Kohtulahend

2 (6)

läbiviimine on takistatud. Õppeosakonna juhataja sõnul on Rxxxxr Sxxxxxx puudunud septembrikuus kokku 14 tundi, kuid oktoobrikuus juba täispäevad (01.10., 02.10., 04.10., 07.10., 09.10., 11.10., 14.10., 15.10.). Noorsoopolitseiniku K. Kadastiku info kohaselt on Rxxxxx Sxxxxxx enne 13.10.2013.a alkoholijoobe tuvastamist Põltsamaal Säästumarketis pannud toime alkoholivarguse ning algatatakse kriminaalmenetlus. Kriminaalhooldusametniku arvates tuleks Rxxxxx Sxxxxxx vangistus pöörata täitmisele, kuna ta ei täida kohtu poolt pandud kohustust. Vanglakaristust kandes ei saa ta tarvitada alkoholi, täidab koolikohustust ning risk sooritada uusi kuritegusid on vähetõenäoline. Kohus pidas kriminaalasja nr 1-13-7682 raames kohtuistungi 12.11.2013.a, kus Rxxxxr Sxxxxxx selgitas kohtule, et alkoholi tarvitamisega on 4. korral vahele jäänud, kuid ei osanud öelda, miks ta niimoodi käitub. Vanglasse minna ei taha ning palus võimalust näidata kuu aja jooksul, et suudab vastavalt nõuetel käituda ja koolis käia. Andis korduvalt lubadusi alkoholi tarvitamise lõpetamise kohta ja koolikohustuse täitmise kohta. Kaks kriminaalasja on tema suhtes menetluses. Purjus peaga tegusid ei mäleta, kuid leidis, et ei ole kedagi ähvardanud ning vägivaldne olnud. Suurema osa ajast on koolis käinud ning soovib seal ka edasi käia. Samuti avaldas, et soovib minna psühhiaatri juurde alkoholiprobleemi tõttu. Kriminaalhooldaja Pille Maasen leidis kohtuistungil, et Rxxxxx Sxxxxxx lubadusi on väga raske uskuda. Koolist puudumised on jätkunud. Hooldusaluse sõnul on haige olnud, kuid arsti juurde ei pöördunud, vaid läks sõprade juurde. Suhtleb kriminaalkorras karistatud noormeestega ja Tapa erikooli poistega. 27.10. mõõdeti politseipatrulli poolt isiku joobeks 0,1 mg/l, kuid protokolli ei koostatud. Kinnipidamiskohas saaks isik lõpetada 9 klassi. Alkoholiravi on osaliselt läbinud. Kriminaalhooldaja toetas võimalust istung edasi lükata. Kohus küsitles istungil ka Rxxxxx Sxxxxxx ema xxxxxxxxxxxxxx, kes selgitas, et pojal on alkoholiga probleemid ja närvid läbi. On võtnud vahepeal rahusteid ning viibinud psühhiaatriakliinikus, mis aitas. 13.10. intsidendi korral oli agressiivne, kuid Rxxxxx viibis hoopis Säästumarketis siis. Sõna kuulab kohati. Kaitsja leidis, et asja arutamine tuleb edasi lükata ja anda Sxxxxxxxx võimalus asuda seaduskuulekalt käituma ja kontrollnõudeid täitma. Peale erakorralise ettekande arutelu tunnistas Tartu Maakohus RxxxxxxSxxxxxx süüdi 04.12.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-10917 kuritegude eest, mis olid toime pandud enne esimese kohtuotsuse tegemist. RxxxxxSxxxxxxxtunnistati süüdi KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistuseks on mõistetud 4 kuud vangistust ning KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ja karistuseks on mõistetud 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1, 3 alusel liideti mõistetud karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti Rxxxx Sxxxxxe kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aeg 23.-24.03.2012.a ja 09.05.2013.a, s.o 3 päeva eelvangistust, karistusaja hulka ning karistuse kandmata osaks jäi 5 kuud ja 27 päeva. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti kuritegude kogumi eest mõistetud liitkaristus Rxxxxx Sxxxxxxxe Viru Maakohtu 30.08.2013.a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-7682 mõistetud karistusega, s.o 3 kuud ja 21 päeva vangistust, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti talle 8 kuud vangistust. Kohus määras, et mõistetud liitkaristusest 3 kuu ja 21 päeva vangistuse osas on ja jääb Rxxxxx Sxxxxxx tingimuslikult vabastatuks 30.08.2013.a Viru Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-13-7682 määratud tingimustel. Liitkaristuse ülejäänud osa, s.o 4 kuud ja 9 päeva vangistust, ei pöörata KarS § 74 lg 1, 3 alusel täitmisele, kui RxxxxxxSxxxxxx 18 kuu jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi (sh elab alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn). KarS § 75 lg 2 p 2, p 4 ja p 7 alusel kohustati Rxxxxx Sxxxxxxx katseaja kestel mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, katseaja kestel mitte suhtlema

