Harju Maakohtu 27.12.2013. a määrus, millega maakohus jättis rahuldamata TL esindaja Arne Otsa kaebuse Riigiprokuratuuri 18.10.2013. a määruse peale
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TL (ik XXXXXXXXXXX) määruskaebus
esindaja
Arne
Ots,
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju maakohtu 27.12.2013. a määrus osas, millega jäeti rahuldamata TL taotlus väljastada talle koopiad jälitustoimingute lubadest nr 1069 ja 1187, jälitustoimingute loa taotlusest nr 1281 ja kohtumäärusest nr 499.
2.Teha selles osas uus määrus ning kohustada Kaitsepolitseiametit väljastama TL koopiad jälitustoimingute lubadest nr 1069 ja 1187, jälitustoimingute loa taotlusest nr 1281 ja kohtumäärusest nr 499 sellises ulatuses ja kujul nagu talle on neid tutvustatud.
3.Jätta Harju Maakohtu 27.12.2013. a määrus muutmata osas, millega jäeti rahuldamata TL kaebus tema suhtes kriminaalmenetluse käigus läbi viidud jälitustoimingutest õigusvastase viivitusega teavitamise tuvastamiseks.
4.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kahtlustatav saab määruskaebuse esitada vaid advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.15.04.2010. alustati kriminaalasjas nr 10913000040 menetlust KarS § 2172 lg 1 ja § 300 tunnustel seoses võimalike õigusrikkumistega Kukruse-Jõhvi teelõigu riigihanke ehituse läbiviimisel. 10.11.2010. a eraldati kriminaalasjast nr 10913000040 materjalid eraldiseisvaks menetluseks seoses riigihangete protseduuri võimaliku rikkumisega Liiapeksi-Loobu teelõigu remondil ning Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimisel ja ehitusel. Materjalid ühendati kriminaalasjaga nr 10913000097. Kriminaalasjast nr 10913000040 eraldati 17.10.2011. a materjalid seoses riigihangete protseduuri võimaliku rikkumisega Loo-Maardu teelõigu remondil, materjalid ühendati kriminaalasjaga nr 10913000097. Kriminaalasjas nr 10913000097 osales tunnistajana TL.
2.07.05.2013. a käis T. L koos teda esindanud vandeadvokaat Ants Nõmperiga Kaitsepolitseiametis tutvumas kriminaalasjas nr 10913000040 läbi viidud jälitustoimingute käigus 1(9)
1-13-11437 kogutud materjalidega. 24.05.2013. a saabus Riigiprokuratuuri TL lepingulise esindaja Arne Otsa taotlus, milles paluti luba tutvuda eelnevalt taotlustega jälitustoimingute läbiviimise võimaldamiseks ja määrustega, millega anti luba jälitustoiminguteks, samuti esitati taotlus väljastada TL koopia jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamise protokollist. 20.06.2013. a koostas riigiprokurör SH. Evestus vastuse, milles selgitas, et KrMS § 12614 lõike 1 kohaselt on TL õigus tutvuda tema kohta jälitustoimingute teostamise käigus kogutud andmetega, kuid puudub õigus tutvuda teiste isikute kohta jälitustoimingute käigus kogutud andmetega. TL on õigus saada 07.05.2013. a jälitustegevusega kogutud andmete tutvustamise protokolli koopia. Eelnimetatud toimingute läbiviimiseks paluti TL leppida Kaitsepolitseiametiga kokku uus aeg. 07.08.2013. a tutvus T. L koos teda esindanud vandeadvokaat Arne Otsaga Kaitsepolitseiametis 24.05.2013. a taotluses nimetatud dokumentidega. TL väljastati 07.05.2013. a koopia jälitustegevusega kogutud andmete tutvustamise protokollist.
3.07.08.2013. a saabus Riigiprokuratuuri TL lepingulise esindaja vandeadvokaat Arne Otsa taotlus väljastada koopiad 07.08.2013. a tutvustatud jälitustoimingute lubadest nr 1069 ja nr 1187, jälitustoimingu loa taotlusest nr 1281 ja kohtumäärusest nr 499, kuna Kaitsepolitseiamet keeldus koopiate väljastamisest ja ärakirjade tegemisest nimetatud dokumentidest. Samuti märgiti, et Kaitsepolitseiamet ei andnud teavet selle kohta, miks ei teatatud TL tema suhtes läbi viidud jälitustoimingutest viivitamatult nagu seadus ette näeb. 27.08.2013. a jättis riigiprokurör S-H. Evestus oma määrusega kaebuse rahuldamata. Riigiprokurör selgitas, et T. L on nõuetekohaselt tutvunud tema kohta jälitusmenetluses kogutud teabega. KrMS § 12614 lõike 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise korra. Nimetatud kord on vastu võetud 03.01.2013. a, määruse § 5 lõike 7 kohaselt ei tehta tutvumiseks esitatud andmetest koopiaid. Riigiprokurör ei tuvastanud Kaitsepolitseiameti tegevuses minetusi ning ei pidanud võimalikuks jälitustoimingute lubade ja taotluste koopiate edastamist. Seoses jälitustoimingutest õigeaegse teavitamisega asus riigiprokurör seisukohale, et see on toiminud kooskõlas KrMS nõuetega ning vastava selgituse edastab taotlejale jälitustoimikut valdav ja tutvustamise toiminguid läbiviinud uurimisasutuse ametnik.
