välja toodud positiivsed asjaolud ei kaalu üles Z.V-d iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid, milleks on eelkõige korduv karistatus, mis näitab isiku suutmatust või tahtmatust teha senistest karistustest vajalikke järeldusi ja raske I astme kuriteo toimepanemine. -3-
Kolleegium juhib tähelepanu, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema veenvad argumendid ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Tartu Vangla ja prokuratuur küll toetavad Z.V ennetähtaegset vabastamist, kuid tegemist on vaid arvamustega, mis ei ole kohtu jaoks siduvad ning lõpliku otsuse isiku ennetähtaegse vabastamise või vabastamata jätmise kohta langetab kohus.
9.Määruskaebustes leitakse, et Z.V ennetähtaegsel vabastamisel tuleks kohaldada KrMS § 426 lg-t 3 ning maakohus on toiminud valesti, kuna pole arvestanud asjaoluga, et Z.V kuulub pärast vanglast vabanemist riigist väljasaatmisele. Ringkonnakohus selliste väidetega ei nõustu ja juhib tähelepanu, et praegusel juhul otsustab kohus selle üle, kas esinevad eeldused Z.V vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Kas Z.V pärast ennetähtaegset vabanemist riigist välja saadetakse või mitte, ei oma selle küsimuse otsustamisel tähtsust, seega ei ole maakohus toiminud valesti, kui pole nimetatud väiteid enda määruses käsitlenud. KrMS § 426 lg 3 ei ole alus isiku ennetähtaegseks vabastamiseks, see säte kuulub kohaldamisele ainult juhul, kui kohus tulenevalt KarS §-st 76 otsustab, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud ja esinevad alused isiku riigist väljasaatmiseks.
10.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2014 määrus muutmata ja Z.V vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebused rahuldamata.
Mati Kartau
Maarika Kuusk
-4-
Paavo Randma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.