3 (6)

kriminaalkorras karistatud isikutega ja omandama põhihariduse 2013/2014 õppeaasta lõpuks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrati Rxxxxx Sxxxxxxkatseajaks Viru Vangla noorte kriminaalhoolduse Tartu piirkonna Jõgeva kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 19.12.2013.a. Peale seda pidas kohus kriminaalasja nr 1-13-7682 raames uue kohtuistungi 24.01.2014.a, kus Rxxxxx Sxxxxxx selgitas, et koolis on vahepeal käinud vaid kaks korda. Nentis, et alkoholijoove on tuvastatud vahepeal 3-l korral, kuid ühel neist jõi kalja. Istungile eelneval päeval tarbis viina, kuid ei oska selle joomist selgitada. Kriminaalhooldaja sõnul on alates viimasest kohtuistungist läinud olukord kohustuste täitmisel raskemaks. Lisandunud on ka 04.12.2013.a kohtuotsus. Rxxxxx Sxxxxxxl on tuvastatud 3-l korral joove. Lisaks on toimunud kodus intsidente (arvuti klaviatuuri lõhkumine, rahakoti vargus), kus on ilmselt joobeseisundis olnud, aga see fikseerimata. Samuti on hooldusalune suhelnud kriminaalkorras karistatud isikutega. Koolikohustust ei täida korrektselt. Kodukülastuse käigus tuvastas, et Raxxxx kodus ei viibinud perioodil 15.01.-22.01. Positiivne on, et registreerimisnõuet täidab, kuid muid kohustusi mitte. Hooldusalune leidis, et ema alkoholitarvitamine on süüdi, kuid andmed selle kohta puuduvad ning kasuisa alkoholi ei tarvita. Paranemist katseajal toimunud ei ole ning hetkel on täitmisel kaks kohtuotsust. Esialgsed ettekanded on esitatud vaid kohtuotsuse 1-13-7682 kohustuste täitmata jätmisega, kuid käesolevaks ajaks on Rxxxxr Sxxxxxxxe mõistetud liitkaristus ning kontrollnõuedeid on rikutud mõlema otsusega määratud katseaegade jooksul, mistõttu soovis kriminaalhooldaja ka kriminaalasja nr 1-13-10917 raames esitada erakorralise ettekande. Kohus lükkas asja arutamise edasi. Kriminaalhooldusametnik Pille Maasen esitas 24.01.2014.a kohtule erakorralise ettekande kriminaalasjas 1-13-10917 04.12.2013.a tehtud kohtuotsusega määratud kohustuste rikkumise kohta, kuna süüdimõistetu ei ela kindlaksmääratud kohas, ei allu kohutusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, ei omanda määratud ajaks üldharidust või eriala ning ei hoidu suhtlemast kohtu määratud isikutega. Rxxxxx Sxxxxxxl on viimase otsusega määratud katseaja kestel tuvastatud alkoholijoove 08.01.2014.a 0,054 mg/l, 15.01.2014.a 0,06 mg/l ja 23.01.2014.a 0,88 mg/l. Suhtumine koolikohustuse täitmisesse on halb: II õppeveerandil puudunud 239 tundi, III õppeveerandil 70 tundi (kohal käinud 2 päeva); I õppeveerandil hinnatud 10-st ainest 5, II õppeveerandil hinnatus 11-st ainest 3. Kriminaalhooldusametnikule teadaolevalt kuulub kriminaalhooldusaluse tutvusringkonda erinevaid õigusrikkumisi toime pannud noorukid. Perioodil 15.01.-22.01.2014.a ei ööbinud ja viibinud kodus, oli kontaktis emaga, kuid asukohta ei avaldanud. Hinnang katseajale on negatiivne. Rxxxxx Sxxxxxx ei ole teinud rikkumistest vajalikke järeldusi ning nõuete ja kohustuste eiramine on jätkunud. Rxxxxx annab ametnikule katteta lubadusi või toob ennastõigustavaid argumente. On olnud pidev koostöö lastekaitse spetsialisti, noorsoopolitsei ja emaga Rxxxxxi käitumisprobleemide lahendamisel ja positiivsete muutuste ellukutsumiseks. 03.12.2013.a pöördus psühhiaatri poole, kuid raviarst rohkem konsultatsioone ei määranud ja ravi ei ordineerinud. Kodus on närviline, ärritub kergesti ja vihahoos võib asju lõhkuda ning igapäevaste majapidamistööde tegemistel ei aita. Tema suhtes on esitatud kahtlustus KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi 2013.a oktoobris-novembris toimepandud kohta. Rxxxxx Sxxxxxx suhtes on esitatud varasemalt 2 erakorralist ettekannet, kuid tema suhtumine katseajaks pandud kohustuste täitmise kohustuslikkusesse ei ole muutunud. Kriminaalhooldaja tegi erakorralises ettekandes ettepaneku karistuse täitmisele pööramiseks. Kohus pidas asjas uue kohtuistungi 28.01.2014.a ja liitis erinevates kriminaalasjades saabunud erakorraliste ettekannete lahendamise ühiseks menetluseks. Kohtuistungil Rxxxxx xxxxxx