4.20.09.2013. a saabus Riigiprokuratuuri TL lepingulise esindaja vandeadvokaat Arne Otsa kaebus riigiprokuröri 27.08.2013. a kaebuse rahuldamata jätmise määruse peale. Kaebuses paluti tühistada riigiprokuröri 27.08.2013. a määrus ja kohustada Kaitsepolitseiametit või Riigiprokuratuuri väljastama TL koopiad jälitustoimingute lubadest nr 1069 ja 1187, jälitustoimingute loa taotlusest nr 1281 ja kohtumäärusest nr 499. Alternatiivselt paluti kohustada Kaitsepolitseiametit rahuldama TL taotlus teha nimetatud dokumentidest märkmeid (väljakirjutusi). Samuti paluti selgitada, millisel põhjusel ja millistel õiguslikel alustel ei teatatud TL viivitamata tema suhtes kriminaalmenetluse käigus läbi viidud jälitustoimingutest. 18.10.2013. a jättis juhtiv riigiprokurör D. Nahkur-Tammiksaar oma määrusega kaebuse osaliselt rahuldamata ning asus seisukohale, et Kaitsepolitseiameti keeldumine kaebuses nimetatud koopiate väljastamisest oli seaduslik ning koopiate väljastamiseks või Kaitsepolitseiameti kohustamiseks koopiate väljastamiseks ei ole seaduslikku alust. Juhtiv riigiprokurör rahuldas kaebuse osaliselt, tunnistades TL õigust teha kaebuses märgitud dokumentidest mõistlikus mahus märkmeid. Juhtiv riigiprokurör selgitas, et jälitustoimingute ning nendest teatamata jätmise load kriminaalasjas nr 10913000040 raames on antud kuni kohtueelse menetluse lõpuni, mis saabus 11.09.2013. a koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega. Kriminaalasja nr 10913000097 kohtueelne menetlus lõppes süüdistusakti kohtusse saatmisega 15.11.2012. a. 03.12.2012. a andis riigiprokurör Kaitsepolitseiametile korralduse alustada asjakohaste isikute teavitamist. Kuivõrd kriminaalasjades teostatud jälitustoimingud hõlmasid üle 60 isiku, oli jälitustoimiku teadete koostamine ja selleks vajaliku informatsiooni komplekteerimine väga töömahuks, mistõttu ei saa TL teavitamist 29.01.2013. a ning 11.02.2013. a lugeda ebaseaduslikuks viivituseks. 2(9)
1-13-11437
5.28.10.2013. a esitas TL esindaja Arne Ots Harju Maakohtule kaebuse Riigiprokuratuuri 18.10.2013. a määruse peale kriminaalasjas nr 10913000097, milles taotles Riigiprokuratuuri 18.10.2013. a (ja seonduva varasema 27.08.2013. a) määruse tühistamist ja TL õiguste rikkumise kõrvaldamist, kohustades Kaitsepolitseiametit või Riigiprokuratuuri väljastama TL koopiad jälitustoimingute lubadest nr 1069 ja 1187, jälitustoimingute loa taotlusest nr 1281 ja kohtumäärusest nr 499 ning tuvastamist, et TL teavitamine tema suhtes kriminaalmenetluse käigus läbi viidud jälitustoimingutest toimus õigusvastase viivitusega. Maakohtu seisukoht
6.Harju Maakohtu eeluurimiskohtunik, tutvunud kaebuse ja sellele lisatud materjalidega, asus seisukohale, et kaebus Riigiprokuratuuri määrusele tuleb jätta rahuldamata. Maakohus märkis, et jälitustoimingute lubade nr 1069, nr 1187 ja nr 1281 koostamise ajal, s.o ajavahemikul 06.08.2010. a kuni 17.09.2010. a kehtis KrMS § 121, mis sätestas jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamise korra. