Kriminaalasi nr 1-08-14936
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja
28. jaanuar 2014, Rakvere kohtumaja
koht Kohtuasja number
1-08-14936
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid N.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
N.T , isikukood XXX , kodakondsuseta, rahvuselt ukrainlane, keskharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 26.08.2008 ja lõpp 08.01.2015
Jätta N.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.01.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab N.T karistust Harju Maakohtu 30.01.2009 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi ta on süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 2 p 4,8 järgi ja talle mõisteti karistuseks kuus aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust
27.04.2006 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuud ja 13 päeva vangistust võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 6 aastat 4 kuud ja 13 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 26.08.2008 karistusaja hulka. Tõkend vahistamine jäeti muutmata. Karistusaja alguseks loeti 26.08.2008. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, reaalset vangistust kannab ta samuti kuuendat korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, arvestades seda, et ka eelmine kuritegu oli seotud vägivalla kasutamisega (röövimine) ning käesolev on samalaadne. Seega on isiku käitumine sarnane varasemaga ning soodusteguriks on materiaalse kasu saamine ja alkoholi tarbimine. N.T kannab karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Alates 14.09.2013 kuni käesoleva ajani töötab kinnipeetav majandustöödel juuksurina. Eelnevalt on vangistuses olles isik töötanud majandustöödel abitöölisena ja köögitöölisena (toidujagajana). Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Isik on Tallinna Ehituskooli kaudu omandanud kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala, läbinud samas elektriku kursused, mis jäid pooleli seoses ümberpaigutamisega Viru Vanglasse. N.T on läbinud korduvalt riigikeele A1 taseme kursuse. 01.10.2013 toimus kinnipeetaval kriminaalhooldusametnikuga vestlus alkoholi tarvitamise tagajärgedest ning mõjust käitumisele. Isiku sõnul pole tal enam vajadust alkoholi tarvitada, kuna ta on juba ligi 8 aastat suutnud olla ilma alkoholi tarvitamata. Kinnipeetav on kindel, et suudab seda ka edaspidi. Lähedastega suhtleb kinnipeetav telefoni teel, lisaks on talle võimaldatud lühiajaline väljasõit eesmärgiga säilitada peresuhteid. N.T on distsiplinaarkorras karistamata. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud üle 5 aasta 5 kuu ning kanda jääb tal veel enam kui 11 kuud vangistust. Rahvastikuregistri andmetel puudub isikul elukoht. Aastatel 1986-1992 oli isik xxxx elanik, kuid praegu ta xxxx elanike registrisse ei kuulu. Kriminaalhooldaja sõnul on kinnipeetaval võimalik taotleda elamisvõimalust ja toetavaid teenuseid xxxx. Keskhariduse omandas isik Ukrainas. Kinnipeetav suhtub enesetäiendamisse positiivselt. Enne vahistamist kinnipeetav ametlikult ei töötanud, kuna oli vabaduses peale ennetähtaegset vabanemist vaid kolm nädalat ning tal puudus ka kehtiv isikut tõendav dokument. Isik töötas mitteametlikult Sakus autolammutuses. Isiku töökogemus on vähene, sest suure osa oma elust on ta viibinud vangistuses. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral on xxxx nõus isiku tööle võtma (xxxx ja xxxx). Alates 90-ndatest aastatest on isik olnud parasiteeriva eluviisiga. Kinnipeetava sõnul ei olnud temal probleeme majandusliku ja rahalise toimetulekuga, kuid toimepandud kuriteod (näiteks röövid, vargus, väljapressimine) viitavad vastupidisele. KRaha andmetel on 10.12.2013 seisuga isikul tasumata võlanõudeid 810,79 eurot, vabanemisfondi on hoiustatud 670,28 eurot. Kinnipeetava vanemad on surnud. Lähedasteks on õde ja vend, kellega on suhelnud telefoni teel. Kinnipeetava abielu on lahutatud, kuid suhted endise abikaasa ja tütrega on positiivsed. Lähedastega toimub suhtlus telefoni, lühiajaliste kokkusaamiste ja väljasõitude kaudu. Kinnipeetava suhtlusringkonda on varasemalt kuulunud peamiselt kriminaalse tausta ja sõltuvusprobleemidega isikud, kelle mõju isikule on olnud negatiivne. Isiku sõnade kohaselt ei tarvitanud ta vabaduses olles alkoholi tihti, kuid