4 (6)

avaldas, et võimaluse korral hakkaks edaspidi korralikuks ning täidaks kõiki kohustusi ja nõudeid. Pärast viimast kohtuistungit hakkas selle peale mõtlema. Nentis, et on ka pärast seda kõike peale registreerimiskohustuse täitmise rikkunud. Sooviks õppida eriprogrammi alusel. Ei osanud selgitada, miks koolis ei käi. Kriminaalhooldaja leidis, et selgitada ja täiendada midagi ei ole. Jäi erakorralises ettekandes toodu juurde karistuse täitmisele pööramise osas. Prokurör kohtuistungil oli seisukohal, et kuigi tegemist on alaealisega, on ta arvamusel, et karistus tuleb täitmisele pöörata. Ta on rikkunud absoluutselt kõiki nõudeid ning sooritab uusi kuritegusid. Võimalusi on talle palju antud. Toetas kriminaalhooldaja ettepanekut. Kaitsja leidis oma arvamuses, et kriminaalhooldaja taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuid päris tähelepanuta rikkumisi jätta ei saa. Kaitsja arvates tuleks Rxxxxx Sxxxxxxxe anda veel võimalus ja mõjutada teda läbi pikema katseaja. Alaealise saatmine vanglasse on väga erakordne ja peaks toimuma äärmuslikul vajadusel, kui enam midagi ei aita ja inimene ise soovib sinna minna. Kohustuse rikkumisi ei eitanud, kuid leidis, et palju on teha ühiskonnal ja ümbritsevatel inimestel (kodus, koolis, arsti juures). Uute kuritegude osas, millest prokurör on rääkinud, Rxxxxx Sxxxxxxx süüdi ei ole mõistetud, mistõttu ei ole asjad selles osas selged.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et käesolevalt on põhjendatud pöörata täitmisele Rxxxxx Sxxxxxxxe mõistetud karistus. KarS § 74 lg 4 tuleneb, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldaja on esitanud 08.10.2013.a kohtule esialgselt erakorralise ettekande põhjusel, et Rxxxxx Sxxxxxe ei täida kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Sealjuures oli ettepanekuks lisakohustuse, s.o pöörduda psühhiaatri poole alkoholiravivajaduse kindlakstegemiseks, määramine hooldusaluse nõusolekul. Seega ei pidanud kriminaalhooldaja vajalikuks karistust koheselt täitmisele pöörata, vaid anda hooldusalusele võimalus enda probleemidele lahendus leida. Nimetatud ettepanekule järgnes 7 päeva pärast, s.o 15.10.2013.a, uus erakorraline ettekanne karistuse täitmisele pööramiseks seoses sellega, et Rxxxxx Sxxxxxxx tuvastati 13.10.2013.a, s.o vaid mõne päeva möödudes kriminaalhooldajale nõusoleku andmisest uuesti alkoholijoove. 12.11.2013.a toimunud kohtuistungil Rxxxxx Sxxxxxe tunnistas enda probleeme ning kinnitas kohtule, et soovib edaspidi mitte rikkuda kohustust ja teeb kõik endast oleneva, et ei peaks minema vangistust kandma. Ta lubas alkoholi rohkem mitte tarvitada ning hakata korralikult koolis käima. Kohus lükkaski asja arutamise edasi, et anda süüdimõistetule võimalus enda sõnu käitumisega tõestada. 24.01.2014.a kohtuistungil aga ilmnes, et RxxxxxxSxxxxxxxväited olid paljasõnalised ning lisandunud on uusi alkoholitarvitamise episoode. Lisaks on Rxxxxx Sxxxxxx vahepeal, s.o 04.12.2013.a, uue kohtuotsuse alusel süüdi tunnistatud ning kohustatud teda katseajal mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega ning omandama põhihariduse 2013/2014.õa lõpuks, milliseid kohustusi on kriminaalhooldusalune samuti rikkunud. Kohtuistungile ilmus Rxxxxx Sxxxxxx koos B.Sxxxxxxxxx kes on kriminaalkorras karistatud ja kellega suhtlemise keelust on ka varasemal istungil juttu olnud, mis kohtu arvates iseloomustab süüdimõistetu suhtumist tema suhtes kehtestatud nõuete täitmisse. Kohus on seisukohal, et Rxxxxx Sxxxxxe ei ole võimeline täitma käitumiskontrolli nõudeid nõuetekohaselt. Ta ei ole suuteline hoiduma alkoholi tarbimisest. Samas alkoholi tarbimisele selgitusi anda ei oska. Olukorda ilmestab ka asjaolu, et Rxxxxx Sxxxxxx näol on tegemist alaealisega, kellel olenemata määratud kohustusest, on alkoholi tarvitamine keelatud tulenevalt juba ainuüksi tema vanusest. Kohtuistungil on ta tunnistanud varguse katset, mistõttu saab väita, et ta on jätkanud ka õiguserikkumiste toimepanemist. Samuti on ilmselge, et ta ei ole aru saanud