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt teatas jälitustoimingu teinud asutus või tehtud jälitustoimingut taotlenud uurimisasutus jälitustoimingust viivitamata isikule, kelle suhtes on toiming tehtud, ning isikule, kelle perekonna- või eraelu puutumatust on oluliselt jälitustoiminguga riivatud ja kes on menetluse käigus tuvastatud. KrMS § 121 lõike 1 punkt 4 kohaselt võis prokuröri loal kuni vastava aluse äralangemiseni jätta jälitustoimingust teatamata, kui see võis kahjustada kriminaalmenetlust või soodustada kuritegevust. Nimetatud jälitustoimingute lubade puhul ongi Riigiprokuratuur lubanud jätta läbiviidavatest jälitustoimingutest isikutele KrMS § 121 lg 1 p 4 alusel teavitamata kuni kohtueelse menetluse lõpuni. KrMS § 121 lg 1 kehtis sellises sõnastuses kuni 09.07.2012. a. Alates 09.07.2012. a kuni 31.12.2012. a kehtis KrMS § 121 lg 1 sõnastuses, millise kohaselt võis sama lõike punkt 1 alusel prokuröri loal kuni vastava aluse äralangemiseni jätta jälitustoimingust teatamata, kui see võis kahjustada oluliselt kriminaalmenetlust. Tervikuna kaotas KrMS § 121 kehtivuse 31.12.2012. a. Seega asus maakohus seisukohale, et TL viivitamatu teavitamata jätmine tema suhtes teostatud jälitustoimingutest oli vastavuses kriminaalmenetluse seadustiku sätetega. Kohtueelne menetlus kriminaalasjas nr 1091300040 lõpetati kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega 11.09.2013. a. Kohtueelne menetlus kriminaalasjas nr 10913000097 lõppes süüdistusakti kohtusse saatmisega 15.11.2012. a. Peale kohtueelse menetluse lõppu andis riigiprokurör Kaitsepolitseiametile korralduse alustada asjassepuutuvate isikute teavitamist 03.12.2012. a. TL teavitati 29.01.2013. a ja 11.02.2013. a. Arvestades, et kriminaalasjades teostatud jälitustoimingud hõlmasid üle 60 isiku, st teavitamise korraldamise puhul oli tegemist väga töömahuka protsessiga, nõustus maakohus juhtiva riigiprokuröriga, et TL teavitamisega ei ole ebaseaduslikult viivitatud. Seonduvalt kaebaja taotlusega väljastada jälitustoimingute lubadest nr 1069 ja 1187, jälitustoimingute loa taotlusest nr 1281 ja kohtumäärusest nr 499 koopiad, asus maakohus seisukohale, et juhtiva riigiprokuröri 18.10.2013. a määrus, millega keelduti koopiate väljastamisest, on põhistatud ja seaduslik. Juhtiv riigiprokurör selgitas oma määruses, et koopiate väljastamiseks ei ole seaduslikku alust. Alates 01.01.2013. a kehtiv KrMS § 12614 sätestab jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamise ja annab sama paragrahvi lõikes 3 volitusnormi Vabariigi Valitsuse määruse kehtestamiseks, millega reguleeritakse jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise kord. Vabariigi Valitsuse 03.01.2013. a määrusega nr 4 vastu võetud „Jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise korra“ § 5 lõige 7 sätestab üheselt, et tutvumiseks esitatud andmetest ei tehta koopiat. Maakohus nõustus juhtiva riigiprokuröriga, et jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise kord laieneb kõigile tutvustatud andmetele, sealhulgas ka jälitustoimingute taotlustele ja lubadele. Maakohus selgitas, et nimetatud sätte puhul ei ole tegemist kaalutlusotsusega, vaid koopiate andmise keeluga, seetõttu ei kuulu TL taotlus koopiate saamiseks rahuldamisele.
3(9)
1-13-11437 Määruskaebus
7.Maakohtu määruse peale esitas TL esindaja Arne Ots määruskaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 27.12.2013. a määrus täies ulatuses ja Riigiprokuratuuri 18.10.2013. a (ja seonduv varasem 27.08.2013. a) määrus nr 10913000097 ning kõrvaldada TL õiguste rikkumine. Kaebuse esitaja palub kohustada Kaitsepolitseiametit või Riigiprokuratuuri väljastama TL koopiad jälitustoimingute lubadest nr 1069 ja 1187, jälitustoimingute loa taotlusest nr 1281 ja kohtumäärusest nr 499. Samuti palub kaebaja tuvastada, et TL teavitamine tema suhtes kriminaalmenetluse käigus läbi viidud jälitustoimingutest toimus õigusvastase viivitusega.