kui tarvitas, siis korraga palju. Eelnev kuritegu oli toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetava sõnade kohaselt tarvitas ta amfetamiini viimati 2005.a. Ajavahemikul 20.04.2004-16.11.2006 on isikut 8 korda karistatud NPALS § 151 alusel. Kinnipeetav väidab, et mõistab narkootikumide tarvitamise kahjulikkust ja ei soovi neid enam tarvitada. Isiku poolt toimepandud kuritegude põhjal võib teha järelduse, et oma eesmärkide realiseerimisel võib isik käituda tagajärgedele mõtlemata, hetkeemotsioonide ajel ning kasutada vägivalda. Kinnipeetav saab aru üldtunnustatud moraalinormidest, kuid kohandab neid vastavalt oma mugavusele. Isiku tulevikueesmärgid on seotud töötamise ja perekonnaliikmete aitamise/toetamisega. Viimase kuriteo pani isik toime
kriminaalhoolduse katseajal. Vägivalla kasutamine kinnipeetava N.T poolt on olnud korduv, ta on tahtlikult rünnanud või raskelt vigastanud teisi inimesi, seega on kinnipeetav hinnatud kõrgohtlikuks. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem siis, kui kinnipeetav jätkab alkoholi tarvitamist. Viru Vangla hinnangul on kinnipeetava puhul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 30%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 43%. Lähtudes asjaolust, et riskiprotsent on keskmine, toetab Viru Vangla N.T vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Juhul kui kohus otsustab N.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, siis teeb vangla ettepaneku kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud lisakohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et lähedastest on kinnipeetaval vend ja õde, kuid teadaolevalt puudub tal nendega kontakt. N.T endine abikaasa elab välisriigis. Kinnipeetaval on side sellest abielust sündinud tütre J T, kes on täiskasvanud. Kriminaalhooldajal ei õnnestunud tütrega vestelda, sest viimase telefon ei vastanud. Vangistuse ajal on N.T tütrega suhelnud, on toimunud lühiajalised kokkusaamised. Suhtlemine tütrega võib omada kinnipeetavale positiivset ja toetavat mõju. Kinnipeetav on üle 20 aasta viibinud kinnipidamisasutustes. Uue kuriteo pani ta toime kriminaalhoolduse katseajal. Juhul kui kohus otsustab N.T tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis on kriminaalhooldaja arvamusel otstarbekas määrata kinnipeetavale katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2,4,5 sätestatud lisakohustused. Täiendavalt on kohtule esitatud kriminaalhooldusametniku arvamus, mille kohaselt teostas kriminaalhooldusametnik 08.01.2014 kodukülastuse aadressile xxxx. Antud aadressil asub 2toaline mugavustega korter, mis kuulub kinnistusraamatu andmetel V. P, kes kinnitas, et elab korteris üksi ja on nõus N.T elama asumisega eelnimetatud korterisse ning on valmis teda vajadusel abistama. N.T avaldas kohtuistungil soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetava sõnul korteris, kuhu ta elama asub, tema tuttav ise ei ela. N.T väitel elab tema tuttav oma majas. Kinnipeetav soovib vabaneda, et oma tütart aidata. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa N.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 09.12.2013 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, leiab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. N.T varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arv ja iseloom, mh vägivaldsus, viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuuel korral (mh korduva röövimise toimepanemise eest). Peab rõhutama, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Prokuratuur leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel, kui süüdimõistetu käitumine vanglas ja võimalused vabaduses. Vastavalt Harju Maakohtu 30.01.2009 kohtuotsusele, mis jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 27.05.2009 kohtuotsusega, „N.T tunnistati süüdi selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, 09.08.2008.a kella 04-05 paiku Tallinnas ... ründas selja tagant H-M. V., kattis tal käega suu kinni ja teise käega surus noa vastu kõri, käskides vait olla. Psüühilise vägivallaga ja noaga ähvardades võttis N.T alaealise HM. V. käekoti, otsis selle läbi ja võttis ära mobiiltelefoni ja fotoaparaadi kokku 9500 krooni väärtuses.“ Viis päeva pärast eelmise karistuse kandmiselt vabanemist paneb N.T toime uue tahtliku kuriteo. Kuigi kannatanule ei tekitatud füüsilisi vigastusi, avaldas kuritegu kannatanu psüühilisele tervisele kauakestvat mõju. Alaealise kannatanu näol oli tegemist