5 (6)

mõistetud kohustuste eesmärkidest. Ta suhtleb jätkuvalt kriminaalkorras karistatud isikutega, kellel on ilmne mõju Rxxxxx Sxxxxxx hoiakutele ja käitumisele. Ka koolikohustuse täitmist ei võta ta tõsiselt (ei käi koolis, õppeained hindamata), vaid õigustab enda tegevusetust õpetajate ja tema vahel esinevate konfliktidega. Rxxxxx Sxxxxxxxei oska hinnata õigesti distsiplineerivaid reegleid, mis aitaksid tal hoiduda õigusvastasest eluviisist ning anda võimalusi tulevikuks. Kõik eelnev näitab kohtu arvates, et Rxxxxx Sxxxxxxxon suhtunud hoolimatult temale antud võimalusse kanda mõistetud karistust vabaduses. Kohus leiab, et kriminaalhooldustegevus ja järelevalve ei ole suutnud teda distsiplineerida ja mõjutada vastutust võtma. Leebemate meetmetega, kui vangistusse saatmine, ei ole võimalik olnud alaealise suhtumist ja käitumist muuta. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalhooldaja ettepanek Rxxxxx Sxxxxxxxx Tartu Maakohtu 04.12.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-10917 KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõistetud vangistus 8 kuud täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja see tuleb rahuldada. Vangistuse kandmiseks tuleb Rxxxxx Sxxxxxxx ilmuda kohtu poolt määratud ajal, s.o .2014.a Vanglasse ja vangistuse algust arvestatakse tema karistuse kandmisele asumisest. Menetluskulud Tulenevalt KrMS § 45 lg 2 p 1 on kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest kohustuslik, kui isik on pannud kuriteo toime alaealisena, mistõttu määras kohus Rxxxxx Sxxxxxxxe kaitsja. Rxxxxx Sxxxxxx kaitsjana osales riigi õigusabi korras määratuna vandeadvokaat Lembit Nirgi, kes esitas kohtule taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 105,60 eurot, 112,80 eurot ja 76,80 eurot, s.o kogusummas 295,20 eurot. Kohus leidis, et kulud on põhjendatud ja kinnitas need. KrMS § 180 lg 1 tulenevalt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus leiab, et käesolevalt menetluskulude väljamõistmine süüdimõistetult ei ole põhjendatud ja need tuleb jätta riigi kanda. Käesolevas menetluses on kaitsja osavõtt kohustuslik tulenevalt sellest, et kuriteod olid toime pandud alaealisena. Kohus arvestab siin eelkõige asjaoluga, et Ragnar Salumäel puuduvad iseseisvad sissetulekud ning ta asub vangistust kandma, mistõttu puuduvad tal rahalised vahendid menetluskulude tasumiseks. Samuti oleks väljamõistetav menetluskulu liialt koormav tema seaduslikule esindajale. Eelnevalt tulenevalt jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 74 lg 4 ja KrMS § 427, 432. Kohtunik:

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.