7.1.TL esindaja leiab, et dokumentide koopiate väljastamisest on õigusvastaselt keeldutud. 07.08.2013. a käis kaebaja koos esindajaga Kaitsepolitseiametis tutvumas kriminaalasjas nr 10913000040 (sellest on eraldatud kriminaalasi nr 10913000097) läbi viidud jälitustoimingute materjalidega. Nagu jälitustegevusega kogutud andmetega tutvustamise protokollist nähtub, tutvustati kaebajale jälitustoimingute lubasid nr 1069 ja 1187, jälitustoimingute loa taotlust nr 1281 ja kohtumäärust nr 499 (tutvustatud dokumendid olid küll osaliselt kinni kaetud), kuid Kaitsepolitseiamet keeldus nende dokumentide koopiate väljastamisest. Seda vaatamata asjaolule, et seadusest sellist keeldumise alust ei tulene ja lisaks oli dokumentidel märge, millest võis välja lugeda, et nende salastatus on lõppenud. Seega leiab TL esindaja, et ühtki põhjust kõnealuste dokumentide väljastamisest keeldumiseks ei esine. 07.08.2013. a esitas kaebaja Riigiprokuratuurile taotluse, milles palus saata e-posti teel koopiad eelnevalt nimetatud dokumentidest, kuna materjalidega tutvumise käigus Kaitsepolitseiamet koopiate saamist ei võimaldanud. 27.08.2013. a määrusega jättis Riigiprokuratuur taotluse rahuldamata ning asus seisukohale, et Kaitsepolitseiametil oli õigus keelduda koopiate väljastamisest. Ka 18.10.2013. a määruses asus Riigiprokuratuur sellisele seisukohale. Kaebaja niisuguse käsitlusega ei nõustu ning leiab, et KrMS § 12614 lg 3 alusel kehtestatud jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise korra § 5 lg 7 küll sätestab, et tutvumiseks esitatud andmetest ei tehta koopiat, kuid see ei välistanud antud juhul kõnealustest dokumentidest koopiate väljastamist. Seda kahel põhjusel. Esiteks, kõnealune piirang puudutab üksnes jälitustegevuse tulemusi (foto, helisalvestis jne), mitte jälitustegevuse aluseks olnud jälitustegevuse lubasid, jälitustegevuse taotlust ega kohtumäärust. Viimasena nimetatud on dokumendid, mis käsitlevad jälitustegevuse õiguslikke aluseid ja põhjendusi jälitustoimingute läbiviimiseks ning need dokumendid tuleb seetõttu igal juhul koopiatena isikule väljastada (väljastamisest keeldumist ei õigusta miski). Vastasel korral pole isikul võimalik piisavalt hinnata oma põhiõiguste riive õiguspärasust ega sisuliselt ka oma õigusi kaitsta. Teiseks, vaidlusalustel dokumentidel oli märge, millest võis välja lugeda, et nende salastatus on lõppenud. Kaebaja leiab, et ei ole ühtegi õiguspärast põhjendust, miks Kaitsepolitseiamet peaks või võiks keelduda koopiate väljastamisest dokumentide osas, mille suhtes on salastatus lõppenud. Dokumentide väljastamise keeld oleks vastuolus põhiseadusega kaitstud eraelu puutumatuse ja sõnumisaladuse põhimõtetega (esmajoones põhiseaduse § 26 ja 43) ning põhimõttega, et seadus kaitseb igaühte riigi omavoli eest (põhiseaduse § 13). Kui jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise korra sätteid oleks võimalik taoliselt piiravatena tõlgendada, nagu Riigiprokuratuur seda teeb, tuleks vastavad sätted jätta kohaldamata nende vastuolu tõttu põhiseadusega (põhiseaduse § 15). Harju Maakohus asus 27.12.2013. a määruses seisukohale, et keeldumine dokumentide koopiate väljastamisest oli õiguspärane tulenevalt KrMS § 12614 lg 3 alusel kehtestatud määruse „Jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise kord“ § 5 lõikest 7. Nagu eelmises punktis selgitatud, kaebaja sellise seisukohaga ei nõustu. Nimetatud määruse § 5 reguleerimise valdkonnaks on „jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamine“, nii nagu on otseselt märgitud sätte pealkirjas. Dokumendid, millest kaebaja soovib koopiat, ei ole kogutud jälitustoiminguga ja nendele viidatud koopiate tegemise keeld ei kohaldu. Määruse § 5 puudutab jälitustoiminguga kogutud andmeid nagu näiteks fotod ja filmi-, heli- ja videosalvestised, mille puhul võib koopiate 4(9)
1-13-11437 tegemise keeld tõepoolest olla põhjendatud. Selliste dokumentide puhul, millest kaebaja käesoleval juhul koopiat soovib, ei saa selline üleüldine keeld aga olla põhjendatud ega põhiseaduspärane. Seda eriti olukorras, kus kõnealustel dokumentidel on märge, millest võib välja lugeda, et nende salastatus on lõppenud. Luba teha „mõistlikus mahus“ märkmeid, millele viidatakse Riigiprokuratuuri 18.10.2013. a määruses, ei ole isiku õiguste kaitse seisukohalt piisav „mõistliku mahu“ piiritlematuse tõttu. Ei ole aktsepteeritav, et dokumentidest märkmete tegemise ulatuse üle otsustamisel on menetlejal piiramatu diskretsioon. Harju Maakohus ei ole 27.12.2013. a määruses täpsustanud märkmete tegemise lubatavat ulatust. Kuna aga Harju Maakohus on leidnud, et Riigiprokuratuuri 18.10.2013. a määrus on põhistatud ja seaduslik, saab järeldada, et ka Harju Maakohus on pidanud dokumentide märkmete tegemist ja koopiate tegemise keeldu õiguspäraseks. Kui KrMS § 12614 lg 3 alusel kehtestatud määruse §-st 5 lg 7 tõepoolest kohalduks kõnealuste dokumentide suhtes (millega kaebaja ei nõustu), jääb arusaamatuks, milline on koopiate tegemise keelu ning märkmete tegemise õiguse omavaheline suhe. Koopiate tegemise lubatavuse küsimuse lahendamine on põhimõttelise tähtsusega selleks, et isikul, kelle suhtes on teostatud jälitustoiminguid, oleks mitte ainult näiliselt, vaid ka sisuliselt võimalik teostada enda õigusi ja kaitsta enda huve. Dokumentidega tutvumine on vajalik selleks, et isikul oleks võimalik hinnata tema suhtes teostatud jälitustoimingute lubatavust ning tema õiguste riive proportsionaalsust. Isikult ei saa mõistlikult oodata sellise õigusliku analüüsi läbiviimist kohapeal asutuses, kus talle dokumente tutvustatakse, ilma koopiate tegemise õiguseta. Kuigi ka õigus teha dokumentidest märkmeid on oluline, ei ole see piisav. Nagu Harju Maakohus on ise määruses märkinud, oli antud juhul tegemist mahuka kriminaalasjaga, seega pidi ka kaebaja suhtes teostatud jälitustegevuse alused olema piisavalt mitmetahulised, et nende õiguspärasust ei saanud adekvaatselt hinnata üksnes „mõistlikus mahus“ kohapeal käsitsi tehtud märkmete pinnalt.