juhusliku ohvriga, kes oma käitumisega ei andnud mingilgi määral kuriteoks põhjust. Prokurör on seisukohal, et seoses jõhkrate tänavaröövide sagenemisega, kus ohvriteks on juhuslikud inimesed, on oluline roll karistuse üldpreventiivsel mõjul. N.T-l on raskete kuritegude toimepanemine saanud elustiiliks. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et N.T kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, mis annab veel kord tunnistust sellest, et varasemad karistused pole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Kuna kinnipeetav kannab karistust jõhkra vägivaldse varavastase kuriteo eest saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, sest karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et röövimine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Üldpreventsioon peab olema muuhulgas suunatud ka kannatanule, näidates talle tehtud ülekohtu heastamist ja õigluse taastamist. N.T ennetähtaegsel vabastamisel saaks kannatanu ja tema lähedaste õiglustunne ilmselt kahjustatud. Tulenevalt toimepandud kuriteo raskusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine vanglas ning süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust ega anna alust N.T ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Kinnipeetav ei suuda vabaduses ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav ühe aasta jooksul suudaks selle läbida nõuetekohaselt. Prokuratuur arvestab siinkohal ka asjaolu, et enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega (korduvalt – 8 korda - karistatud NPALS § 151 alusel), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ja mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud kinnipeetava puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui varavastaseid ja üldohtlikke kuritegusid korduvalt toime pannud isikut selleks formaalse võimaluse (KarS § 76 lg 2 p 2 mõttes) avanemisel vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Lähtudes eeltoodust, arvestades N.T poolt toimepandud kuriteo raskust ja tehiolusid, on prokuratuur tema ennetähtajalisele vabastamisele resoluutselt vastu. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu N.T ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat N.T on 6-l korral kriminaalkorras karistatud, sealhulgas korduvalt muuhulgas esimese raskusastme kuritegude toimepanemise eest ja reaalset vangistust kannab ta samuti kuuendat korda. Kuritegude dünaamika on kohtu hinnangul muutunud raskemaks, sest käesoleval ajal kannab N.T temale Harju Maakohtu 30.01.2009 kohtuotsusega mõistetud karistust KarS § 200 lg 2 p 4,8 järgi (röövimine relvana kasutatava esemega, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise), millise ta pani toime katseajal, olles eelmise, s.o Harju Maakohtu 27.04.2006 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabastatud tingimisi enne tähtaega, sealjuures nimetatud kohtuotsusega oli teda karistatud muuhulgas KarS § 200 lg 2 p 4 järgi (röövimine). Kohtu arvates väärib eraldi märkimist asjaolu, et N.T vabanes vangistusest 04.08.2008 tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta, kuid juba viis päeva hiljem, s.o
09.08.2008 pani ta toime uue esimese raskusastme kuriteo KarS § 200 lg 2 p 4,8 järgi alaealise kaitsetu tütarlapse suhtes. Seega ei ole varasemad karistused ega ka karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegne vabastamine avaldanud kinnipeetavale mingit eripreventiivset mõju, vaid ta jätkas kuritegude toimepanemist, pannes toime analoogse, kuid veelgi raskema kuriteo. Kohus nõustub Harju Maakohtu 30.01.2009 kohtuotsuses öelduga, et N.T-le on kuritegelik käitumine kujunenud elustiiliks. Karistusregistri õiendist
nähtuvalt on N.T 8-l korral karistatud NPALS § 15 järgi. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava N.T vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et ebapiisava materiaalse kindlustatuse korral, sõltuvusaineid tarvitanuna ja suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et N.T suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohus tunnustab N.T selle eest, et teda ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.