7.2.Samuti leiab kaebaja, et isiku viivitamatu teavitamisena ei saa käsitleda teavitamist mitmekuulise viivitusega. Nii käesoleval hetkel kehtiva kriminaalmenetluse seadustiku kui ka jälitustoimingu tegemise ajal kehtinud jälitustegevuse seaduse kohaselt peab isikut, kelle suhtes jälitustoiming teostati, teavitama sellest viivitamata. Kehtiv KrMS § 12613 lg 1 sätestab, et jälitustoimingu tegemise loa tähtaja lõppemise korral ning mitme ajaliselt vähemalt osaliselt kattuva jälitustoimingu tegemisel neist viimase loa tähtaja lõppemise korral teavitab jälitusasutus viivitamata isikut, kelle suhtes jälitustoiming tehti, ning isikut, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga oluliselt riivati ja kes on menetluse käigus tuvastatud. Jälitustoimingu tegemise ajal aastal 2010. a kehtinud jälitustegevuse seaduse § 17 lg 1 sätestab, et jälitustoimingu teinud asutus teatab jälitustegevuse seaduse § 12 1. ja 3. lõikes nimetatud jälitustoimingust viivitamata isikule, kelle suhtes on toiming tehtud, ning isikule, kelle perekonna- või eraelu puutumatust on jälitustoiminguga riivatud. Kaitsepolitseiamet teavitas kaebajat 2010. aastal tehtud jälitustoimingutest alles 29.01.2013. a ja 11.02.2013. a. 07.08.2013. a jälitustoimingute materjalidega tutvudes esitas kaebaja Kaitsepolitseiametile taotluse, et Kaitsepolitseiamet selgitaks, miks ei teavitatud kaebajat tema suhtes läbi viidud jälitustoimingutest viivitamata, nagu nõuab seadus. Et taotlus ei tuleks üllatusena, esitas kaebaja teate sellise taotluse kohta Kaitsepolitseiametile ka juba 06.08.2013. a e-kirjaga. Kaitsepolitseiameti ametnik JR lubas selgituse esitada hiljem. Riigiprokuratuurile 07.08.2013. a esitatud taotluses märkis kaebaja, et esitas Kaitsepolitseiametile kirjeldatud taotluse ning Kaitsepolitseiametist ei ole talle selgitust esitatud. Riigiprokuratuur asus 27.08.2013. a määruses seisukohale, et jälitustoimingutest teavitamine on toimunud õigeaegselt ja kooskõlas KrMS-i nõuetega, kuid ei ole ühelgi viisil põhjendanud, mille alusel ta on sellisele järeldusele jõudnud. Määrusele esitatud kaebuses palus kaebaja Riigiprokuratuuril selgitada, miks ei teavitatud teda jälitustoimingutest viivitamata. 18.10.2013. a määruses lk 5 esimeses lõigus on Riigiprokuratuur märkinud, et jälitustoimingutest teavitamata jätmise load on antud kriminaalasja nr 10913000040 raames ning load võimaldasid jätta jälitustoimingutest teavitamata kuni 5(9)
1-13-11437 kriminaalmenetluse kohtueelse menetluse lõpuni, mis saabus 11.09.2013. a kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega. Harju Maakohus selgitas 27.12.2013. a määruses, et kriminaalasjas nr 10913000040 tehti kriminaalmenetluse lõpetamise määrus juba 11.09.2012. a (mitte 2013, nagu märgib Riigiprokuratuur). Kui kriminaalmenetlus lõpetati juba 11.09.2012. a, ei saanud olla mingit alust teavitada puudutatud isikut kriminaalmenetluse raames teostatud jälitustoimingust alles järgmisel aastal, 29.01.2013. a. Harju Maakohus on määruses asunud seisukohale, et alates jälitustegevuseks loa andmisest aastal 2010 kuni 2012 oli lubatav jätta kaebaja teavitamata tema suhtes teostatud jälitustegevusest lähtuvalt kuni 31.12.2012. a erinevates sõnastustes kehtinud KrMS § 121 lg 1 alusel. Kaebajale ei ole esitatud sisulist põhjendust millistest faktilistest asjaoludest tulenevalt esines KrMS § 121 lg 1 sätestatud alus jätta kaebajale jälitustoimingutest teavitamata. Kaebaja hinnangul ei saa selliseid faktilisi asjaolusid esineda. Kui uurimisasutus rakendas KrMS § 121 lg 1 nimetatud erandit ja jättis kaebajale jälitustoimingutest teavitamata, peab uurimisasutus hiljem olema võimeline selgitama, millisel alusel seda erandit antud juhul rakendati. Seda ei ole siiani tehtud. Sellisel viisil olulise kriminaalmenetluse nõude täitmata jätmine, ilma mistahes sisulise põhjenduseta, ei saa olla õiguspärane. Kaebajat oleks pidanud teavitama jälitustoimingutest juba aastal 2010. Harju Maakohus on 27.12.2013. a määruses lk 3 viimases lõigus märkinud, et riigiprokurör andis Kaitsepolitseiametile korralduse alustada asjassepuutuvate isikute teavitamist (jälitustoimingutest) 03.12.2012. a. Isegi kui asuda seisukohale, et kuni selle ajani ehk 3. detsembrini 2012. a tõepoolest esines õiguslik alus jätta jälitustoimingutest teavitamata, on ikkagi selgelt õigusvastane, et kaebajat teavitati jälitustoimingutest ka sellest kuupäevast alles mitmeid kuid hiljem ehk 29.01.2013. a ja 11.02.2013. a. Viivitamata teavitamine ei saa tähendada teavitamist mitmekuulise viivitusega. Harju Maakohus leidis, et teavitamisega viivitamine ei olnud ebaseaduslik, kuna kriminaalasjad olid väga töömahukad. Kaebaja sellise seisukohaga ei nõustu. Asjaolu, et kriminaalasi on mahukas, ei saa tähendada seda, et teavitamine jälitustoimingutest on töömahukas. Teavitamine tuleb teostada nii, nagu seadus on sätestanud, viivitamata. Kõigi 60 isiku teavitamine oli võimalik teostada viivitamata, kuna teavitamine iseenesest ei ole töömahukas. Isikute paljusus võib kaasa tuua hilisemate toimingute ehk jälitustoimingutega kogutud andmete tutvustamise toimingute teostamisel viivitused, kuid isikute teavitamisega viivitamine ei ole sellisel alusel lubatav. Harju Maakohus on lähtunud ebaõigest kaalutlusest. Seda enam, et kaebaja suhtes anti luba jälitustoiminguteks juba aastal 2010. a. Seega ei saanud vajadus kaebaja teavitamiseks tulla uurimisasutusele üllatusena. Jälitustoimingud kujutavad endast väga olulist puudutatud isikute põhiõiguste riivet. Põhiõiguste riive leevendamiseks näeb KrMS § 12613 lg 1 ette kohustuse teavitada isikut jälitustoimingu tegemisest. Seejuures on äärmiselt oluline, et teavitamine toimuks viivitamata. Vastasel korral ei ole isikul võimalik efektiivselt tagada enda õiguste kaitset. Õigusriigis ei saa aktsepteerida olukorda, kus isikut teavitatakse jälitustoimingutest ilma ühegi sisulise põhjuseta alles aastaid pärast jälitustoimingute lõppemist. Praegusel juhul toimus teavitamine õigusvastase viivitusega. Kaebaja palub kohtul see tuvastada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus, vaadanud läbi toimiku materjalid ja esitatud määruskaebuse, leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja Harju Maakohtu 27.12.2013. a määrus tuleb osaliselt tühistada.
9.Määruskaebuses on leitud, et KrMS § 12614 lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise korra § 5 lg-s 7 sätestatud keeld tutvustatavatest andmetest koopiaid teha ei laiene jälitustoimingu lubadele ja nende taotlustele, sest nimetatud säte keelab üksnes jälitustoiminguga kogutud andmetest koopiate tegemise, load ja nende taotlused ei ole aga jälitustoiminguga kogutud andmed. 6(9)
1-13-11437 Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Määruse § 5 räägib küll jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamisest, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei saa siin lähtuda üksnes grammatilisest tõlgendusest. Ka KrMS § 12614, mille 3. lõike alusel Vabariigi Valitsuse määrus kehtestatud on, kannab pealkirja „Jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamine“. Seega grammatilise tõlgenduse kohaselt oleks isikul õigus tutvuda ainult jälitustoiminguga kogutud andmetega, mitte aga jälitustoimingu aluseks olevate lubadega ja nende taotlustega. Jälitustoimikus olevatest materjalidest ja määruskaebusele lisatud jälitustegevusega kogutud andmetega tutvustamise protokolli koopiast nähtuvalt keeldutigi esialgu TL sel alusel jälituslubade ja loa saamiseks esitatud taotluse tutvustamisest. Prokuröri käsul TL siiski nimetatud dokumente tutvustati, kusjuures prokurör tugines oma seisukohas just KrMS §-le 12614 , tõlgendades seda isikule soodsalt. Ringkonnakohus peab sellist tõlgendust põhjendatuks, kuivõrd jälitustoiming riivab isiku põhiõigusi ja seega peab isikul olema võimalik lisaks tema kohta kogutud andmetega tutvumisele olema võimalik veenduda ka selles, et nende andmete kogumine on toimunud õiguspäraselt. Ka Riigikohus on väljendanud seisukohta, et jälitustoiminguga kogutud teave ja selle jälitustoimingu tegemiseks antud luba on omavahel tihedalt seotud ning koos jälitustoimingu tulemusel saadud teabega peaks isikul, keda see teave puudutab, olema võimalik vahetult tutvuda ka selle jälitustoimingu tegemiseks antud loaga. Nimelt on Riigikohus 21.05.2012. a kohtuasjas nr 3-1-1-31-12 tehtud otsuse punktis 10 väljendanud seisukohta:
Viidatud otsuses käsitleb Riigikohus küll jälitustoiminguga saadud info kohtus tõendina kasutamist, kuid oluline on see, et kuigi tõendiks on jälitustoimingu protokoll, peaks Riigikohtu lahendist tulenevalt sellega n.ö automaatselt kaasas käima jälitustoimingu luba, võimaldamaks kontrollida jälitustoimingu õiguspärasust. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et KrMS § 12614 annab aluse tutvustada isikule nii tema suhtes läbi viidud jälitustoiminguga kogutud andmeid kui selle jälitustoimingu tegemiseks antud luba. Seega ei pea paika määruskaebuse seisukoht, et jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise korra § 5 lg-s 7 ei laiene jälitustegevuse lubadele ja kohtule esitatud taotlusele. Vabariigi Valitsuse määruse § 5 lg 7 tõlgendamisel tuleb aga arvestada KrMS § 12614 lg-s 3 sätestatud määruse andmise volituse ulatusega. KrMS § 12614 lg 3 annab Vabariigi Valitsusele õiguse kehtestada jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise kord. Seega piirdub Vabariigi Valitsuse pädevus üksnes selle reguleerimisega, kuidas toimub seaduses sätestatud juhul isikule jälitustoimingust teatamine ja talle jälitustoimiku tutvustamine. See tähendab, et määruse § 5 lg-s 7 kehtestatud koopiate tegemise keeld käib tutvustamise protseduuri kohta, kuid see ei saa anda alust keelduda isikule neist dokumentidest koopiate tegemisest veel pärast seda, kui nende salastatus on lõppenud. Määruskaebuses ongi esitatud ka väide, et vaidlusalustel dokumentidel oli märge, millest võis välja lugeda, et nende salastatus on lõppenud. Samas ei ole kaebuses täpsustatud, millist märget kaebuse esitaja mõtleb, s.o mis oli selle märke sisu. See tähendab ühtlasi, et hoolimata sellest, et määruskaebuses kasutatud sõnastusest („võis välja lugeda“) tulenevalt ei ole kaebuses mõeldud märge selline, millest sõnaselgelt võib salastatuse kustumise välja lugeda, ei ole esitatud argumente, miks kaebuse esitaja leiab, et viidatud märge tähendab salastatuse kustumist. Ringkonnakohus, tutvunud jälitustoimikus olevate lubade ja taotlusega, ühtegi märget, millest tuleneks, et nende salastatus on maha võetud, ei täheldanud. Küll peab ringkonnakohus märkima seda, et kohtukolleegiumi arusaama kohaselt on need dokumendid tõesti kaotanud salastatuse selles ulatuses, milles on neid TL tutvustatud. Nimelt näeb RSVS § 8 p 1 kolmas lause ette, et jälitusasutuste poolt 7(9)
1-13-11437 jälitustegevuse käigus kogutud teave ning teabe kogumisel kasutatud meetodeid, taktikat ja vahendeid käsitleva teabe salastatus kustub selles ulatuses, mida tutvustatakse isikule, kelle suhtes jälitustoiming tehti, või isikule, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga riivati. Seega on seatud RSVS § 8 punktis 1 sätestatud riigisaladuse kustumine sõltuvusse kindlaksmääratud sündmuse saabumisest RSVS § 12 tähenduses. Kuivõrd RSVS § 1 kohaselt on RSVS eesmärk tagada Eesti Vabariigi julgeolek ja välissuhtlemine, kaitstes riigisaladust ja salastatud välisteavet avalikuks tuleku ja juurdepääsuõiguseta isikule teatavaks saamise eest, tähendab riigisaladuse kustumine, et riigisaladus ei vaja enam Eesti Vabariigi julgeoleku tagamise huvides kaitset avalikuks tuleku eest. Kui riigisaladuse kustumine on seotud seaduses kindlaks määratud sündmuse saabumisega, tähendab see, et seadusandja hinnangul alates nimetatud sündmuse saabumisest riigisaladus enam RSVS-s sätestatud kaitset ei vaja. RSVS ei näe ette selliste andmetega tutvumise piiranguid, mille salastatus on kustunud, seega ei saa ka RSVS-st tuleneva volituse alusel kehtestatud määrusega piirata sellisest infost koopiate tegemist, mille salastatus on kustunud. Ühelegi teisele õigusaktile, millest tuleneks alus TL esindaja taotletud dokumentidest koopiate tegemiseks, käesoleva menetluse käigus koopiate väljastamisest keeldumisel viidatud ei ole. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et TL on õigus saada koopiad tema taotletud jälitustoimingu lubadest ja kohtule esitatud jälitustoimingu loa taotlusest sellises ulatuses ja kujul nagu talle on neid tutvustatud.
10.Seoses määruskaebuses esitatud etteheitega, et TL ei teatatud tema suhtes tehtud jälitustoimingutest viivitamatult märgib ringkonnakohus, et kuigi jälitustoimingute tegemise ja ka neist teavitamise kohta otsustuse tegemise ajal kehtinud KrMS § 121 lg 1 nägi ette, jälitustoimingust teatatakse viivitamata, annab sama sätte teine lause õiguse seaduses sätestatud juhtudel jätta kuni aluse ära langemiseni jälitustoimingust teatamata. Üheks selliseks aluseks oli KrMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt kriminaalmenetluse kahjustamine. Käesoleval juhul ongi Riigiprokuratuur lubanud jätta läbiviidavatest jälitustoimingutest isikutele KrMS § 121 lg 1 p 4 alusel teavitamata kuni kohtueelse menetluse lõpuni. Seega on prokuratuur leidnud, et viivitamata pärast jälitustoimingu lõppu jälitustoimingust teavitamine seab ohtu edasise tõendite kogumise. Arvestada tuleb sellega, et jälitustoiminguid ei teostatud kõnealuse kriminaalmenetluse raames ainult TL suhtes. Jälitustoimingutest asutigi teavitama pärast seda, kui kriminaalasjas nr 10913000097 saadeti 15.11.2012. a süüdistusakt kohtusse. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, et kriminaalasi nr 1091300040, mille raames jälitustoimingud tehti, lõpetati kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega alles 11.09.2013. a (kohtusse saadetud kriminaalasi nr 10913000097 oli kriminaalasjast nr 1091300040 eraldatud). 2012. a lõpuni kehtinud KarS § 121 lg 1 nägi ette, et teavitamist võib edasi lükata edasilükkamise aluse äralangemiseni, antud juhul kriminaalmenetluse kahjustamise ohu äralangemiseni. Käesoleval juhul ongi prokurör asunud seisukohale, et seoses sellega, et kriminaalasjast nr 1091300040 eraldatud kriminaalasi nr 10913000097 on saadetud kohtusse, on langenud ära vajadus hoida toimunud jälitustoiminguid salajas. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et arvestades kriminaalasjades teostatud jälitustoimingutega hõlmatud isikute arvu, ei tähenda see, et TL teavitati tema suhtest tehtud jälitustoimingutest 2013. a veebruaris, et TL teavitamisega oleks ebaseaduslikult viivitatud.
11.Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 ja §-st 390 rahuldab ringkonnakohus esitatud määruskaebuse osaliselt ning tühistab 27.12.2013. a kohtumääruse osas, millega kohus jättis rahuldamata TL taotluse väljastada talle koopiad jälitustoimingute lubadest nr 1069 ja 1187, jälitustoimingute loa taotlusest nr 1281 ja kohtumäärusest nr 499. Osas, millega jäeti rahuldamata TL kaebus tema suhtes kriminaalmenetluse käigus läbi viidud jälitustoimingutest õigusvastase viivitusega teavitamise tuvastamiseks, jätab ringkonnakohus muutmata.
8(9)
1-13-11437
Sten Lind
Ivi Kesküla
Pavel Gontšarov
Riigikohtu 29. september 2014 määrus
RESOLUTSIOON
1.Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2014. a määruse põhiosa, asendades selles toodud õiguslikud põhistused jälitustoimingu lubade, jälitustoimingu loa taotluse ja kohtumäärusest koopiate tegemise kohta käesoleva määruse põhistustega. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
2.T. L.-i esindaja vandeadvokaat Arne Otsa määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Riigiprokuratuuri rahuldamata.
esindaja
Dilaila
Nahkur-Tammiksaare
määruskaebus
jätta
4.Mõista Eesti Vabariigilt T. L.-i kasuks välja 707 (seitsesada seitse) eurot, sh käibemaks, Riigikohtu menetluses esindajale makstud tasu katteks.
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.